2-19-18400/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18400

Tsiviilasi

E X kaebus kohtutäitur Elin Vilippus 11.11.2019 otsusele

täiteasjades

nr

022/2015/544,

022/2013/4825,

022/2015/1592,

022/2015/4459,

022/2019/2849

ja

022/2019/3840

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: E X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Puudutatud isik: kohtutäitur Elin Vilippus (Lauteri 5e,

Tallinn, e-post elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee)

Puudutatud isik: sissenõudja X OÜ (registrikood xxx,

asukoht, e-post: xxx; xxx)

Puudutatud isik: sissenõudja X AS (endine xxx AS,

registrikood xxx, e-post: xxx)

Puudutatud isik: sissenõudja X X OÜ (registrikood xxx, e-

post: xxx)

Puudutatud isik: sissenõudja E E (isikukood xxx, e-post:

xxx)

Puudutatud isik: sissenõudja H E (isikukood xxx, elukoht

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta E X kaebus kohtutäitur Elin Vilippus 11.11.2019 otsusele täiteasjades nr

022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja

022/2019/3840 rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3. Välja mõista avaldajalt E X sissenõudja X OÜ kasuks menetluskulud summas

827,67 eurot, sissenõudja AB X AS kasuks menetluskulud summas 300 eurot ja

sissenõudja OÜ X X kasuks menetluskulud summas 240 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest

kuni täitmiseni avaldajal E X tasuda sissenõudjale X OÜ viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. E X esitas 22.11.2019 kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 11.11.2019 otsusele

täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849

ja 022/2019/3840. Harju Maakohus võttis 27.11.2019 kohtumäärusega kaebuse osaliselt

menetlusse. 07.12.2019 esitas avaldaja täpsustatud avalduse.

2. Kaebuse kohaselt edastas kohtutäitur 15.10.2019 planeeritud täitetoimingust peale seda, kui oli

teada saanud täitetoimingute keelust. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

19.10.2019, täitur koostas kinnisasja arestimisakti 21.10.2019. Kohtutäituri abi otsuse sai

avaldaja kätte 12.11.2019. Kirjas oli selgelt näha, et aresti planeeritakse täitemenetluse nr

022/2015/544 raames, kuigi allkirjastatud teates on välja toodud ka teised asjad. Täitur eiras

selgelt asjas 022/2015/544 täitetoimingute tegemise keeldu, viis need läbi ja kirjutas sinna juurde

sisutühja märkuse menetluse peatamise kohta. Teisi asju ei olnud selleks hetked liidetud. Vara

saanuks arestida ja keelumärget seada ainult ühe sissenõudja ehk asja 022/2015/544

täitemenetlusess oleva sissenõudja kasuks ja seda juhul, kui ei oleks olnud täitetoimingute

tegemise keeldu. Täitur rikkus TMS § 142, 145 ja 149. Kinnisasjale 15887450 ei ulatunud

hüpoteek, eelnevalt seatud keelumärge X OÜ kasuks on tühine. Alates 15.10.2019 oli

täitemenetlus peatunud. Puuduvad kõigi täitemenetluses osalevate sissenõudjate avaldused

sissenõudega ühinemiseks ja liitmiseks X OÜ kasuks seatud keelumärke kaudukinnisasjale

sissenõude pööramiseks. Täitemenetluste ühendamine on allkirjastatud 21.10.2019mkell 17.10

aga kinnisasja arestimise akt on allkirjastatud 21.10.2019 kolme isiku poolt, hilisem ajatempel

on 17.09. Tegemist on rikkumisega, sest ühendamine pidanuks toimuma enne arestimisakti

koostamist. Täitur on jätnud tähelepanuta, et täitemenetluse eesmärk ei ole mitte vara arestimine

täituri huvides, vaid sissenõuete rahuldamine. Täituri abi V. Konsap on koostöös pankrotihalduri

M Bi ja J Kega. Kohtutäituri büroo tegevus on käsiteletav ebaseadusliku jälitustegevusena, kuna

selleks on vaja kohtu luba. TMS § 53 alusel tuleb vara arestimist alustada alles siis, kui

sissenõude rahuldamine mul viisil ei ole võimalik. Avaldajal ei ole võimalik asuda eelnevalt

aktiivseid võlgnevusi tasuma laenu abil, sest täituri tegevus on olnud ebaseaduslik. Täitur ei ole

põhjendanud, et on vara võõrandamise kahtlus, varale keelumärke seadmise eeldused ei ole

täidetud. Avaldaja soovis tasuda võlgnevus laenuga. Täitur hindas kinnisasja ½ osa väärtuseks

120 000 eurot, reaalne võlgnetav summa on 2574.45 eurot.

3. Sissenõudjad E E ja H E esitasid 03.12.2019 kohtule oma seisukoha, mille kohaselt paluvad jätta

kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku (avaldaja) kanda. Kohtutäituri 11.11.2019 otsus

on seaduslik ja põhjendatud. Võlgnik ei ole jõustunud kohtulahendist tulenevat nõuet

vabatahtlikult täitnud ning kuna võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, siis

on kohtutäituri täitetoimingud võlgniku kinnisvara arestimisel põhjendatud ja vajalikud.

4. Sissenõudja X OÜ esitas 10.12.2019 oma seisukoha kaebusele, mille kohaselt tuleb jätta kaebus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku esitatud faktilised asjaolud ei vasta

tegelikkusele ning on täies ulatuses tõendamata.

X OÜ nõue kaebaja vastu ei ole tasaarvestatud. Kaebaja ei ole enda väite tõendamiseks esitanud

ühtegi tõendit. Tsiviilasjas nr 2-19-12625 tõendab kaebaja enda väidet üksnes hagiavalduse

lisaga nr 2, avaldusega, mis on võltsitud. Seda kinnitab muuhulgas avaldusel olev S T OÜ

kehtetu ärinimi ning S T OÜ nimel ei ole juhatuse liige avaldust kunagi allkirjastanud. Seega on

kaebaja väited, et kaebajal on võlgnevusi üksnes summas 2 574,45 eurot ilmselgelt ebaõiged.

Kui kaebaja ja S T OÜ oleks 15.01.2016 allkirjastanud avalduse, oleks kaebaja esitanud

nimetatud avalduse kohtutäiturile kohe pärast avalduse allkirjastamist, mitte enam kui kolm

aastat hiljem vaidlustanud avaldusele tuginedes täitemenetluse läbiviimist.

Asjakohatud on kaebaja väiteid justkui oleks kaebaja suuteline enda kohustusi täitma ning

arestimine ei olnud põhjendatud. Kaebaja ei ole suutnud tasuda võlausaldajatele jõustunud

kohtuotsusest tulenevat võlgnevust. Lisaks oli kaebajal alates 2014. aastast võlgnevus notar x

ees summas 131,33 eurot, mida kaebaja ei suutnud nõuetekohaselt täita. Kaebaja suhtes on

täitemenetlusi alustatud alates 2015. aastast, kuid kaebaja ei ole suutnud enda kohustusi

sissenõudjate ees täita.

Asjakohatud ja põhjendamatud on kaebaja väited seoses kinnistu hindamisega. Kohtutäitur ei

ole rikkunud ühtegi vara hindamise sätet. TMS § 74 lg 6 kohaselt on kohtutäitur kohustatud

laskma vara väärtuse hinnata eksperdil üksnes juhul, kui asja hindamine osutub raskeks. Seega

puudub kohtutäituril alati ja igal juhul kohustus tellida hindamisakt atesteeritud maaklerilt. Kui

täiturile on teatavaks saanud asjaolud, et arestitud vara väärtus ületab oluliselt nõude suurust,

peab täitur läbi viima hindamise ning võimalusel vabastama nõuet ületavas summas kinnisasjad

keelumärke alt. Nimetatu on võimalik aga üksnes juhul, kui arestitud on enam kui üks kinnisasi.

Kuivõrd kaebajal puudub muu vara, mille arvel sissenõudjate nõudeid rahuldada, puudub täituril

kohustus vabastada kinnistu aresti alt.

Lisaks on ei ole seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas kaebaja seisukoht justkui oleks hiljem

koostatud arestimisakti tõttu keelumärke seadmine tühine. TMS § 64 lg 1 kohaselt on võimalik

vara arestida ka kohtutäituri avalduse alusel tehes registrisse asja käsutamise keelumärke, kui

see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. Kohtutäitur

ei ole kohustatud tsiviilasja nr 2-19-12625 14.10.2019 kohtumääruse alusel kustutama

kinnistusraamatusse kinnistule seatud keelumärget. Kaebajale kuuluvale kinnisasjale seati

käsutamise keelumärge 11.10.2019 ehk enne täitemenetluse peatamist 15.10.2019, mistõttu jääb

keelumärge jõusse ka täitemenetluse peatumisel. Lisaks ei takista ühe täitemenetluse peatamine

vara arestimist, kui teistes täiteasjades on menetlus peatamata ja nõue rahuldamata.

5. Sissenõudja X AS (endine x) esitas 12.12.2019 oma seisukoha, mille kohaselt ei nähtu kaebusest

avaldaja õiguste rikkumist, mistõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta.

6. Sissenõudja OÜ X X 19.12.2019 seisukoha kohaselt on kohtutäituri 11.11.2019 otsus seaduslik

ja põhjendatud. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudjate nõuete rahuldamine. Tegemist on

sundmenetlusega. Käesoleval juhul on avaldajal täitmata mitmete sissenõudjate nõuded. Kuna

avaldaja ei ole ise aktiivselt osalenud tema vastu algatatud täitemenetlustes, et leida lahendusi

oma võlgnevuste likvideerimiseks, siis oli kohtutäituril seaduslik alus arestida võlgnikule kuuluv

mõtteline osa kinnistust TMS § 53 lg 1 alusel. Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga nagu oleks

keelumärke seadmine kinnistule tühine, kuna arestimisakt on koostatud hiljem. TMS § 64 lg 1

teine lause ütleb selgelt, et vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel

registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne

arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist. Samuti ei saa nõustuda sellega, et kohtutäituril on

kohustus lasta vara hinnata eksperdil. TMS § 74 kohaselt on kohtutäituril kaalutlusõigus, kas

kaasata vara hindamise juurde ekspert või mitte. Käesoleval juhul ei ole selge, milles seisnes

arestitud kinnistu hindamise raskus, mille tõttu kohtutäitur oleks pidanud enne hinna määramist

pöörduma eksperthinnangu saamiseks eksperdi poole. Eeltoodust tulenevalt palub OÜ X jätta

kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

7. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 04.12.2019 kohtule oma vastuse kaebusele, milles leiab,

et võlgniku kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus.

Kohtutäitur jääb oma 11.11.2019 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta võlgniku

kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata.

Kohtutäitur märgib, et kohtule esitatud kaebuses väljub võlgnik oma 20.10.2019 kohtutäiturile

esitatud kaebuse piiridest. Küsimused, mis väljuvad kaebuse eseme raamidest, ei kuulu

käsitlemisele, kuna sellisel juhul on täitmata TMS § 217 lõikest 1 tulenev kohustuslik kohtueelne

kaebemenetluse kord.

Kaebaja ei ole näidanud, millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et kohtutäitur

ei ole teavitanud võlgnikku keelumärke seadmisest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ei ole

kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks ja ta ei pea arestimistoimingu

toimumisest võlgnikule iseenesest ette teatama. Puudub alus käsutamise keelumärke

kustutamiseks kinnistusraamatust. Kohtutäitur jääb enda seisukoha juurde, et ühe täitemenetluse

peatamine ei takista vara arestimist, kui teistes täiteasjades on menetlus peatamata ja nõue

rahuldamata.

Sissenõudjate nõuete rahuldamine ei ole andnud tulemust aastast 2015, mistõttu oli kohtutäituril

TMS § 53 lg 1 alusel õigus arestida võlgnikule kuuluv mõtteline osa kinnistust. Ka ei ole võlgnik

asunud täitma võlgnevusi summas 2574,45 eurot, mille osas tal vastuväiteid ei ole. Oluline on

märkida, et võlgnik peab ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning

pakkuma alternatiivseid võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Võlgnik

ei ole kohtutäiturile kordagi avaldanud soovi tasuda võlgnevusi vabatahtlikult. Täitemenetluste

algatamisest alates ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole toimunud võlgniku poolt

ainsamatki laekumist.

Võlgniku kaebuses esitatud väited võlgnetavate summade tasumiseks laenuga on vastuolulised.

Kaebuse punktis 3.7 viitab võlgnik, et tal ei ole võimalik asuda võlgnevusi tasuma laenu abil,

kuid punktis 3.10 märgib võlgnik, et tegeleb aktiivselt võlgnevuste tasumiseks lahenduste

leidmisega, kuid ei pea vajalikuks võimalike laenuandjate kohta tõendeid esitada. Sellest

tulenevalt on võlgniku väide paljasõnaline ja tõendamata. Kohtutäitur selgitas kaebuse otsuses,

et käsutamise keelumärge ei piira võlgniku võimalusi tasuda võlgnevused laenuga.

