Legislator Case Law & Legislation
2-19-18479/5 AI generated

2-19-18479/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-19-18479/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18479 J & M Farming Enterprises OÜ Välja mõista J & M Farming Enterprises OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Legislator headnote

AI generated

2-19-18479/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18479 J & M Farming Enterprises OÜ Välja mõista J & M Farming Enterprises OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Keywords

AI generated
commercial register agricultural enterprise operation obligation to register striking off the register debt collection register agricultural bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-19-18479

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18479

Tsiviilasi

J & M Farming Enterprises OÜ sundlõpetamise

otsustamine ja likvideerija määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud isik: J & M Farming Enterprises OÜ

(rk 11285709; aadress Riia 24d, Tartu; e-post

triin@kinnistu.ee),

seaduslikud

esindajad:

John Joseph Rogers ja Micheal Joseph Clarke

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18479 J & M Farming Enterprises OÜ

sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta

menetluskulud

J

&

M

Farming

Enterprises

OÜ

kanda.

Teistele

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista J & M Farming Enterprises OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

J & M Farming Enterprises OÜ-l tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud

makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning

selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui J & M Farming Enterprises OÜ ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks,

võib määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb J & M Farming Enterprises OÜ-l tasuda kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrus toimetada kätte J & M Farming Enterprises OÜ-le ning saata Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 25.11.2019 kohtunikule J & M Farming

Enterprises OÜ (puudutatud isik) dokumendid sundlõpetamise ja likvideerija määramise

otsustamiseks. Puudutatud isik esitas registripidajale viimase majandusaasta aruande

2014.

a

kohta.

20.09.2018

avaldas

registripidaja

Ametlikes

Teadaannetes

kustutamisehoiatuse teate ning kutsus võlausaldajad üles teatama oma nõuetest

puudutatud isiku vastu. Tähtaegselt nõudeid ei esitatud. Registripidaja tuvastas riiklikke

registreid kontrollides, et puudutatud isiku omandis on kaks kinnistut.

2.

27.11.2019 määrusega algatas Tartu Maakohus menetluse puudutatud isiku

sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule

tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada

sundlõpetamise aluseks olev puudus.

3.

27.11.2019 e-kirjas teatas puudutatud isiku raamatupidaja, et sundlõpetamist ei

soovita ning aruanded esitatakse. Raamatupidaja 29.12.2019 e-kirja järgi on puudused

kõrvaldatud.

4. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on puudutatud isik 29.12.2019 esitanud 2015. ja

2016. a majandusaasta aruanded.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise

alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija

määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud

tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata

jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama

oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu

jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing

registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja

äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2

nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise

taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate

avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta

aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal

aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist,

võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.

20.09.2018

avaldas

registripidaja

seoses

puudutatud

isiku

2015.

ja

2016. a

majandusaasta

aruannete

esitamata

jätmisega

Ametlikes

Teadaannetes

kustutamisehoiatuse teate. Teates märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja

likvideerimist, samuti ei esitanud puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat

põhjust selle esitamata jätmiseks ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud

isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3 järgi. Kuna puudutatud isikule kuulub kaks kinnistut,

olnuks pärast kustutamist hiljem ilmselt vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada

puudutatud isiku likvideerimine. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks

algatada menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise

otsustamiseks.

Praeguseks on puudutatud isik eelmärgitud majandusaasta aruanded esitanud ning

kõrvaldanud seega kustutamise / sundlõpetamise aluseks olnud puuduse. Seda

arvestades tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.

6. Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu järgnevale:

-

ÄS § 60 kohase uue menetluse vältimiseks tuleb esitada kõik majandusaasta

aruanded nõuetekohaselt ja tähtaegselt. ÄS § 179 lg 4 I lause näeb ette, et

juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või

kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega,

kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates

majandusaasta lõppemisest;

-

ÄS § 60 lg 3 võimaldab majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingu

kustutada lihtsustatud korras. Äriseadustik ei näe sellise registrist

kustutamise eeldusena iseenesest ette asjaolu kontrollimist, kas äriühingule

kuulub vara, ning vara olemasolul asja kohtunikule üleandmist;

-

ÄS § 71 lg 2 järgi võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse

seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud

andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

ÄS § 71 lg 21 ja TsMS § 46 lg 1 järgi võib määrata trahvi kuni 3200 euro ulatuses,

aga mitte vähem kui 200 eurot.

7. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele

hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse

esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik