2-19-18185/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-18185

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2020, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18185

Tsiviilasi

Rogozest OÜ sundlõpetamise otsustamine ja

likvideerija määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud isik: Rogozest OÜ (rk 12739227; aadress

Mäeotsa, Nüpli küla, Otepää vald, Valgamaa),

seaduslik esindaja: Aavo Ossip (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18185 Rogozest OÜ sundlõpetamise

otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta menetluskulud Rogozest OÜ kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista Rogozest OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Rogozest OÜ-l tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel.

Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse

kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui Rogozest OÜ ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse

saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb Rogozest OÜ-l tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrus

toimetada

kätte

Rogozest

OÜ-le

ning

saata

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 20.11.2019 kohtunikule Rogozest OÜ

(puudutatud isik) dokumendid sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks.

Puudutatud isikul on esitamata 2015. ja 2016. a majandusaasta aruanded. 23.10.2018

avaldas registripidaja Ametlikes Teadaannetes kustutamisehoiatuse teate ning kutsus

võlausaldajad üles teatama oma nõuetest puudutatud isiku vastu. Tähtaegselt nõudeid ei

esitatud. Registripidaja tuvastas riiklikke registreid kontrollides, et puudutatud isiku

omandis on kinnistu.

2.

21.11.2019 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku

seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks

olev puudus. Puudutatud isiku esindaja sai määruse kätte 02.12.2019. Puudutatud isiku

esindaja palus telefoni teel ajapikendust, kohus pikendas tähtaega kuni 30.12.2019.

3. Äriregistri teabesüsteemist nähtuval esitas puudutatud isik 2015.–2018. a

majandusaasta aruanded 27.12.2019.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise

alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija

määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud

tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata

jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama

oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu

jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing

registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja

äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2

nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise

taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate

avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta

aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal

aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist,

võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.

23.10.2018

avaldas

registripidaja

seoses

puudutatud

isiku

2015.

ja

2016. a

majandusaasta

aruannete

esitamata

jätmisega

Ametlikes

Teadaannetes

kustutamisehoiatuse teate. Teates märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja

likvideerimist, samuti ei esitanud puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat

põhjust selle esitamata jätmiseks ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud

isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3 järgi. Kuna puudutatud isikule kuulub kinnistu, olnuks

pärast kustutamist hiljem ilmselt vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada

puudutatud isiku likvideerimine. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks

algatada menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise

otsustamiseks.

Praeguseks on puudutatud isik eelmärgitud majandusaasta aruanded esitanud ning

kõrvaldanud seega kustutamise / sundlõpetamise aluseks olnud puuduse. Seda

arvestades tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.

5. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele

hüvitatavaid menetluskulusid.

6. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse

esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik