2-19-112814/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01.2020, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-112814

Tsiviilasi

J7B OÜ hagi OÜ Aaberg Konsultatsioonid vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

21 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J7B OÜ (registrikood 14369594), lepinguline esindaja

Kärt Vigla

Kostja OÜ Aaberg Konsultatsioonid (registrikood 10949455),

seaduslik esindaja E P

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt OÜ Aaberg Konsultatsioonid hageja J7B OÜ kasuks põhivõlgnevus 20

000 eurot.

3. Välja mõista kostjalt OÜ Aaberg Konsultatsioonid hageja J7B OÜ kasuks viivis 8% aastas

põhinõudelt 20 000 eurolt alates hagi esitamisest (08.05.2019) kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt OÜ Aaberg Konsultatsioonid hageja J7B OÜ kasuks menetluskulud

summas 1614,45 eurot (sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 864,45 eurot käibemaksuta).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Asjaolud

xxxx ja xxxx OÜ (likvideerimisel) vahel 02.03.2017 sõlmitud äriruumi üürilepingu, mille

esemeks olid äriruumid aadressil xxxx asuvas äri- ja büroohoones. Äriruumid pindalaga 225,4

m² anti üürnikule üle 31.05.2018. Üürnik kasutas üüripinda büroohotellina: xxxx. Üürileping

sõlmiti korralise ülesütlemise õiguseta ning tähtajalisena kuni 31.05.2023. Üürilepingut tagab

üürniku emaettevõte OÜ Aaberg Konsultatsioonid ehk kostja kuni summas 20 000 eurot.

Üürniku ja kostja juhatuse liige oli sama isik. Juhatuse liige on oma e-mailis ka käendust

summas 20 000 eurot kinnitanud. J7B OÜ ehk hageja omandas xxxx OÜ-lt kinnistu aadressiga

xxxx ning kanti omanikuga kinnistusraamatusse 04.01.2019, millega hageja võttis üürilepingust

tulenevad üürileandja õigused ja kohustused xxxx OÜ-lt üle. 20.12.2018 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-18-18523 lõpetati üürniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele

nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is või arveldusarvele EE567700771003819792 LHV Pangas. Maksekorralduse

selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise

kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb

esitada kohtule.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS

§ 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

138 lg 2 alusel Kkhtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1

järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot, milline kulu on vajalik ja

põhjendatud.

Edasi kohus kontrollib hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14;

01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 85

eurot/h käibemaksuta on põhjendatud ja vastab asja sisule.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta

ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole

kinnitanud, et hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud

välja ilma käibemaksuta.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagiavalduse

koostamiseks järgnevalt:

- hagejaga suhtlemine, informatsiooni kogumine vaidluse osas - 2 h ning materjalide kogumine

(asjassepuutuvad e-mailid, arved, üürilepinguga seotud kirjad, lepingud - 2 h – kohus on

seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Mõistlikuks kliendiga suhtlemise ajakuluks

võib lugeda 1 tund ning info ja materjalide kogumiseks 1 tund. Seega kokku põhjendatud ja

vajalik ajakulu 2 tundi;

- vaidlusega seotud lepingute ja muude dokumentide analüüs - 3 h – kohus loeb põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 1 tund ja 30 minutit, usutav ei ole, et esindaja analüüsib 3 tundi materjale;

- hagiavalduse vormistamine (9 lk) koos asjassepuutuva dokumentatsiooniga (hagiavaldus 10 lk,

14 hagiavalduse lisa) – 9 h – arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et esindaja on

eelnevalt kogunud ja analüüsinud materjale, loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 5

tundi;

- Kohtu 16.09.2019 määrusega tutvumine – 30 minutit – kohus on seisukoha, et usutav ei ole, et

esindajal kulub menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 30 minutit, põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 10 minutit;

- Hagiavalduse analüüs ja täpsustamine – 1 tund ja 30 minutit – tegemist on põhjendatud ja

vajaliku ajakuluga.

Kokku on põhjendatud hageja kulud lepingulisele esindajale 10 tundi ja 10 minutit ehk 864,45

eurot (10,17x85) käibemaksuta.

Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 1614,45 eurot (750+864,45).

TsMS § 178 lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

Kohtunik