4-19-1922/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuaril 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-1922 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Eilonen Väärteoasi

Sissenõudja taotlus V.A-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2317,16,008615 Taotluse esitaja

Eesti Vabariik Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri kaudu e-posti aadress: pohja@politsei.ee Süüdlane V.A

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada sissenõudja taotlus.

2. Asendada V.A-le PPA Põhja Prefektuuri 21.09.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008615 määratud rahatrahv 200 (kakssada) trahviühikut ehk

800 (kaheksasada) eurot 20 (kahekümne) päeva pikkuse arestiga ning see omakorda

20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga.

3. KarS § 68 alusel lugeda V.A Tartu Arestimajas oldud ajaga kaetuks üks tund üldkasulikku tööd.

4. V.A teha ära 19(üheksateist) tundi üldkasulikku tööd.

5. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

6. Vabastada V.A kinnipidamiselt määruse tegemisest.

7. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, V.A-le ja kohtutäitur Anne Böcklerile.

8. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel- 56752523 ja minna kriminaalhooldusosakonda. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja Prefektuuri 21.09.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008615 määrati V.A-le liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Otsus jõustus 18.10.2016. a.

Kuna V.A rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Anne Böckler, täiteasi nr 182/2016/1711).

28.12.2018. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

27.03.2019. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse V.A-le asenduskaristuse kohaldamiseks.

Tartu Maakohtul ei ole olnud võimalik V.A-le kohtukutset edastada tema elukoha aadressil. PPA Lõuna prefektuur on maakohtule teatanud et ka neil ei ole õnnestunud V.A-le kohtukutseid edasi anda ning kindlaks teha tema asukohta.

Tartu Maakohtu 17. 10.2019 määrusega kuulutati V.A KrMS § 169 ja § 140 alusel tagaotsitavaks. 6.01.2020 V.A tuli PPA Lõuna prefektuuri ning ta peeti kell 14.15 kinni ja paigutati Tartu Arestimajja. 7.01.2020 kohus arutas V.A-le asenduskaristuse kohaldamist.

Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil V.A selgitas, et ei saanud rahatrahvi ära maksta, kuna tal puudus selleks raha. Ta selgitas et töötas Tallinnas ning seepärast ei saanud postisaadetisi kätte. Praegu elab ta

XXXXXX. Ta taotles asenduskaristuseks üldkasuliku töö tegemist ning kinnitas, et seda teeb.

Kohtu seisukoht V.A-le PPA Põhja Prefektuuri 21.09.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008615 määratud rahatrahv on seniajani tasumata. V.A ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kohus leiab, et V.A-le määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka on V.A ise soovinud aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Seda, et V.A ei saaks üldkasulikku tööd teha oma tervisest tulenevalt, kohus ei täheldanud.

V.A tasumata rahatrahvi suuruseks on 200 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb V.A asendusaresti pikkuseks 20 (200/10) päeva. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui 5 tundi. Järelikult peab V.A asenduskaristusena tegema 20 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades V.A poolt ühe arestipäeva kandmist Tartu Arestimajas jääb temal teha 19 tundi üldkasulikku tööd. Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb V.A temale määratud üldkasulik töö ära teha 3 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada V.A kinnipidamiselt määruse tegemisest.

Peet Teidearu Kohtunik