Kohtutäitur ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt tuleneb TMS § 74 lg-st 6

kohtutäiturile kohustus lasta hinnata vara väärtus eksperdil. TMS § 74 lg 6 kohaselt on

kohtutäitur kohustatud laskma vara väärtuse hinnata eksperdil üksnes juhul, kui asja hindamine

osutub raskeks. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtutäituril

osutub kinnisasja mõttelise osa hindamine raskeks, mistõttu on võlgniku sellekohane väide

paljasõnaline.

Kohtumääruse põhjendused

8. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab

kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või

kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja

lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe,

lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

9. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse

kaebuse kohtutäituri otsuse peale 22.11.2019, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning TsMS §

218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetluse läbitud.

10. Kohus on käesoleva kaebuse läbivaatamisel tutvunud asjast puudutatud isikute seisukohtadega

ning leiab kokkuvõtvalt, et avaldaja kaebus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Väidetavalt ei ole

kohtutäitur teavitanud võlgnikku keelumärke seadmisest. TMS § 142 lg 1 kohaselt kinnisasja

arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele

ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu

käsutamise keelumärke. Vaidluse all ei ole asjaolu, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud,

misjärel on kohtutäituril õigus ka arestimistoiminguid teostada. TMS § 145 lg 4 kohaselt võib

kohtutäitur juhul, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada

sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta

keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

11. TMS § 149 lg 1 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast

kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal

osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta.

Teise lõike kohaselt menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal,

kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjakohatu on avaldaja

väide, et täitemenetlustes puuduvad kõigi täitemenetluses osalevate sissenõudjate avaldused

sissenõudega ühinemiseks ja liitmiseks X OÜ kasuks seatud keelumärke kaudukinnisasjale

sissenõude pööramiseks.

12. Kohtutäitur on esile toonud, et nõuete rahuldamine ei ole olnud tulemuslik aastast 2015. Kohus

leiab, et TMS § 25 näeb ette ka vabatahtliku täitmise võimaluse. Avaldaja on küll kirjeldanud

soovi tasuda võlgnevus laenu abil, kuid ei ole esile toonud, et ta reaalselt selliseid ettepanekuid

oleks teinud täitemenetluses. Kohus ei nõustu avaldajaga, et aresti kohaldada saab alles siis, kui

muid meetmeid ei ole. Avaldaja viidatud TMS § 53 sätestav vara arestimise ulatuse, mis sõltub

nõude suurusest.

13. Kohus, tutvunud avalduses kirjeldatuga, leiab, et esitatud asjaolude alusel, ei ole kohtutäituri

tegevus ebaseaduslik. Arestimise tühisuse alused on sätestatud TMS § 55 ja selliseid aluseid ei

ole avaldaja esile toonud.

Menetluskulud

14. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut,

kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule

esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

15. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

17. Sissenõudja X OÜ menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud

summas 827,67 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudjale on tsiviilasja

menetlemisel osutatud õigusabiteenust 2 tundi 28 minutit tunnihinnaga 130 eurot, kokku

summas 320,67 eurot ning kohtueelses menetluses 3 tundi 54 minutit tunnihinnaga 130 eurot,

kokku summas 507 eurot. Avaldaja ei ole sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastu

vaielnud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna

kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, siis kuulub avaldajalt sissenõudja X OÜ kasuks

väljamõistmisele sissenõudja õigusabikulud summas 827,67 eurot.

18. Sissenõudja X AS menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud

summas 300 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudjale on tsiviilasja

menetlemisel osutatud õigusabiteenust 2,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldaja ei ole

sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda,

siis kuulub avaldajalt sissenõudja X AS kasuks väljamõistmisele sissenõudja õigusabikulud

summas 300 eurot.

19. Sissenõudja OÜ X X menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud

summas 240 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudjale on tsiviilasja

menetlemisel osutatud õigusabiteenust 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldaja ei ole

sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda,

siis kuulub avaldajalt sissenõudja OÜ X X kasuks väljamõistmisele sissenõudja õigusabikulud

summas 240 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastava taotluse on esitanud X

OÜ.

21. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Kohtulahendi põhjendusi on muudetud TRK lahendiga.