2-19-13703/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2020, Narva Tsiviilasja number 2-19-13703 Tsiviilasi E S hagi J S vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E S (isikukood XXX , elukoht XXX) Kostja: J S (isikukood XXX , elukoht XXX) Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON 26.11.2019 kohtuistungil

1. Lahutada E S (isikukood XXX ) ja J S (isikukood XXX ) abielu, mis on registreeritud 15. septembril 2018 Narva Linnavalitsuses.

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud E S esitas Viru Maakohtule 05.09.2019 J S vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 15.09.2018 Narva Linnavalitsuses. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei pea kooselu jätkamist võimalikuks. Pooled elavad alates 2019 aasta suvest eraldi. Poolte vahel toimusid tihti tülid, kostja kasutas moraalselt vägivalda hageja suhtes. Poolte pidevad konfliktid mõjusid ka poolte lastele halvasti. Hageja palub poolte abielu lahutada.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hagejal on kindel soov abielu lahutada, leppimisaega ei soovi. Kohtuistungil teatas kostja, et abielu lahutamist ei soovi, kuid samas on mõistlik abielu lahutada, kuna hageja seda soovib.

Kohus andis pooltele leppimiseks aega kuni 31.12.2019. Kohus selgitas ka, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 31.12.2019, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 08.01.2020.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 15.09.2018 Narva Linnavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja avaldas kohtuistungil, et ta abielu lahutamist ei soovi, kuid samas on mõistlik abielu lahutada, kuna hageja seda soovib.

Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 31.12.2019. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Ka kostja on avaldanud, et mõistlik on poolte abielu lahutada, kuna hageja abielu jätkamist ei soovi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik