1-19-10093/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2020.a

Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10093 (19278002279) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi P.W süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Jüri Vissak Kaitsja Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p

1 alusel kaitsjata Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav

P.W isikukood XXX elukoht

XXX kodakondsus määratlemata, XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.W KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. (kümme)

KarS § 424 lg 4 p 1, KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub 10-st kuust vangistusest P.W-l kinnipidamisasutuses ära kandmisele 14 päeva vangistust. (neliteist)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.W eelvangistuses 06.-07.07.2019 ja 23.-24.11.2019 viibitud 4

-

(neli) päeva karistusaja hulka. 14 st päevast vangistusest jääb P.W-l kinnipidamisasutuses kanda 10

(kümme) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist P.W-le kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 10 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 10 päeva vangistuse kandmise algust P.W vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistuse osa, s.o 9 (üheksat) kuud 16 (kuutteist) päeva vangistust P.W suhtes täitmisele, kui P.W ei pane

-aastase katse (kahe) aja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid alljärgnevaid nõudeid: 1.

KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – ; XXX (tel nr ; e-post: ) XXX XXX

ilmub kriminaalhooldaja

ajavahemike määratud järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi;

3. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis;

4. KarS § 75 lõike 4 alusel võetud kohustuse – alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi (ühe) „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna Eesti Haiglas või Põhja Eesti Regionaalhaiglas või Pärnu - - Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest

– 08.01.2020.a. KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KarS § 50 lg 1 p 1, KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta P.W-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6-ks kuuks. (kuueks)

6-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes (24.01.2020). Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult P.W (tel nr XXX XXX ; e-post: ). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5 e tööpäeva vältel tuleb P.W-l enda juhiluba - liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. Jõustunud otsus edastada Maanteeametile liiklusregistris use juhtimisõig äravõtmise kajastamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev menetluskulu süüdimõistetu kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.W-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 874.80€ (kaheksasada seitsekümmend neli eurot kaheksakümmend senti), milline summa koosneb:

riigi õigusabi kulust kohtueelses menetluses 64.80€ (lk 48-

49; KrMS § 175 lg 1 p 4), kokkuleppe sõlmimise ajal 19.12.2019 kehtinud sundrahast 810€ (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks P.W-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta kokkuleppe sõlmimise ajal ja kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva sundraha vahe, s.o 66€ riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks P.W-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 874.80€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 72.90€ (seitsekümmend kaks eurot üheksakümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatu – ga menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 874.80€ 99920700000310 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-10093, menetluskulu 08.01.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada:

vanglale 10 päeva vangistuse kandmise kohaldamiseks; süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse teostamiseks, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas; Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) P.W süüdistatakse selles, et tema: 06.07.2019 kella 04:55 paiku juhtis Tartus

XXX juures mootorsõidukit Audi A4 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta); 23.11.2019 kella 02:54 paiku juhtis Tartus, XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Touareg reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,79 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus P.W kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.W toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena P.W-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 10 (kümne) kuu pikkusest vangistusest peab P.W ära kandma 14 (neliteist) päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 4 (neli) päeva (06. 24.november 2019), mille vältel

- 07.juuli ja 23.- P.W oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab P.W reaalselt ära kandma veel 10 (kümme) päeva vangistust, mille kandmise aega tuleb hakata arvestama alates P.W kinnipidamiskohta saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist)

päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.W ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu - ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et P.W on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab P.W endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - -Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et P.W on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on

64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti; kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 874 – (kaheksasada seitsekümmend neli) eurot ja 80 senti ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta - jooksul, kohustades P.W tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 90 senti. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p

-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/