2-18-19416/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19416

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K Z vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

319,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601 10115, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ,

asukoht

Tartu

mnt

83-603

10115,

Tallinn,

e-post

menetlus@plusplus.ee);

Kostja: K Z (isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Xxxx AS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxxx (01.12.2015 arve nr 2014000688) tulenev

võlgnevus 39,78 eurot ja viivised 30,55 eurot.

3. Mõista kostjalt kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital välja viivis

protsendina põhinõudelt (39,78 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07%

päevas alates 22.12.2019 kuni põhinõude (39,78 eurot) tasumiseni.

4. Välja mõista kostjalt kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Xxxx

AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxxx (01.03.2016 arve nr 2014696058)

tulenev võlgnevus 88,86 eurot ja viivised 77,44 eurot.

5. Mõista kostjalt kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital välja viivis

protsendina põhinõudelt (88,86 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07%

päevas alates 29.09.2019 kuni põhinõude (88,86 eurot) tasumiseni.

6. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud 160 eurot, kokku 255 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (255 eurot) tuleb K Z`l tasuda Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus

sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV

Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed

kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

• Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

• Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

• Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

• Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

• Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude kokku 25 euro nõudes.

• VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduste kohaselt volitas hageja

PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud

kostjale kokku 6 võlateatist liitumislepingust nr 8231438 tulenevate arvete nr 2014000688 ja

2014696058 kohta (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018). Seega hagiavaldustest nähtuvalt

on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus

ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude

hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise

alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku

vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa

ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on

teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata

ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus

Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes

vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta.

Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele

kaasa.

• Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab hageja taotlusel

tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku 150 eurot

(75+75) ja õigusabikulud kokku 840 eurot (420+420) ning kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

• Hageja on tasunud liidetud hagiavaldustelt kokku riigilõivu 150 eurot (75+75). Kuivõrd

tsiviilasja hinnalt 319,49 eurot tuleb tasuda riigilõiv 75 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test 1, 2

ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75

eurot.

• Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Riigikohus on osundanud, et „üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast

suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud

üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et

lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna

ulatuses.“ (RKTKO 3-2-1-4-15, p 14). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamisega. Kuigi hageja esitas kaks hagiavaldust

erinevates tsiviilasjades (liidetud 02.09.2019), siis käsitlevad need hagid sisuliselt sama nõuet

ning kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine esindaja poolt ühe

hagiavalduse koostamise eest. See, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest

tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes erinevas hagiavalduses, oli hageja enda valik ja

sellest tulenevaid riske ei saa panna kostja kanda.

• Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele

(sh dokumentidega eelnev tutvumine, tõendite kogumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus võtab

arvesse, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest tulenevad nõuded arusaamatul

viisil kahes erinevas hagiavalduses. Seega hageja ise suurendas põhjendamatult enda

menetluskulusid, tekitades lisaks ka kohtule tarbetut lisatööd tsiviilasjade liitmisel ja hageja

eraldi esitatud nõuete käsitlemisel. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h

(käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja

igapäevategevusega seotud iseloomu ning hageja koostatud dokumentide kvaliteeti

arvestades

eurot

(käibemaksuga).

Hageja

on

kinnitanud,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele

koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 180 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud

menetluskulud (75+180) 255 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 255 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

• Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik