1-19-9978/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsembril 2019.a, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-9978

Kohtukoosseis

Kohtunik Margot Mikler

Sekretär

Moonika Rubizova

Tõlk

Katrin Jana Vaab –

Kriminaalasi M.X süüdistuses KarS § 423 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokurör

Natalia Duškina

Süüdistatav M.X , ik XXX, kodakondsus xxx, xxx haridus, emakeel xx k xxx ja xxx – eel, töötab , elukoht: xxx, korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati - 06.11.2017.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel vangistust 9 kuud ja 29 päeva alates 0.10.2017.a. 26.03.2018.a. Harju Maakohtu määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega, katseaeg ajavahemikul 11.04.2018 10.10.2018.a. – -

Kehtivaid väärteokaristusi 4

ei ole kohaldatud Tõkend –

Kahtlustatavana kinni peetud 14.12.2019.a. kell 21:37 Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja lg 3; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 311 ja § 313, KarS § 68 lg 1 kohus

otsustas

2

Süüdi tunnistada KarS § 423 M.X 1 järgi ja karistada 7 kuulise vangistusega.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud ja 20 päeva.

KrMS § 130 lg 4 1 alusel valida tõkendiks - M.X-ile vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ja võtta M.X vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o. 14.12.2019.a Menetluskulud Välja mõista M.X-ilt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 211.20 eurot riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulu kokku summas 616.20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 51.35 eurot kuus.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale e- posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju MaakohtuTallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 07.01.2020.a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS M.X-i süüdistatakse selles, et tema olles isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 12.06.2019 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg. 2 järgi (sündmus 27.04.19) ning 30.08.2019.a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt LS § 201 lg. 2 järgi (sündmus 22.07.19), juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 14.12.2019 kella 21.37 Harju maakonnas, Tallinnas, Tondi 44 juures Kajaka tänava suunas, mootorsõidukit , registreerimismärgiga xx

3

xxx

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega M.X rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega M.X pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav M.X tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav soovis anda täiendavaid selgitusi eeluurimisel antud ütlustele lisaks ning selgitas, et ta töötab ametlikult eelmise aasta suvest ning tal on praegu kaks töökohta. Tema ülalpidamisel on naine ja 6 aastane laps. Sõltuvust tal ei ole, vaid lihtsalt probleem on selles, et sõidab ilma juhilubadeta. On nõus tegema ÜKT tunde, kui kohus kohaldaks. Ta on kunagi autokoolis õppinud aga see jäi pooleli. Saab aru, et pani toime kuriteo. 14.12.2019.a. sõitis ta naisele järgi, kuigi oleks saanud seda teha ka ühistranspordiga aga tahtis teha head meelt ja läks autoga. M.X palub anda talle viimase võimaluse ning üritab enam mitte rooli istuda, kahetseb toime pandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis M.X-i süüditunnistamist KarS § 4231 alusel ning karistamist 1 aastase vangistusega, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel tuleb lugeda karistusaja alguseks tema kinnipidamise päev, s.o. 14.12.2019.a. Kaitsja asus seisukohale, et M.X-i süü on kohtuistungil tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud tõendid on lubatavad ja asja saab lahendada lühimenetluses. ,

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et M.X-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 4231

järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. M.X-i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - -3/, mille

Kahtlustatava ülekuulamise protokoll ning kiirmenetluse protokoll /tl 1 kohaselt M.X tunnistab, et juhtis 14.12.201 xxx 9.a. mootorsõidukit reg.nr xxx omamata sõiduki juhtimisõigust. Juhilube ei ole tal kunagi olnudki. 12.06.2019.a. Harju Maakohtu otusest on teadlik, kuid ei teadnud, et see on jõustunud. 30.08.2019.a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti talle üldkasuliku töö tegemine, mis tal on sooritatud. 14.12.2019.a. läks ta elukaaslasele tööle järgi. Sõiduki peatas nii kui nägi politseisõidukit. Koheselt ta ei leidnud dokumente, kui politsei neid küsis vaid alles jaoskonnas. Hiljem ka tunnistas politseile, et tal ei ole juhtimisõigust. Antud sõiduk kuulub pangale ning elukaasalne on sõiduki kasutaja. Enne rooli istumist oli ta teadlik, et süstemaatiline sõiduki juhtimine omamata sõiduki juhtimisõigust on karistatav kriminaalkorras ; . Tunnistab süüd ja kahetseb - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 5-7/

, millest nähtuvalt peeti M.X kinni 14.12.2019 kell 21:37 Tondi 44 Tallinn, seoses kahtlustusega KarS §

4

4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem LS § 201 lg 2 järgi väärtegudetoimepanemise eest, s.o. korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusteta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o. süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; - Tunnistaja M.K (K -14/, milles tunnistaja on andnud

) ülekuulamise protokoll /tl 13 ütlusi, et täites tööülesandeid 14.12.2019.a. kella 21:37 ajal peatasid Tondi tn 44 juures Tallinnas kinni mootorsõiduki . Mootorsõidukit juhtis mees xxx reg.nr xxx terahvas, kellel puudus isikut tõendav dokument. Isik väitis end olevat A F. Kontrollides andmeid andmebaasist ning küsides isikult täiendavaid andmeid selgus, et isik ei ole see, kelleks ta enese väidab ning isik oli käitumiselt närviline. Patrullsõidukisse paigutades tunnistas isik, et ta on tegelikult M.X ik XXX. Kontrollides selgus, et isikul puudub vastava kaegooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (viimase aasta jooksul juba eelnevalt 2 korda). Isik viibis sõidukis üksinda; - -17/ M.X on varem

Karistusregistri väljatrükk /tl 15 , millest nähtub, et kriminaalkorras karistatud 5 korral ning kehtivaid väärteokaristusi on 4; - 12.06.2019 ja 30.08.2019

väärteoasjades nr 231519005154 ja 230319000903 LS § 201 lg 1 järgi M.X-i suhtes tehtud otsused /tl 22, 23-25 /, 30.08.2019.a. Harju Maakohus mõistis LS § 201 lg 2 järgi M.X-ile karistuseks 30 päeva aresti, mis asendati 30 tundi ÜKT tunniga, mis tuli teha ära 3 kuu jooksul. 12.06.2019.a. Harju Maakohus mõistis LS § 201 lg 2 järgi M.X-ile karistuseks 20 päeva aresti; - - M.X

Õiendid /tl 30,31/ nähtub, et ei oma kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti andmed tema 2018. aasta sissetuleku kohta, mootorsõiduki andmed ning tema keskmine päevasissetulek ja elatustase;

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt

süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud

M.X-i poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et M.X juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. M.X on ise nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus end talle inkrimineeritud kuriteos ei täielikult süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, et tal ole t kunagi olnud. juhtimisõigus Kriminaalasjas koostatud õiendist nähtub, et M.X-il

b (tlk 30 kehtiv juhtimisõigus puudu ). Kohus märgib, et KarS § 4231 kohaldub juhul, kui on tõendatud rikkumise süstemaatilisus. Materjalidest nähtuvalt on M.X 12.06.2019 Harju Maakohtu poolt süüdi tunnistatud ning 30.08.2019.a. Harju Maakohtu LS § 201 lg 2 järgi (sündmus 27.04.19) Tallinna kohtumaja poolt . süüdi tunnistatud LS § 201 lg 2 järgi (sündmus 22.07.19) Süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on

5

järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Seega on tõendamist leidnud, et M.X on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on M.X-i tegevus vaadeldav KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. M.X-i KarS § 423 1 järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. KarS § 4231

koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et M.X pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. M.X-i ütlustest nähtub, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud toodust järeldab kohus, et . Eel M.X-i käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning M.X-ile inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas

süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, - raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p 8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada -dest 5- oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1- -07 p 6.5, 6.6). 91

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü s

uurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3 06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt -1-1-99- tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav M.X pani kavatsetusega toime teise astme kuriteo. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1- aastase vangistuse.

6

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava M.X-i suhtes karistusena vangistust.

Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-

07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et puhul karistuse rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava eesmärke. Seda esmalt põhjusel, kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad Maksu-ja Tolliametil andmed M.X-i tulude kohta aastal 2018.a (tl 31). Ka kinnitas isik

kohtuistungil, et ta aasta suvest. ametlikult asus tööle alles eelmise Samuti juhib kohus tähelepanu, et isikut on väärteokorras korduvalt karistatud, millede eest mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata (tl 15 - 17). Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegu arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et M.X-i karistati viimati kriminaalkorras 06.11.2017.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 4231 järgi vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust. 26.03.2018.a. Harju Maakohtu määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega, katseajaga ajavahemikul 11.04.2018 kuni 10.10.2018.a. olles varem toime pannud Seega saab järeldada, et M.X

samalaadse kuriteo, mille eest mõistetud vangistusest vabastati tingimisi, ei ole avaldanud isikule mõju. Kohus leiab, et M.X-ile juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on

iseloomulik käitumismuster, mis tuleneb karistusregistri väljatrükist ja Harju Maakohtu kohtuotsustest. See näitab erilist ükskõikset suhtumist liiklus ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et - juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid, mis väljendub ka selle eest kehtestatud karistustes ning asjaolus, et sellise teo süstemaatilise toimepanemise eest on ettenähtud kriminaalvastutus. Seega on sellise rikkumise süstemaatiline toimepanemine eriliselt taunitav. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmis määra lähedases määral. e

Kohus peab põhistatuks karistada M.X-i vangistusega 7 kuud, millest tuleb

kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik, seega on M.X-ile mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. tuleb lugeda eelvangistuses viibitud g ja 20 päeva KarS § 68 lg 1 alusel ae karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada M.X-i kinnipidamisest, s.o alates 14.12.2019.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04).

7

Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud vangistusega, mis ei ole mõjutanud süüdistatava käitumist ei ole M.X teinud mingei

d järeldusi. Seega leiab kohus, et M.X-i väärtushinnangute muutmiseks, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise kokkusobi on matuse mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv liiklusalaste väärtegude ja kuritegude toimepanemine ). Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel varasem karistatus, sealhulgas samalaadse kuritegude eest. – Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV s harukordne. Tõkendi üle - otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: - kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 vahistada vabaduses viibiva kohaselt võib kohus süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui M.X peeti kinni 14.12.2019.a ning toimetati 16.12.2019.a

kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada M.X-i suhtes tõkendina vahistamist. õhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud Sel p

aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada M.X-i kinnipidamisest, s.o alates 14.12.2019.a esitatud . Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole tõendeid selle kohta, et M.X-i tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga .a. on selle suuruseks 81 alammäära, s.o alates 01.01.2019 0 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõ Samuti tuleb välja mõista istetava sundraha suuruseks on 405 eurot. M.X-ilt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku 211,20 eurot. Kohtu hinnangul ei esine M.X-il

8

erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. M.X-i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kuivõrd isik asub kandma vabadusekaotuslikku karistust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik