3-19-2450/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2450 Haldusasi X.X. kaebus Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks kanda A.A. eestkostjana B.B. arveldusarvele A.A. arveldusarvelt tsiviilasjas nr xxxxxxx võlausaldajatele väljamaksmiseks mõeldud summa 553.20 eurot ja kaebaja pojale mõeldud töövõime toetus summas 413,70 eurot.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. kaebus.

2. Jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale ja teadmiseks Keila Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD

X.X. esitas 30.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tegemiseks Keila Linnavalitsusele kanda B.B. arveldusarvele A.A. arveldusarvelt tsiviilasjas nr xxxxxxx võlausaldajatele väljamaksmiseks mõeldud summa 553,20 eurot ja kaebaja pojale mõeldud töövõime toetus summas 413,70 eurot. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Keila Linnavalitsusele sama ettekirjutuse tegemist, mis on ka kaebuse nõudeks. Kohus küsis Keila Linnavalitsuselt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse sisulise põhjendatuse kohta.

07.01.2020 vastuses kohtule on Keila Linnavalitsus asunud seisukohale, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kaebus on esitatud Keila Linnavalitsuse kui A.A. eestkostja tegevuse peale. Seega tegutseb Keila Linnavalitsus antud juhul eraõiguslikus suhtes A.A. seadusliku esindajana. Kaebaja vaidlusalune nõue tuleneb eraõiguslikust suhtest, mis kuulub lahendamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 alusel maakohtus. Keila Linnavalitsuse kinnitusel ei ole kaebuses taotletud summade ülekandmisega seoses algatatud ega pooleli haldusmenetlusi, kuna Keila Linnavalitsus ei teosta eestkostja ülesannete täitmisel avalikku võimu. Et tegemist ei ole avaliku võimu teostamise küsimusega, vaid tsiviilõigusliku võlanõudega, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHAD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt Keila Linnavalitsus määrati Harju Maakohtu 15.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxxxxx A.A. (isikukood xxxxxxxxxx) ajutiseks eestkostjaks ja anti eestkostjale õigus teha A.A. nimel kõiki tehinguid ning esindada teda asjaajamisel. X.X. on esitanud kaebuses Tallinna Halduskohtule nõude, milles taotleb Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist kanda A.A. eestkostjana B.B. arveldusarvele A.A. arveldusarvelt tsiviilasjas nr xxxxxxx võlausaldajatele väljamaksmiseks mõeldud summa 553.20 eurot ja kaebaja pojale mõeldud töövõime toetus summas 413.70 eurot. Kaebaja on kaebuses toonud välja enda õiguste rikkumisena asjaolu, et ta on “kannatanud kahju ja võtnud ettevõttest Ferratum laenu, et maksta pojale ja väljamaksmiseks võlausaldajatele ning intressid on suhteliselt kõrged“. Seega on kaebaja eesmärk kaebusest lähtuvalt kohustada Keila Linnavalitsust tegema ülekanded A.A. pangakontolt kaebaja abikaasa pangakontole kaebaja kohustuste täitmiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Vastustaja esitatud andmete kohaselt on Keila Linnavalituse eestkostetava A.A. pangakontolt tehtud järgnevad ülekanded: 16.05.2019 Tartu vangla ülekanne +553,20 eurot. 23.05.2019 B.B. arvelduskontole -550,00 eurot. Ajavahemikul 16.05.2019 (kui Tartu vangla poolt tehti A.A. ülekanne) kuni 16.10.2019 (kui A.A. oli haiglas ja ei teinud ise enam tehinguid pangas) on A.A. kandnud B.B. pangakontole kokku 1 897,00 eurot ning vastupidi on kantud 350 eurot. C.C. nimele on Eesti Töötukassa kandnud A.A. pangakontole erinevaid summasid igakuiselt perioodil 01.10.2018 - 31.10.2019, kokku summas 5220.21 eurot. A.A. on kandnud C.C. pangakontole samal ajavahemikul 1647 eurot. Keila Linnavalitsuse selgituse kohaselt on kaebajalt palutud C.C. kontaktandmeid, et täpsustada C.C.le määratud töövõimetoetuse ülekandmise võimalusi tema endaga (Keila Linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti 30.12.2019 kell 12:25 e-kiri), kuna C. on hetkel küll alaealine, kuid saab 16.03.2020 18-aastaseks (Eesti Töötukassa 09.10.2019 tõend nr 8-4/19/19963). Kaebaja C. kontaktandmeid Keila Linnavalitsusele seni esitanud ei ole. Kuna eestkostja vastutab eestkostetava huvide kaitsmise eest, ei saa Keila Linnavalitsus A.A. pangakontolt teha ülekandeid, mille nõudmise õigusliku aluse suhtes on tekkinud kahtlus, millest Keila Linnavalitsus on kaebajat ka teavitanud (Keila Linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti 30.12.2019 kell 12:25 e-kiri).

Kohus on sarnaselt Keila Linnavalitsusega seisukohal, et antud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega, kuna Keila Linnavalitsus on määratud A.A. eestkostjaks ja on Perekonnaseaduse (PKS)§ 207 lg 1 kohaselt A.A. seaduslik esindaja, kes peab PKS § 206 lg 1 alusel kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Seega tegutseb Keila Linnavalitsus antud juhul eraõiguslikus suhtes – A.A. seadusliku esindajana. Kaebusest nähtuvalt võib kaebajal olla nõue Võlaõigusseaduse alusel lepingulisest suhtest A.A.ga, kes oli kuni 08.10.2019 määratud kaebaja usaldusisikuks (Harju Maakohtu 08.10.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxxxxxx) või alusetu rikastumise sätete alusel. Tegemist ei ole avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Kuna vaidlusalune nõue tuleneb eraõiguslikust suhtest, siis kuulub see tsiviilasi lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus. Täiendavalt on Keila linnavalitsus selgitanud, et kaebaja on esitanud A.A. vastu hagi 966,90 euro saamiseks, mille menetlusse võtmisest Harju Maakohus keeldus 28.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxxxxx, kuna X.X. ei kõrvaldanud korduvalt hagis esinevaid puuduseid.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna antud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva tsiviilvaidlusega. Keila Linnavalitsus A.A. eestkostjana on PKS § 207 lg 1 kohaselt A.A. seaduslik esindaja, kes tulenevalt PKS § 206 lg-st 1 peab kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tegemist ei ole avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Kuna vaidlusalune nõue tuleneb eraõiguslikust suhtest, siis kuulub see tsiviilvaidlus lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus. Seega kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on õigus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks hagiga Harju Maakohtu poole.

HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 3). Riigikohus on 21.12.2001 määruses asjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes ning kiireloomulisena (HKMS § 252 lg 1).

Antud juhul kohus tagastab kaebuse, mille raames kaebaja esialgset õiguskaitset taotles, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu, vaid maakohtu, pädevuses. Tegemist ei ole avaliku võimu teostamise küsimusega, vaid tsiviilõigusliku võlanõudega. Samuti on Keila Vallavalitsus kinnitanud, et kaebuses taotletud summade üle kandmisega seonduvalt ei ole algatatud ega pooleli ühtegi haldusmenetlust. Kuna põhivaidluse ese ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja taotlus jääb rahuldamata.

Kohus selgitab, et võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik