1-19-10086/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-19-10086

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2020.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-19-10086 (18267000205)

Kohtunik Anu Tammeniit

Kriminaalasi K.F süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi käskmenetluses

Prokurör Gardi Anderson

Süüdistatav K.F

isikukood: XXX; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend - ei ole kohaldatud.

Kaitsja Avo Pärmann

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada K.F KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 900 (üheksasada) eurot.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.01.2020.a.

2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista K.F-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot.

1-19-10086

Riigi kasuks välja mõistetud tuleb tasuda jooksul alates kohtuotsuse menetluskulud

30 päeva jõustumisest Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele . viitenumber 99920700000598 Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. CD-plaat (pakend nr 1), millel on Häirekeskuse helisalvestis - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

4. Kohtuotsuse koopia toimetada otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ning kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik

K.F-i süüdistatakse selles, et tema 01.03.2018 a kella 18:00 paiku Pärnu linnas x korteris tungis kallale x, pigistas teda kätega kõrist, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu, hingamisraskusi ja tervisekahjustusena verevalumid kaelal. Seega K.F oma sellise tahtliku tegevusega pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise.

Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada K.F süüdi KarS §

121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 90 päevamäära, miinimumpäevamäära arvestusega, s.o 900 (90x10) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus summas 900 eurot tingimuslikult täitmisele pööramata, kui K.F ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga tekitati kannatanule füüsilist kahju (kannatanu on käesoleva aja seisuga surnud, kannatanu suri 18.08.2019). KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks K.F-i edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. K.F-i süü ei ole suur, kannatanule tekitatud vigastused ei olnud rasked, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta on vabandanud kannatanu ees.

Samuti arvestab kohus, et

1-19-10086

K.F on pensionär. Kohus leiab, et K.F-ile tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada K.F-i rahalise karistusega 90 päevamäära.

Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on 3 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg

1 p 9 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega. Nimetatud summa tuleb K.F-ilt välja mõista riigituludesse.

CD-plaat, millel on Häirekeskuse helisalvestis - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Anu Tammeniit Kohtunik