1-19-7223/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-7223

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-19-7223

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid X.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu X.Y (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

09.12.2019. a, 30.12.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X.Y katseajaga kuni karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 12.01.2021. a, millest esimeseks 6 (kuueks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet Tallinna Vangla ning määrata ta selleks tähtajaks Pärnu kriminaalhooldusosakonna

esinduse Pärnu juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada X.Y - katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: 1) xxxx (xxxx); elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) ama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks sa ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada X.Y suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale ; sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi;

) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist; 5) alluma elek

(kuus) kuud alates elektroonilise troonilisele valvele tähtajaga 6 valveseadme paigaldamisest.

4. X.Y-le arvestada alates määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist kohtumääruse jõustumisest.

5. X.Y

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Pärnu Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna X.Y-le. Pärnu esindusele ja

Edasikaebamise ko

rd

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 14.11.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava X.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu süüdi KarS § 199 lg 2 p Maakohtu 24.09.2019. a kohtuotsusega tunnistati X.Y

8 järgi ning § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle KarS

karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 23 kolm)

(kakskümmend päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 20.09.2018 on 12.01.2021. a. . a ja lõpp

X.Y kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Viimane kriminaalkaristus on liitkaristus vargus. Toimepandud kuriteod on enamjaolt eriliigilised. – Varavastased süüteod on toime pandud kavatsetult majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on isikule määratud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Alates 02.09.2019 õpib kinnipeetav 8. klassis. Ta on töötanud ka majandustöödel abitöölisena ning temaga on toimunud motiveeriv vestlus põhihariduse omandamiseks. 22.10.2019 toimus vabanemiseelne nõustamine. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Pärnu kriminaalhooldusosakonna nooremametnik vastas kohtu järelepärimisele, et 13.12.2019 kinnitas xxxx osakonna juhataja, et kinnipeetav saab peale vabanemist nende keskusesse elama asuda. Elukohas on olemas kõik vajalikud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ning juhataja on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks antud elukohta. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht ja kindel sissetulekuallikas. Käesoleva vangistuse ajal on ta töötanud vangla majandustöödel koristajana. K- 567,88 eurot Raha andmetel on isikul 22.10.2019 seisuga täitmisel olevaid nõudeid 16 ulatuses ja vabanemisfondis on 7,40 eurot. Kinnipeetav on põhihariduseta.

X.Y taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha X.Y vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta

vangla seisukohaga, ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et X.Y võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik X.Y isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja

3 kuud vangistust. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on o alkoholi luline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul varavastaste kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab X.Y tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas X.Y-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikul on head suhtlemisoskused. Vangistusest vabanedes on isik seadnud endale eesmärgid minna tööle ja saada ametlikult palka. Kohus peab positiivseks asjaolu, et isik soovib vabanemisel asuda elama xxxx, sest sealt saab ta ka tuge elada enda edaspidist elu ilma kuritegusid sooritamata. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/