3-19-839/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-839

Haldusasi

X.X. kaebus Keila linna kohustamiseks vastata 5 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kaebaja

12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele ja

väljastada

kaebajale

otsused

ja

täitmisteated

täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017

ja 2018 aastal

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X.X., esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja: Keila linn

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja kohustada Keila linna vastama 5 päeva jooksul

pärast

kohtuotsuse

jõustumist

kaebaja

12.02.2019

(täpsustatud

26.03.2019) teabenõudele seaduses sätestatud korras.

2. Mõista Keila linnalt X.X. kasuks välja menetluskulud summas so 375

eurot.

3. Kaebajal tuleb teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest vastustajale andmed (arveldusarve

number), kuhu menetluskulud tuleb kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. veebruaril 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Keila linnale 12.02.2019 teabenõude (tl 5), milles palus väljastada kohtutäiturite

otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna suhtes 2017 ja 2018 aastatel.

Keila linn saatis kaebajale 11.03.2019 vastuse (tl 6 ja selle pöördel) kaebaja teabenõudele,

millega täitis teabenõude osaliselt. Keila linn palus kaebajal teatada, millisel alusel ja millisel

eesmärgil kaebaja taotleb kohtutäiturite otsuseid ja täitmisteateid, kus on kolmandate isikute

isikuandmed.

Kaebaja esitas Keila linnale 26.03.2019 teabenõude täpsustuse (tl 9), milles teatas, et kaebaja

ei taotle väljastada temale kolmandate isikute isikuandmeid ning palus väljastada kohtutäiturite

otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna suhtes aastatel 2017 ja 2018.

Keila linn saatis kaebajale 03.04.2019 vastuse (tl 10-12p), millega väljastas kaebajale

kohtutäituri otsuse 022/2018/3889 ja kohtutäituri otsuse 022/2018/4261.

2. 03.05.2019 esitas X.X. Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila linna kohustamiseks vastata 5

päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019)

teabenõudele ja väljastada kaebajale otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud

Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal.

3. 06.05.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 10.06.2019 täpsustas kaebaja

kaebust ning märkis, et kaebaja taotleb kohustada Keila linna 5 päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist täita kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõue ja

väljastada X.X.le järgmised kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid

algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus

täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus

täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri

Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889;

4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri

otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888.

30.10.2019 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja leiab, et Keila linna tegevus, mis seisneb selles, et Keila linn ei ole väljastanud

kaebajale teabenõudes nõutud teavet ja täitis teabenõuet ainult osaliselt, on õigusvastane.

AvTS kohaselt Keila Linnavalitsus oli kohustatud viie tööpäeva jooksul täitma teabenõude või

siis keelduma teabenõude täitmisest.

Keila Linnavalitsus ei ole kahe kuu jooksul pärast teabenõude saamist väljastanud teabenõudes

nõutud teavet ja täitis teabenõude ainult osaliselt.

Kaebaja leiab, et selline Keila Linnavalitsuse tegevus on õigusvastane ja selle tegevusega Keila

Linnavalitsus rikub kaebaja õigust saada teavet. Kaebaja leiab, et sellise Keila linnavalitsuse

õigusvastase tegevuse põhjused on seotud sellega, et Keila Linnavalitsus tahab varjata oma

õigusvastast tegevust seoses kohtuotsuste mittetäitmisega ja täitemenetluste algatamisega Keila

linna vastu.

4.2. Kaebaja märgib, et halduskohus tegi 03.06.2019 kohtumääruse, millega kohustas

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitama halduskohtule kõikide täiteasjade numbrid

(koos kohtutäiturite nimedega), mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda edastas halduskohtule järgmised täiteasjade numbrid

(koos kohtutäiturite nimedega), mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal:

034/2017/1326 Kristiina Feinman, 022/2018/4261 Elin Vilippus, 022/2018/3889 Elin Vilippus,

022/2018/3888 Elin Vilippus. Seega tuleb Keila linna kohustada edastada kaebajale järgmised

dokumendid: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas

nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889; 4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade,

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta

täiteasjas 022/2018/3888.

4.3. Kaebaja ei nõustu vastaja seisukohaga selles, et temal ei ole kohustust väljastada täiteasjade

dokumente s.h. põhjusel, et dokumentides on kolmandate isikute isikuandmed. Kaebaja viitab

AvTS § 36 lg p 6 ja p 12 ning § 28 lg 1 p 29 leides, et vastustajal puudub õigus varjata

dokumente informatsiooniga, et vastustaja ise rikub seadust.

