2-07-30981/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-07-30981 Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2020, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX hagi Swedbank AS-i vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.06.2008. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701) Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetlusekäik

1. XX (hageja) esitas 23.08.2007 Harju Maakohtule hagiavalduse Swedbank AS-i vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1 021 813,98 krooni (II kd, tl 1-3).

2. Maakohus jättis 12.06.2008 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsus on hagejale isiklikult kätte toimetatud 25.06.2008 ja tema lepingulisele esindajale 26.06.2008 (II kd, tl 113, 114). Hageja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Seega on kohtuotsus jõustunud 29.07.2008.

Kostja apellatsioonkaebus

3. Hageja esitas 17.12.2019 ringkonnakohtule avalduse, mida on täpsustanud 30.12.2019. Hageja tõi välja, et Harju Maakohtu 12.06.2019 otsusega keelduti nõuete rahuldamisest. Samas ei arvestanud kohus seda, et hageja tegi kohustuse täitmise tagatiseks olevas korteris parendusi, mille maksumust ei ole hagejale tagastatud. Kohus ei arvestanud hageja nõustumusega täita laenukohustusi ning asjaolu, et 1-toalisele korterile ostjad puudusid. Hageja arvab, et kohtuotsuse tegemist mõjutas tema rahvus.

Samuti nähtub, et hageja soovib esitada hagi 500 000 euro ulatuses materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks, mille on kostja koos oma esindajaga põhjustanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

5. Maakohus jättis 12.06.2008 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsus on hagejale ja hageja esindajale kätte toimetatud. Hageja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Seega jõustus maakohtu 12.06.2008. a otsus 29.07.2008. Hageja 17.12.2019 esitatud avaldusest ja 30.12.2019 esitatud täiendavast avaldusest nähtub, et hageja soovib vaidlustada maakohtu jõustunud otsust. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus hageja avaldusi apellatsioonkaebusena. Apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, mistõttu keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

6. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohtuotsus on jõustunud, on otsuse vaidlustamine võimalik TsMS § 702 ja 706 järgi Riigikohtule teistmisavalduse esitamisega. Teistmisavaldust ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või TsMS § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. Praegusel juhul jõustus maakohtu 12.06.2008 otsus üle kümne aasta tagasi.

7. Hageja esitatud avaldusest nähtub, et hageja soovib esitada hagi 500 000 euro ulatuses materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks, mille kostja on koos oma esindajaga põhjustanud. Selles osas on tegemist eraldi nõudega (hagiga), mida maakohus ei ole praeguses asjas lahendanud.

TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 9 lg 3 sätestab, et tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ringkonnakohus edastab hageja hagi eraldi kirjaga kohtuastmelt õigesse kohtusse, milleks on Harju Maakohus.

8. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin