2-19-18479/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18479 J & M Farming Enterprises OÜ Välja mõista J & M Farming Enterprises OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.
Legislator headnote
AI generated2-19-18479/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18479 J & M Farming Enterprises OÜ Välja mõista J & M Farming Enterprises OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-19-18479
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-18479
Tsiviilasi
J & M Farming Enterprises OÜ sundlõpetamise
otsustamine ja likvideerija määramine
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
puudutatud isik: J & M Farming Enterprises OÜ
(rk 11285709; aadress Riia 24d, Tartu; e-post
triin@kinnistu.ee),
seaduslikud
esindajad:
John Joseph Rogers ja Micheal Joseph Clarke
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18479 J & M Farming Enterprises OÜ
sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.
2. Jätta
menetluskulud
J
&
M
Farming
Enterprises
OÜ
kanda.
Teistele
menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Välja mõista J & M Farming Enterprises OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.
J & M Farming Enterprises OÜ-l tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse
jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud
makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning
selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
Kui J & M Farming Enterprises OÜ ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks,
võib määruse saata sundtäitmisele.
Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb J & M Farming Enterprises OÜ-l tasuda kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
4. Määrus toimetada kätte J & M Farming Enterprises OÜ-le ning saata Tartu Maakohtu
registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 25.11.2019 kohtunikule J & M Farming
Enterprises OÜ (puudutatud isik) dokumendid sundlõpetamise ja likvideerija määramise
otsustamiseks. Puudutatud isik esitas registripidajale viimase majandusaasta aruande
2014.
a
kohta.
20.09.2018
avaldas
registripidaja
Ametlikes
Teadaannetes
kustutamisehoiatuse teate ning kutsus võlausaldajad üles teatama oma nõuetest
puudutatud isiku vastu. Tähtaegselt nõudeid ei esitatud. Registripidaja tuvastas riiklikke
registreid kontrollides, et puudutatud isiku omandis on kaks kinnistut.
2.
27.11.2019 määrusega algatas Tartu Maakohus menetluse puudutatud isiku
sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule
tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada
sundlõpetamise aluseks olev puudus.
3.
27.11.2019 e-kirjas teatas puudutatud isiku raamatupidaja, et sundlõpetamist ei
soovita ning aruanded esitatakse. Raamatupidaja 29.12.2019 e-kirja järgi on puudused
kõrvaldatud.
4. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on puudutatud isik 29.12.2019 esitanud 2015. ja
2016. a majandusaasta aruanded.
KOHTU SEISUKOHT
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise
alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.
TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija
määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi
hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud
tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud
registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja
avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata
jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama
oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu
jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing
registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja
äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2
nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise
taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate
avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta
aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal
aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist,
võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.
20.09.2018
avaldas
registripidaja
seoses
puudutatud
isiku
2015.
ja
2016. a
majandusaasta
aruannete
esitamata
jätmisega
Ametlikes
Teadaannetes
kustutamisehoiatuse teate. Teates märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja
likvideerimist, samuti ei esitanud puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat
põhjust selle esitamata jätmiseks ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud
isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3 järgi. Kuna puudutatud isikule kuulub kaks kinnistut,
olnuks pärast kustutamist hiljem ilmselt vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada
puudutatud isiku likvideerimine. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks
algatada menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise
otsustamiseks.
Praeguseks on puudutatud isik eelmärgitud majandusaasta aruanded esitanud ning
kõrvaldanud seega kustutamise / sundlõpetamise aluseks olnud puuduse. Seda
arvestades tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.
6. Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu järgnevale:
-
ÄS § 60 kohase uue menetluse vältimiseks tuleb esitada kõik majandusaasta
aruanded nõuetekohaselt ja tähtaegselt. ÄS § 179 lg 4 I lause näeb ette, et
juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või
kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega,
kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates
majandusaasta lõppemisest;
-
ÄS § 60 lg 3 võimaldab majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingu
kustutada lihtsustatud korras. Äriseadustik ei näe sellise registrist
kustutamise eeldusena iseenesest ette asjaolu kontrollimist, kas äriühingule
kuulub vara, ning vara olemasolul asja kohtunikule üleandmist;
-
ÄS § 71 lg 2 järgi võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse
seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud
andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
ÄS § 71 lg 21 ja TsMS § 46 lg 1 järgi võib määrata trahvi kuni 3200 euro ulatuses,
aga mitte vähem kui 200 eurot.
7. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude
rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele
hüvitatavaid menetluskulusid.
8. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita
asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist
kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse
juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu
registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse
esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et
menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus
menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja
lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.
Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik