2-19-19274/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-19-19274

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

7. jaanuar 2020. a. Kuressaare kohtumaja 2-19-19274 Tsiviilasi Alaealiste M A ja M A hagi M A vastu igakuise elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4860 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad 1) alaealine M A (isikukood XXXXXXXXXXXX 2) alaealine M A (isikukood XXXXXXXX Hagejate seaduslik esindaja, : K A (isikukood: XXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja: Aleksander Laus (OÜ HUGO, e-post: aleksander@juristaitab.ee) Kostja: M A (isikukood: XXXXXXXXXXXX Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt M A tema alaealise lapse M A kasuks elatis summas vähemalt

270.00 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest 09.12.2019 kuni M A täisealiseks saamiseni, XXXXXXXXX.a.

3. Välja mõista kostjalt M A tema alaealise lapse M A kasuks elatis summas vähemalt

270.00 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest 09.12.2019 kuni M A täisealiseks saamiseniXXXXXXX.a.

4. Kohustada kostjat maksma hagejate jooksev elatis iga kalendrikuu eest ette, so. iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate ema K A arvelduskontole XXXXXXXXX selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta menetluskulud M A kanda. 6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2-19-19274

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE221700017003510302 Luminor Bank. Selgituseks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.12.2019 (tl. 17). Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hagejate hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid kohus peab põhjendatuks selgitada järgmist: Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohtule esitatud sünnitõenditest (tl 21, 22) ja Rahvastikuregistri andmetest (tl 13) nähtub, et kostja on hagejate vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hagejad on käesoleval ajal alla 18-aastased isikud, seega alaealised. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 on alates 01.01.2019. a kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot.

2-19-19274

Alates 01.01.2020 on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Hagejad on elatise väljamõistmist taotlenud miinimumsummas alates 09.12.2019. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt elatise välja alates 09.12.2019 igakuiselt pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et kuna elatist taotletakse seaduses sätestatud elatusraha alammääras ning kuna seaduses sätestatud elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikul seaduses ettenähtud elatise alammäära osas elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest asja materjalidest nähtuvalt pole hagejale menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik