4-19-5299/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-5299

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-5299 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. novemb 2019. a , ri määrus millega jäeti

rahuldamata kaebuse esitaja kaitsja Andrei Plešanovi taotlus

Harju Maakohtu 13.11.2019. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks ning läbi vaatamata

D.I kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.09.2019. a otsusele väärteoasjas nr

2302,19,010592 ja tagastati kaebus D.I-le

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku

(ik D.I XXX; elukoht kaitsja Roman Arefjev ( ), XXX) XXX määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta menetlusaluse isiku D.I kaitsja Roman Arefjevi esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 29. novembri 2019. a määrusele läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtule laekus 14.10.2019. a Andrei D.I volitatud kaitsja

Plešanovi esitatud ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kaebus Politseiliiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.09.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,010592.

2. Harju Maakohtu 13.11.2019. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg (kuni 25.11.2019. a) puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse koopia saadeti 13.11.2019. a kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning samuti tehti kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel.

3. 27.11.2019. a laekus kohtule D.I kaitsja poolt digitaalselt allkirjastatud kaebuse täiendus koos väärteootsuse koopia jt materjalidega. Parandatud kaebus ja selle lisad on edastatud

4-19-5299

2(4)

maakohtule e-kirjaga, milles sisaldub ka kaitsja selgitus materjalide hilinenult esitamise kohta ning taotlus kaebuses

esinenud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks.

4. Harju Maakoh 29.11.2019

us jättis . a määrusega D.I kaitsja Andrei Plešanovi taotluse Harju Maakohtu 13.11.2019. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning D.I kaebuse Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.09.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,010592 läbi vaatamata ja tagastas kaebuse D.I-le. Maakohus tuvastas, et maakohtu 13.11.2019. a -toimiku vahendusel määruse sai kaitsja avaliku e kätte tõepoolest 27.11.2019. , seega pärast kohtu määratud tähtaega. Kaitsja selgitusi a kell 19.07

kaebuse hilinenult esitamise kohta ei saa aga pidada mõjuvateks põhjusteks, mis takistanuks tal parandatu , et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 d kaebust õigeaegselt esitada. Maakohus viitas asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka i

- sikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKK 3-1 1- nr 77-98 ja 3-1-1-152-05). Maakohtu hinnangul on nimetatu asjakohane ka mitte ainult kaebetähtaja, vaid ka sellega seotud kaebuse parandamiseks antud tähtaja ennistamise taotlemise üle otsustamisel. Antud juhul ei saa parandatud kaebuse esitamist pärast määratud tähtaega pidada lubatavaks, kuivõrd kaitsja oli juba kaebuse esitamisel (14.10.2019. a) teadlik, et tema kaebuses esinevad puudused ja ta lubas . Sellest teadmisest hoolimata ei ilmutanud kaitsja (ega ka kaebuse need lähiajal kõrvaldada esitaja) kaebuse vastu mingit huvi kuni 27.11.2019. a. Taotlusest nähtuvalt ei esinenud kaitsjal või kaebuse esitajal selliseid objektiivseid takistusi, mis teinuks parandatud kaebuse esitamise võimatuks. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha põhjal ei saa Tallinnast eemal viibimist ja sellest tingitud väidetavaid tehnilisi põhjuseid sellisteks objektiivseteks takistusteks pidada. Kaitsjale pidi teada olema ka see, et olukorras, kus ta teadis juba kaebuse esitamisel selles esinenud puudustest ja lubas need kõrvaldada, pidi ta olema valmis selleks, et kohus ootab tema parandatud kaebust. Seda aga esitamata pidi ta arvestama, et kohus võib määrata puuduste kõrvaldamise tähtaja. Samuti pidi talle olema teada see, et kuna ta ei ole kuni 13.11.2019. a kohtule midagi edastanud ega kohtult ka mingit vastust saanud, peaks ta oma pikemaajalisest eemalviibimisest (kaitsja väidete kohaselt seega hiljemalt 13.11.2019 kuni 27.11.2019) kohut ise teavitama või vajadusel ka teiste isikute (nt kaebuse esitaja) kaudu, mida ta aga ei teinud. Maakohus leidis, et kaitsjale pidi olema teada, et see kahenädalane periood on väärteokaebuste menetluste kontekstis piisavalt pikk, et kohus võib selle aja jooksul jätta kaebuse käiguta. Eeltoodut arvesse võttes asus kohus seisukohale, et tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid maa

antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei oleks saanud kohusetundliku kaitsetegevuse korral parandatud kaebust õigeaegselt esitada ning maakohus jättis kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Maakohus pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et lisaks peegeldab kaitsja suhtumist antud väärteokaebuse esitamisse asjaolu, et esialgse kaebuse on ta esitanud kohtule 14.10.2019. a kell 23.59, s.o tõepoolest n ö „viimasel minutil“, sest 14.10.2019. - a oli kohtuvälise menetleja 26.09.2019. a otsuse vaidlustamise viimane tähtaeg. Arvestades määrusega kaasnevat maakohtu 29.11.2019. a tagajärge, ei saa kokkuvõtvalt taolist ükskõikset suhtumist ja kaebuse esitaja huvide kahjustamist pidada adekvaatseks kaitsetegevuseks. Advokaadist kaitsja puhul tooks see kaasa kohtupoolse kohustus dvokatuuri aukohtumenetluse algatamiseks. Praegusel e reageerida, tehes pöördumise A juhul ei ole aga tegemist advokaadist kaitsjaga ning seega sai kohus oma tauniva hinnangu kaitsja tegevusele kaebuse esitaja jaoks teatavaks teha vaid läbi k määruse. oostatud

4-19-5299

3(4)

Tulenevalt eeltoodust tuvastas maakohus maakohtu poolt , et kaebuse täiendused on esitatud pärast selleks määratud tähtaega ja selle tähtaja maakohus ei rahuldanud ennistamise taotlust. Seega pidas maa

kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata.

5. Harju Maakohtu 29.11.2019. a 17.12.2019. a netlusalus määrusele esitas määruskaebuse me e isiku volitatud kaitsja Roman Arefjev, kes palub rahuldada määruskaebus, teha uus määrus, millega võtta väärteoasi menetlusse, ennistada Harju Maakohtu 13.11.2019. a määruses määratud tähtaeg ning tühistada Harju Maakohtu 29.11.2019. a määrus.

Kaebaja leiab, et tähtaja ennistamiseks esineb piisav alus kuna nii tema ku esindaja ei teadnud i

13.11.2019 määruse tegemisest ega kohtupoolse tähtaja määramisest. Nemad ei ole kätte saanud kohtult kirju, määrust või muud teavet kuni 27.11.2019 (st kui esindaja sisenes e-toimikusse). Kaebaja või esindaja ei saanud oodata, et 13.11.2019 määruses määratakse kõrvaldamise puuduste tähtajaks 25.11.2019. Selgub, et maakohus ei veendunud, et määrus menetlusosalistele reaalselt kätte toimetati, st nii esindajale kui kaebajale. Samuti pole maakohus üritanud rakendada muud kättetoimetamise esindaja või kaebaja ol viisi. Tegemist polnud olukorraga, kus eks teadnud, et 13.11.2019 tehti määrus ja seda üritati saata. Elektroonilisel teel polnud see määrus faktiliselt kätte toimetatud ja menetlusosalised ei saanud ette näha, et kohus määras täht aja.

Kaebaja hinnang

ul määratakse puuduste kõrvaldamiseks tavaliselt tähtaeg päevades, mille puhul tuleb puudusi kõrvaldada alates määruse kättetoimetamisest. Maakohus määras aga kindla kuupäeva

25.11.2019. Kaebaja leiab, et rab kindla

juhul kui kohus mää tähtpäeva ja ei toimeta määrust menetlusosalistele kätte, ei tea ega pruugi menetlusosalised teada konkreetsetest puudustest ja nende kõrvaldamise vajadu ohus andis seega tähtaja sest. Maak etteruttavalt ning veendumata, et pooltel oli üldse võimalik kuupäevaga. tutvuda ja arvestada 25.11.2019. a

Kuna kaebaja võttis uue kaitsja, siis pöördus praegune kaitsja telefoni teel eelmainitud esindaja poole selgituste saamiseks, et küsida täpsemalt määrusest tuse põhjustest. Kaebaja on kätte saanud teadma

esindaja kir

jaliku selgituse koos lisaga, kus ta jällegi põhjendab Tallinnast äraolekuga ja interneti ning vajaliku tarkavara puudumisega. Samuti viitas ta tehnilisele probleemile 14.12.2019 kohtukirja edastamisel. Nimelt tuvastas mainitud esindaja, et kohtu poolt saa aluse detud kiri koos kõne määrusega sattus hoopiski rämpsposti, mida ta ei saanud kuidagi teada. Selle väi te kinnitamiseks esitas . Samuti selgitas esindaja, et esindaja kaebajale ka kirjaliku tõendi, mis on kaebusele lisatud kui oleks teadnud mainitud määrusest ja kindlaksmääratud ajast, siis oleks üritanud midagi varem ette võtta. Kaebaja palub arvestada nende asjaoludega, kuna äraoleku, digitaalse tarkvara puudumise ja tehnilise võimekuse tõttu oli raskendatud esindaja teadasaamine määrusest/tähtajast elektroonilisel teel. See oli ka loogiline põhjus, miks kaitsja kohe ei reageerinud ja pole kohut või kaebajat millestki teavitanud. Riigikohus on oma lahendis 3-1-2-4-

12 sedastanud, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena käsitatav ka see, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest. Kaebaja arvates on see põhimõt väärteo puhul e kohaldatav ka antud . Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu väitega, et kui esindaja teadis juba kaebuse esitamisel selles esinenud puudustest ja lubas need kõrvaldada, pidi ta arvestama, et kohus võib määrata puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pole alust ja põhjust väita, et esindaja tegi midagi teadlikult, vastupidi ta on teavitanud kohut juba suuremahulise kaebuse esitamisel, et tal tekkinud tehnilis probleemid lisade esitamisega ja ed allkirjastamisega. Esindaja pole kaebuse esitamisel märkinud, mis tähtajaks ta suudab puudused kõrvaldada. Samas on tuvastatav, et kui esindaja sisenes kohe e-toimikusse (ilmselt pärast tagasitulekut ja tehnikavahendite saamist) likvideeris ta kõik puudused mõne tunni pärast 13.11.2019 määruse kättesaamist ja jooksul avamist ehk 27.11.2019. Samuti esitas ta kohe et ennistamise taotluse, kuna nägi määruses, tähtaeg

on

mööda lastud. Samuti selgub, et kõik puudused olid põhimõtteliselt kõrvaldatud täpselt kahe nädala pärast kohtu poolt määruse tegemist, mida tuleb pidada mõ i likuks ajaks. st

4-19-5299

4(4)

Kaebaja palub alternatiivselt ennistada

tähtaeg teisel alusel kui kohus jõuab järeldusele, et esindaja käitumine polnud õige ja puudus alus tähtaja ennistamiseks eelnevalt toodud põhjustel. Kaebaja hinnangul on kohus 29.11.2019 sisuliselt tuvastan ud, et tähtaja möödalaskmine oli tingitud valitud kaitsja kohustustevastasest käitumisest, mis võib koosmõjus s elgitatud asjaoludega anda eraldi

e ete ta nnistamise aluse. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja väga negatiivs gajärgede vältimiseks

(kaebuses ka v

iidati töökaotusele juhtimisõiguse äravõtmise tõttu, peretoetuse puudumisele ja rahalistele probleemidele jm) ennistada kaitsja nõuetekohase kohustuse mittetäitmise tõttu, kuna kaebaja käitus kohusetundlikult ja esitas kõik vajalikud dokumendid esindajale õigeaegselt juba kaebuse esitamisel. Samuti ei ole kaebaja ise teadlik kohtu ega poolt 13.11.2019 määratud tähtajast pole kohtult määrust saanud. Kaebaja ei saanud taolist tagajärge ette näha ja oodata, kuivõrd ta lootis esindajale, kuna ta ise ei valda eesti keelt ega oma juriidilisi teadmisi. Kaebaja oli algusest peale veendunud, et asi on korralikult ja nõuetekohaselt tehtud. Kuivõrd kaebaja soovis oma õigusi kohtus kaitsta ja õigea gselt pöördus õigusabi pole ta ise süüdi, et tema esindaja ei täitnud oma e saamiseks, kohustusi või jättis neid nõuetekohaselt täitmata

. Kaebaja kinnitab kohtule, kui ta oleks eeltoodust teadnud või aimanud, siis oleks ta koheselt võtnud meetmed ja/või vahetanud kaitsjat. Kahjuks on ta viimast teinud alles selles staadiumis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus selgitab, et väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pid .2019. a määrus i teada saama. Harju Maakohtu 29.11 tehti menetlusalusele isikule D.I-le ja tema volitatud kaitsjale A. Plešanovile avaliku etoimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks selle tegemise päeval 29.11.2019. Seejuures on menetlusalusele isikule D.I-le saadetud määrus ka tema poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud e-posti aadressile n . XXX ing kaitsjale A. Plešanovile aadressileYYY See tähendab, et sellest päevast oli nii isikul kui tema kaitsjal võimalik määrusest teada saada ja sellega tutvuda. Seega pidi menetlusalune isik määruskaebuse esitamsel kaitsja vahendusel sellega arvestama, et VTMS §

193 lg- 16.12.2019. Kaitsja esitas st 1 tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimane päev määruskaebuse aga 17.12 hilinenult. Selline seisukoht on kooskõlas Riigi .2019, seega kohtu praktikaga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.06.2019. a määrus nr 1-19-705 ning 1-17-11648 ).

7. Ringkonnakohus märgib täiendavalt sedagi, et ringkonnakohtule laekunud määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. VTMS § 139 lg 5 näeb ette, et apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja. Ringkonnakohtule R. Arefjevi poolt esitatud määruskaebus on allkirjastamata. Kuivõrd kaebus on esitatud aga hilinemisega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda kaebuse esitajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

8. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11. 14. peatüki -

sätteid, arvestades 16. peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Kuna menetlusaluse isiku kaitsja esitas määruskaebuse pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ega taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb määruskaebus jätta sisuliselt läbi vaatamata.

9. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 38 lg 1, § 142 lg 2 p 1, § 193 lg 1, § 194 lg 4 jätab ringkonnakohus kaitsja D.I Roman Arefjevi määruskaebuse Harju Maakohtu 29.11

.2019. a määruse peale läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)