Kaebaja märgib, et on ilmselge, et informatsioon vastustaja poolt kohtuotsuste mittetäitmise

kohta kahjustab vastustaja ja vastustaja ametnike mainet. Täiemenetlus on otseselt seotud

kohtuotsustega, mida vastustaja ei täida. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on kohustatud

avaldama kohtuotsuseid, siis on vastustajal samasugune kohustus avaldada ka täiteasjade

dokumente, mis on algatatud seoses vastustaja poolt kohtuotsuste mittetäitmisega.

4.4. Kaebaja märgib, et vastuses kaebusele esitas vastustaja kohtule valeväite, et tema ei tea

kaebaja pangakontot ja et kaebaja tegevus on pahatahtlik, kuna tema ei ole esitanud vastustajale

oma pangakonto numbrit. Kaebaja töötas palju aastaid vastustaja asutuses – põhikoolis - ja oli

kuni 2018.a. kooli direktor. Vastustaja maksis kaebajale palka ja teadis tema pangakonto

numbrit. Vastustaja poolt kohtule valeväidete esitamine tõendab vastustaja ebaseaduslikku

tegevust.

4.5. Kaebaja leiab, et on põhjendamatu vastustaja väide, et tema ei saa väljastada täiteasjade

dokumente, kuna seal on kolmandate isikute isikuandmed. Kohtuotsused, mida vastustaja ei

soovinud täita ja mida vastustaja on kohustatud avaldama, sisaldavad samu andmeid, mis on

olemas ka täiteasja dokumentides. Mingeid teisi andmeid täiteasja dokumentides ei ole. Seega

puudub vastustajal alus mitte väljastada täiteasjade dokumente. Kaebaja leiab, et sellise

käitumise põhjuseks saab olla ainult üks põhjus – vastustaja soovib varjata asjaolu, et tema

käitub ebaseaduslikult, et ta ei täida kohtuotsuseid ja tekitab linnale kahju makstes täitekulusid.

4.6. Kaebaja leiab, et paljasõnaline ja tõendamata on vastustaja väide, et täiteasjas nr

034/2017/1326 ei ole Keila Linnavalitsusele täitemenetluse lõpetamise otsust edastatud ja seda

tal ei ole. Vastustajal peab vastav dokument olemas olema.

4.7. Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 567 eurot (sh riigilõiv) vastavalt

menetluskulude nimekirjale (tl 54-55 ja 57).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Kaebajale on teabenõude vastuses 26.02.2019 edastatud täiteasja nr 034/2017/1326 kohta

kogu materjal, mis on saadetud Keila Linnavalitsusele. Selles täiteasjas ei ole Keila

Linnavalitsusele täitemenetluse lõpetamise otsust edastatud ja seega ei saa vastustaja seda ka

kaebajale väljastada. Seda peab kaebaja seda huvi korral küsima kohtutäituri käest.

5.2. Ülejäänud kolme täiteasja materjalide kohta on kaebajale saadetud vastus päringutele ja

selgitatud, et tegemist on kolmandate isikute isikuandmetega, mille saamiseks peab ta oma

nõuet põhjendama. Kaebaja ei ole oma teabenõuet põhjendanud ja sellepärast ei ole talle ka

vastatud.

5.3. Vastustaja märgib veel, et kaebaja on esitanud vastustajale ajavahemikus 12.02.2019 kuni

18.02.2019 seitse teabenõuet. Neist ühele vastati kohe ja kuuele teabenõudele koondvastusega

(tl 41-49).

5.4. Vastustaja leiab, et need teabenõuded on provokatiivsed ja pahatahtlikud.

5.5. Teabenõudes toodud täitemenetlused on kõik algatatud halduskohtu otsuste alusel, millede

algatajaks on isik, keda esindab sama esindaja, kes kaebajatki, ja lisaks on kõik menetluskulud

tasutud ettevõtte E-Kohus OÜ arvele.

5.6. Kaebaja on oma kaebuses väitnud, et teabenõue on seotud vastustaja õigusvastase

käitumisega ja et vastustaja ei täida jõustunud kohtuotsuseid.

Vastustaja hinnangul on kaebaja enda käitumine olnud pahatahtlik: vastustajal ei olnud

võimalik kanda raha suvalisele pangaarvele ilma sellekohase taotluseta. Selle asemel, et

pöörduda vastustaja poole avaldusega ja näidata ära oma pangaarve number, kuhu kanda

menetluskulud, on kaebaja pöördunud otse kohtutäituri poole ja palunud alustada

täitemenetlust.

Kaebaja on Keila Linnavolikogu liige ja ta on kindlasti teadlik sellest, et tal ei oleks keeruline

teavet saada kiiresti ja otse linnakantseleist.

Kaebaja on ilmselgelt teadlik võimalusest pöörduda otse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja poole ja saada algallikast kõige adekvaatsem teave.

5.7. Kaebaja poolt nõutud teave ei ole vastustaja enda poolt välja antud ja süstematiseeritud ja

on erinevatesse kaustadesse eri aegadel salvestatud. Sellist teavet ei saa nõuda teabenõude

korras, vaid teabe kogumine, dokumenteerimine ja süstematiseerimine eeldab ka selle

analüüsimist ja vastamist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud

korras.

5.8. Kaebajale on selgitatud, kuidas ta tema poolt nõutud teavet saab, kahjuks ei ole ta suutnud

selgitada, miks ta vajab teavet kolmandate isikute isikuandmete kohta.

5.9. Eeltoodu põhjal on vastustaja jaoks arusaamatu, miks kaebaja ei ole kasutanud oma

võimalusi kohtuväliselt teabe saamiseks ning vastustajale on jäänud mulje, et kaebaja esindaja

ei ole vastustaja jaoks arusaamatutel kaalutlustel samuti selgitanud kaebajale eelkirjeldatud

võimalusi teabe saamiseks, ning on eelistanud sel teemal kohtusse pöördumist.

5.10. Kaebaja jätab selgitamata, milliseid haldusakte või mainet kahjustavat teavet konkreetselt

on vastustaja tunnistanud asutusesiseseks teabeks. Kaebajale ei väljastatud kolmandate isikute

isikuandmeid, mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust.

Vastustaja toob veel välja, et kaebaja leiab, et vastustaja ei tohi asutuse siseseks teabeks

tunnistada riikliku järelevalve, haldusjärelevalve või teenistusliku järelevalve korras või

distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate

karistuste kohta. Samas jätab ta selgitamata, milliseid ülalnimetatud akte on vastustaja asutuse

siseseks teabeks tunnistanud. Samuti ei selgita kaebaja, kas nõutud täitedokumendid on kuidagi

seotud vastustaja haldustegevusega, kuna küsitud täitekorraldused ja -otsused on siiski

kohtutäituri tegevuses antud aktid.

5.11. Kaebaja on esitanud seisukoha, et vastustaja on kohustatud avalikustama kohtulahendid

seadusest tulenevate piirangutega. Kaebajale on selgitatud, et kohtulahendid on kõikidele

kättesaadavad aadressilt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html (tl

66).

5.12. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et ta ei saa menetluskulusid üle kanda suvalisele

eelnevalt kasutusel olnud arveldusarvele, ilma, et see oleks kirjas kas kohtuotsuses või sellist

tahet oleks väljendanud pool, kelle kasuks on välja mõistetud kohtu menetluskulud. Inimesel

võib olla mitmeid pangakontosid, inimene võib olla vahetanud panka, või ei soovi ta, et mingil

tema kontol kajastuksid sellised summad. Hea tava kohaselt näitab kodanik ära oma

pangakonto, kuhu soovib talle välja mõistetud menetluskulude ülekandmist.

5.13. Kaebaja väide, et vastustaja on kohustatud kontrollima täitedokumente, mille alusel

teostatakse väljamakseid, on täiesti õige. Väljamakseid teostatakse kohtutäituri otsuse alusel.

5.14. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt teabenõudega küsitud otsused ongi talle esitatud.

Vastustaja ei ole esitanud täiteasja nr 034/2017/1326 lõpetamise otsust, kuna sellist tema

käsutuses ei ole.

Väljamakseid ei tehta täitemenetluse lõpetamise või peatamise otsuse alusel ja seepärast leiab

vastustaja, et on kõik väljamaksed teinud korrektselt ja neid alati ka kontrollinud.

5.15. Kaebuses ja selle täiendustes on pikalt esitatud seisukohti, mis ei ole enamuses seotud

kaebuse nõudega, vastata kaebaja teabenõudele. Väga palju kaebuse mahust on suunatud

vastustaja iseloomustamiseks ja muudeks emotsioonideks. Selles on hulgaliselt käsitletud

küsimusi, mis ei ole vajalikud kaebuse sisuliseks lahendamiseks ja on kaebuse seisukohalt

liigsed.

Sellest tulenevalt on vastustaja seisukoht, et kui kaebusest ja selle lisadest välja jätta

mittevajalik, siis võiks kaebuse ja selle lisade koostamiseks kulunud aeg olla poole lühem,

järelikult ka menetluskulude summad olla oluliselt väiksemad.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kaebuse eesmärgiks on Keila linna kohustamine vastata kaebaja 12.02.2019 (täpsustatud

26.03.2019) teabenõudele ja väljastada kaebajale järgmised kohtutäiturite otsused ja

täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 1)

Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr

034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889; 4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade,

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta

täiteasjas 022/2018/3888.

7. Õiguslik regulatsioon

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes

viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või

loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

AvTS § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe

õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama

juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal

viisil ning lg 3 tuleneb, et teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu

puutumatus ja autoriõiguste kaitse.

AvTS § 9 lg 1 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses

olevale teabele seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 p 1 ja 2 tuleneb, et teabele

juurdepääsu võimaldamisel on teabevaldaja kohustatud: tagama juurdepääsu neile

dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on

juurdepääsuõigus; pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle.

AvTS § 17 lg 1 kohaselt teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil,

väljastades teabe: 1) teisaldatavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud

elektronpostiaadressil; 2) dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult

teabenõudjale või tema postiaadressil; 3) faksi teel; 4) suuliselt; 5) tutvumiseks teabevaldaja

juures; 6) muul viisil, arvestades teabekandja tüüpi.

AvTS § 18 lg 1 sätestab, et teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva

jooksul. Vastavat tähtaega võib pikendada AvTS § 19 sätestatud korras.

AvTS § 20 kohaselt teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui:

1) teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil; 2) teabenõue on edastatud

vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud; 3) teabenõudjale on selgitatud

võimalust tutvuda avalikustatud teabega.

AvTS § 23 sätestab teabenõudest keeldumise alused.

8. Kohus märgib esmalt, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja esitas vastustajale

12.02.2019 teabenõude (tl 5). Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et tegemist ei ole

teabenõudega vaid teabe kogumine, dokumenteerimine ja süstematiseerimine eeldab ka selle

analüüsimist ja vastamist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud

korras. Tegemist ei märgukirjaga ega selgitustaotlusega MSVS § 2 lg 1 ja lg 2 mõistes, kuivõrd

vastav teave ei eelda olemasoleva teabe analüüsi, sünteesi ega lisateabe kogumist. Vastustaja

ei ole ka ise kohtule arusaadavalt selgitanud, miks ta leiab, et tegemist on selgitustaotlusega.

Kohus leiab, et vastavad dokumendid peavad vastustajal olemas olema ega eelda dokumentide

analüüsi ega lisateabe kogumist.

Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja palus kaebajal selgitada, millisel alusel ja millisel

eesmärgil kaebaja taotleb kohtutäiturite otsuseid ja täitmisteateid, kus on kolmandate isikute

isikuandmed (tl 6 vt p 1). Kaebaja täpsustas oma teabenõuet 26.03.2019 ja märkis, et kaebaja

ei taotle väljastada talle kolmandate isikute isikuandmeid. Kaebaja palub väljastada

kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades, mis olid algatatud Keila linna suhtes 2017 ja

2018 aastatel (tl 9).

9. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustaja ei ole teabenõuet täies ulatuses täitnud. Vastustaja

edastas kaebajale 11.03.2019 täiteasjas nr 034/2017/1326 teatise täitemenetluse läbiviimise

kohta, täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 6-8p).

Vastustaja edastas täiendavalt 03.04.2019 kaebajale kohtutäitur Elin Vilippuse 01.08.2018

otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 022/2018/3889 ja kohtutäitur Elin

Vilippuse 16.08.2018 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 022/2018/426 (tl 10-

12).

Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei ole teabenõude osalisest täitmisest keeldunud.

Täpsemalt ei ole vastustaja kaebajale edastanud kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteadet ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas 022/2018/4261, kohtutäituri Elin Vilippus

täitmisteadet ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas 022/2018/3889 ning

kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteadet, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ja kohtutäituri

otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888.

Vastustaja on seejuures kohtule esitatud vastuses kaebusele asunud seisukohale, et nimetatud

dokumente vastustaja kaebajale edastama ei pidanud, kuna need sisaldavad kolmandate isikute

isikuandmeid ning kaebaja ei ole ära näidanud, millisel alusel ja mis eesmärgil ta neid andmeid

nõuab.

Kohus leiab, et vastustaja on ekslikul seisukohal, et ta eelpool viidatud dokumente kaebajale

edastama ei pidanudki. Seejuures ei ole vastustaja ka teabenõude osalisest täitmisest keeldunud.

Vastustaja tegevusetus osade palutud dokumentide esitamisel on aga ilmselgelt õigusvastane

arvestades eelpool viidatud AvTS regulatsiooni. Vastustaja oleks seaduses sätestatud tähtajal

pidanud teabenõude täitma täies ulatuses või selle täitmisest (osalisest täitmisest) keelduma.

Kohus leiab, lähtudes kaebaja poolt täpsustatud teabenõudest, et kaebaja teabenõuet tuleb

mõista selliselt, et kaebaja soovis saada vastustajalt palutud teavet, kuid ilma kolmandate

isikute isikuandmeid kajastamata. Ehk siis vastustaja oleks saanud katta kinni kolmandate

isikute isikuandmed ning edastada kaebajale palutud info. Kaebaja eesmärgiks on teabenõudest

ja kaebusest nähtuvalt saada üksnes infot palju on täitmisteateid ja kohtutäituri tasu otsuseid

vastustaja suhtes tehtud ja mis on nendest menetlustest saanud, mitte aga kolmandate isikute

isikuandmeid.

Lähtudes avaliku teabe seaduses sätestatud põhimõtetest selgitab kohus, et juhul kui soovitud

dokument sisaldab piiranguga andmeid, ei tähenda see seda, et sellise dokumendi väljastamisest

võib keelduda. Vastavalt seadusele tuleb sellisel juhul väljastada see osa dokumendist/teabest,

millele juurdepääsupiirangud ei laiene. Käesoleval juhul ongi kaebaja soovinud saada linnalt

dokumente, mis sisaldavad ka juurdepääsupiiranguga andmeid ehk kolmandate isikute

isikuandmeid. Sellest tulenevalt tuli vastustajal väljastada palutud dokumendid kaebajale

ulatuses, milles piirang nende väljastamiseks kaebajale ei laiene. Vastustaja ei ole seda

kohustust korrektselt täitnud. Vastustaja ei ole ka keeldunud korrektselt kohustuse täitmisest.

Selline vastustaja tegevusetus on aga ilmselges vastuolus AvTS §-dega 4, 9 lg 1, 17 lg 1, 18 lg

1 ja 20 p 1 ja õigusvastane.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja on täitnud täiteasja nr 034/2017/1326 osas

teabenõude korrektselt. Kaebaja leiab, et vastustaja pidi kaebajale edastama ka kohtutäituri

Kristiina Feinman otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326.

Vastustaja leiab aga, et viidatud dokumenti ta kaebajale edastama ei pidanud, sest vastustajal ei

ole täitemenetluse lõpetamise otsust. Kaebaja saab seda dokumenti küsida kohtutäiturilt.

Kohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et vastustaja edastas kaebajale

nimetatud täiteasjas teatise nõude menetlemise kohta, täitmisteate ja kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse (tl 6-8p).

Kohus leiab, et vastustaja on ekslikul seisukohal nagu peaks kaebaja vastava täitemenetluse

lõpetamise dokumendi nõudma soovi korral välja kohtutäiturilt. Kohtule Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud andmetest nähtuvalt on täiteasjas nr 034/2017/1326

menetlus lõpetatud (tl 33). Järelikult peab selle kohta olema olemas vastav dokument ka

vastustajal. Kui vastustajal seda mingil põhjusel ei ole, siis tuleb tal endal vastav dokument

kohtutäiturilt välja küsida. Vastustajal on kohustus pidada arvestust tema valduses olevate

dokumentide üle, samuti kohustus dokumendid registreerida. Vastustaja paljasõnaline väide,

et tal ei ole dokumenti, mis tal ilmselgelt olemas olema peaks, ei vabasta vastustajat teabenõude

täitmisest. Seejuures rõhutab kohus veelkord, et vastustaja ei ole ka selles osas teabenõude

täitmisest keeldunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on ka selles osas põhjendatud

ja tuleb rahuldada.

11. Mis puudutab vastustaja väiteid kaebaja ja tema esindaja väidetava pahatahtlikkuse osas

teabenõuete esitamisel, siis ei vabasta see vastustajat kohustusest järgida avaliku teabe seaduses

sätestatud korda.

Küll aga märgib kohus, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole asjakohased

kaebaja viited sellele, et vastustaja valetab, et ei tea kaebaja pangakonto numbrit. Siinkohal

peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et vastustaja ei saa kanda ilma poole vastava

tahteavalduseta menetluskulusid näiteks talle varem muudel asjaoludel teatavaks saanud

pangakontole ning isikul on kohustus esitada vastaspoolele andmed, kuhu ta menetluskulude

kandmist soovib.

Kohus leiab, et mõlemad pooled peaksid suhtuma teineteisesse lugupidavamalt ja

heatahtlikumalt. Lisaks tuleb vastustajal järgida hea halduse põhimõtet oma kohustuste

täitmisel ja kaebajal üldist head tava oma nõuete esitamisel. Käesoleval juhul ei ole kohtu

arvates kumbki pool oma tegevuses eelpool viidatud põhimõtetest lähtunud. Kohus palub seda

pooltel edaspidi teha.

12. Kohus leiab, et kaebaja viited AvTS § 36 lg 1 p 6 ja p 12 ning § 28 lg 1 p 29 ei ole antud

kaebuse asjaolusid arvesse võttes asjakohased, kuid arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele

eespool toodud põhjustel, ei pea kohus vajalikuks seda teemat pikemalt käsitleda.

13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus

kohustab vastustajat vastama 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist kaebaja

12.02.2019 (täpsustatud 26.03.2019) teabenõudele seaduses sätestatud viisil.

Kohus selgitab seejuures vastustajale, et lähtuvalt käesolevas asjas kogutud tõenditest tuleb

vastustajal väljastada kaebajale järgmised kohtutäiturite otsused ja täitmisteated täiteasjades,

mis olid algatatud Keila linna vastu 2017 ja 2018 aastal: 1) Kohtutäituri Kristiina Feinman otsus

täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 034/2017/1326; 2) Kohtutäituri Elin Vilippus

täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/4261; 3) Kohtutäituri

Elin Vilippus täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 022/2018/3889;

4) Kohtutäituri Elin Vilippus täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri

otsus täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas 022/2018/3888.

Kui mõni nimetatud dokumentidest sisaldab andmeid, millele kohaldub seadusest tulenev

juurdepääsupiirang, siis tuleb vastustajal väljastada palutud dokumendid kaebajale ulatuses,

milles piirang neile ei laiene lähtudes teabenõude eesmärgist (kaebaja ei soovi saada

isikuandmeid) või keelduda teabenõude täitmisest (AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel).

Menetluskulud

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist

kokku summas 567 eurot (sh riigilõiv 15 eurot).

Vastustaja leiab, et kulusid tuleks vähendada poole võrra, kuna kaebus sisaldab palju

mitteasjakohaseid väiteid ja asjaolusid.

Kohus nõustub vastustajaga, et menetluskulude suurus on üle paisutatud. Nimelt

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kaebus koosneb peamiselt

faktilisest asjaoludest ning viidetest avaliku teabe seadusele. Samuti viitab vastustaja

põhjendatult sellele, et kaebus ja selle täpsustus sisaldab mitmeid asjakohatuid väiteid ja

asjaolusid, mis ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust.

Halduskohtus kandis kaebaja kokku kohtukulusid õigusabikulude näol summas 552 eurot (so

4,6 h hinnaga 120 eurot tunnis). Kulude kandmise kohustus on korrektselt tõendatud (tl 55).

Kohus peab põhjendatud ajakuluks 3 h arvestades kaebuse tegelikku sisu ning kohtule esitatud

täiendavaid seisukohti.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud menetluskulud õigusabikulud kokku 3x120 eurot ehk

summas 360 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot so kokku 375 eurot, mis tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda (vt ka

HKMS § 109 lg 6).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik