2-19-18012/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-18012

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18012 Tsiviilasi H.S. hagi J.S. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 2475 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja H.S. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) kostja J.S. (ik XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.S. hagi J.S. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista J.S. H.S. kasuks alates 01.12.2019 elatis 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot kuus kuni H.S, XX.XX.XXXX, õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui H.S. XXX-aastaseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Elatis kanda H.S. pangakontole nr XXX (Swedbank), makse selgitusse märkida „elatis“.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on H.S. hagi J.S. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 275

2(2) eurot kuus alates 1. detsembrist 2019. Elatis palutakse kanda H.S. pangakontole nr XXX (Swedbank).

2. Kostja vastas hagile kirjalikult 31.12.2019. Vastuse kohaselt võtab kostja hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus H.S. hagi.

4. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus H.S. hagi J.S. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Elatis tuleb PKS § 97 p 2 alusel välja mõista õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja XXX-aastaseks saamiseni. Alates 1. detsembrist 2019 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 275 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja XXX-aastaseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja pangakontole nr XXX (Swedbank).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd hageja on menetlustoimingud teinud isiklikult ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest, ei ole hagejal eelduslikult rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik