2-19-18321/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O HT UM Ä ÄR U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18321

Tsiviilasi

OÜ Vabaduskohvik pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

19.12.2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: OÜ Vabaduskohvik (registrikood:

12861138)

Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: B T (e-post:

xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Jüri

Truuts

(e-post:

truuts@autente.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Vabaduskohvik (registrikood: 12861138) pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib OÜ Vabaduskohvik (registrikood: 12861138)

kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts Vabaduskohvik (registrikood:

12861138) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata OÜ Vabaduskohvik (registrikood: 12861138) dokumentide hoidjaks

endine juhatuse liige B T (isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts tasu suuruseks 1 250,00 eurot

(käibemaks ei sisaldu ega lisandu), millest 397 eurot hüvitada riigi vahenditest

ning tasuda OÜ-le B2C Konsult (arvelduskonto xxx).

6. Ülejäänud osas summas 853 eurot mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja

võlgnikult ajutise halduri kasuks OÜ-le B2C Konsult (arvelduskonto xxx).

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

9. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

10. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teadmiseks

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi

taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava

ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse

(TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

20.11.2019 esitas Vabadusekohvik OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 27.11.2019

kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Jüri Truuts.

Ajutine haldur esitas 17.12.2019 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.

Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur

tuvastanud vähemalt 255 439,16 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku tegevuseks oli alates 2015 kuni 2019 oktoober

aadressil x kohvik restorani pidamine. Võlgnik üüris kohviku ruume enda omanikult AS-lt I.

Võlgnik ei ole arveid tasunud alates maist 2019. Läbi aastate on suvel ning detsembrikuus

õnnestunud teenida suuremat tulu, kuid aasta lõikes ei teenitud kasumisse jäämiseks piisavat

tulu. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhtkonna poolt väljatoodud põhjused maksejõuetuses

tekkimisest on usutavad. Ajutise halduri valduses oleva info kohaselt puuduvad sellised

lepingud, mis võimaldaks võlgnikul teenida müügiulu. Võlgnikul on kohustusi üle 250 000

euro, varad puuduvad.

19.12.2019 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui

võlausaldajad

tasuvad

kohtu

deposiiti

pankrotimenetluse

raugemise

vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3 500 eurot.

Kohus määras 19.12.2019 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 03.01.2019 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 255 439,16

euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on märkimisväärsed

kohustused ja vara puudub ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras 19.12.2019 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 03.01.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme B T’i (isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 13,90 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 251,00 eurot (13,90 tundi,

tunnitasuga 90 eurot), käibemaks ei sisaldu ega lisanud. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu

on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 251,00 eurot.

Haldur on taotlenud tasust 397 eurot hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab:

„Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas

kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS §

23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest,

kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole

ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd

võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas

397 eurot välja riigi vahenditest. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse

lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab

käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1

kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti

välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik