2-19-19141/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Õigeksvõtul põhinev K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19141 Tsiviilasi K Mi hagi A K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA: K M, ik xxxx, elukoht: xxxx seaduslik esindaja J M, ik xxxx KOSTJA: A K, ik xxxx, elukoht: xxxx Kirjalik menetlus Hagi hind

RESOLUTSIOON:

2430 eurot 1. Teha kostja poolt hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt A K alates 06.12.2019 elatis hageja K M kasuks ja tema ülalpidamiseks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni 07.11.2030.

3. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja J M arveldusarvele nr. xxxx AS Swedbank.

4. Menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja K Mi kanda. Kostja A K menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on kostjal võimalik, soovi korral, TsMS § 174 lg 4 kohane taotlus esitada pärast lahendi jõustumist.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Asjaolud. 06.12.2019 saabus kohtule K Mi hagi A K vastu elatise nõudes, milles hageja palub välja mõista kostjalt elatis mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast tema ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni.

II. Kostja vastus. Kostja oma 03.01.2020 kirjalikus vastuses tunnistab hagi ja võtab selle õigeks. Vastuhagi esitada ei soovi ja on nõus kirjaliku menetlusega.

III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. Kostja on hagi õigeks võtnud ja seda ka kohtule oma kirjalikus vastuses 03.01.2020 kinnitanud.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kostja on koheselt hagi õigeks võtnud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt jäävad kulud kostja poolt hagi kohesel õigeksvõtmisel hageja kanda.

Kostja ei ole koos vastusega esitanud oma menetluskulude rahalise suuruse nimekirja. Kuna nimetatu nõudmine venitaks menetlusökonoomiliselt põhjendamatult asjas lahendi tegemist, jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise TsMS § 174 lg 4 kohasesse nn järelmenetlusse, kus kostjal on soovi korral võimalik nimekiri-taotlus esitada pärast lahendi jõustumist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohus juhindus TsMS § 442; § 468 ja § 632 nõudeist.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann Kohtunik