1-20-65/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-65 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Regina Laiapea Kriminaalasi K.J süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Prokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Kaitsja

K.J , ID XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, elukoht: xxx; töökoht:

xxx, tõkend: vahistamine alates 06.12.2019.a. 2-ks kuuks, kahtlustatavana kinni peetud 05.12.2019.a.,

Karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristus viimati t –

karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

03.06.2019.a. kohtuotsusega KarS § 120 lg 1 järgi 3 kuulise (sellest on ära kandmata 2 kuud ja 27 päeva) vangistusega KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja

6 kuulise katseajaga.

Vandeadvokaat Otto Preem kokkuleppel, kohtuistungile kaitsjat ei soovinud

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248 249 ja §318 lg.3 p.4, alusel -

Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) K.J kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda K.J-i poolt kantuks eelvangistuses viibitud aeg

05.12.2019-06.01.2020 ehk 1 kuu ja 3 kandmata vangistuseks 3 olm päeva, mõistes (k ) kuud ja 27 seitse va. (kakskümmend ) päe

KarS § 65 lg 2 § 73 lg 5 alusel mõista K.J-ile ja

liitkaristuseks 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades mõistetavat karistust eelmise, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.2019 kohtuotsusega nr 1-19-4660 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud 27 päeva – võ rra.

Tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada viivitamatult K.J kohtusaalis vahi alt.

KarS § 69 alusel asendada vangistus 6 kuud ja 24 päeva 204 (kakssada neli) tunni üldkasuliku tööga . Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata (6x30=180+24=204 tundi)

( ) aasta üks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada K.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista järgmised K.J-ilt menetluskulud :

 876 eurot sundraha;

 määratud kaitsjale vandeadvokaat Otto Preemile makstud tasu 249,60 eurot riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata isikult väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1125,60 € tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kohustades K.J tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Osamaksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Asitõendid 2 DVD ja 1 CD plaa kriminaalasja toimi ti jätta ku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (06.01.2020

) järgnevast päevast.

ASJAOLUD

Süüdistus: K.J 05.12.2019.a. kella 15 paiku oma elukohas xxx korteris tekkinud tüli käigus ründas oma kasutütar K .a.) ning lõi teda ühe korra labakäega vastu paremat põske . F. (s xxx

ning seejärel haaras ta K. randmetest ja lõi talle ühe korra jalaga kubemepiirkonda. F. Kirjeldatud käitumisega põhjustas K.J K.F füüsilist valu ning vasaku kubeme pi . irkonnas kerge punetuse.

Kirjeldatud käitumisega pani K.J toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja K. tervise kahjustamise lähisuhtes ehk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi F. kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustus süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Karistuse liik ja määr: KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.J´ile karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Karistusest tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel kantuks K.J-i kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise aeg 05.12.2019.a.-06.01.2020.a. (05.-31.12.2019.a. on 27 päeva) ehk 1 kuu ja 3 päeva, seega ära kandmata on 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 5 alusel mõista K.J´ile liitkaristuseks, suurendades mõistetavat karistust eelmise, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.06.2019.a. kohtuotsusega nr 1-19-4660 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud 27 päeva – võrra, 6 (kuus) kuud 24

(kakskümmend neli) päeva vangistust.

Ühtlasi tuleb tühistada K.J suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta kohtuotsuse kuulutamisel kohtusaalis vahi alt.

KarS § 69 lg 1,2,3,4,5,6,7 alusel asendada eespool märgitud ära kandmata vangistus –

6x30=180+24=204 (kakssada neli) tunni üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ning anda 204 (kahesaja nelja) tunni üldkasuliku töö tegemiseks K.J´ile tähtaeg 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kr.asjas.

K.J kinnitab oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel, et tema on nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas ning kui K.J teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest K.J-ile tasu ei maksta.

Üldkasuliku töö tegemisel peab K.J järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: :

1)elama kohtu määratud alalises elukohas, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või - -

õppimiskoha vahetamiseks, 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasulikule tööle rakendatud K.J-ile laienevad töö ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. -

Kui K.J hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karitust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

K.J-ile täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule või pöörata temale mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks K.J tehtud üldkasulik töö, mille 1 tund võrdub 1 päeva vangistusega. Kui K.J paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa arvestusega 1 tund üldkasulikku tööd võrdub 1 päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu tsiviilhagi ei esitanud ning nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: K.J´ilt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras ehk 1,5x584=876 eurot, samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv O.Preem´ile makstud tasu 49,20+86,40+114=249,60 eurot. Menetluskulu – kokku 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot ja 60 senti eb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade

- tul kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arestitud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Asitõendid ja salvestised: 2 DVD ja 1 CD plaadil jätta kr.toimikusse.

Menetluse käik ning kohtu seisukoht

K.J tunnistas

ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kurite on kohtueelse gu

uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh. kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustega, samuti Valga Haigla epikriisi ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav ning tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. K.J KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör kokkuleppe. Süüdistatav 06.01.2020

K.J kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja jääb kokkuleppe juurde.

Arv K.J estades eeltoodut tuleb süüdistatav süüdistuses kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohus leiab, et arvestades isiku rahaliste vahendite piiratust ning menetluskulude suurust, on käesoleval juhul põhjendatud ka KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetavate menetluskulude ositi ühe aasta jooksul tasumise võimaldamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik