Legislator Case Law & Legislation
2-19-10350/4 AI generated

2-19-10350/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-10350/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 10. novembri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, muutes Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Maginti OÜ kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-19-10350/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 10. novembri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, muutes Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Maginti OÜ kanda.

Keywords

AI generated
pilot proceedings missing case documents right to an effective investigation inadequate factual investigation sufficient access unsuccessful bidder
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10350

Tsiviilasi

Maginti OÜ hagi Pilot Motors OÜ vastu Pilot Motors

OÜ

28. detsembri

2018. a

osanike

otsuse

ja

28. detsembri 2018. a juhatuse otsuse kehtivuse

tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 10. novembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Maginti OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Maginti

OÜ

(registrikood

11392569),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Erik Entsik ja

Liisi Kents

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. novembri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, muutes

määruse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Maginti OÜ kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maginti OÜ (avaldaja) esitas 10. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi Pilot Motors OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja 28. detsembri 2018. a osanike otsuse ja

2 (3)

28. detsembri 2018. a juhatuse otsuse kehtivuse ning liita hagi tsiviilasjaga nr 2-19-3879.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 4620 euro suuruse nimiväärtusega kostja osa, mis

moodustab ca 19,16% kostja osakapitalist. Hageja on huvitatud tsiviilasjas nr 2-19-3879

vaidlustatud kostja 28. detsembri 2018. a osanike otsuse ja 28. detsembri 2018. a juhatuse

otsuse kehtima jäämisest. Hagi tsiviilasjas nr 2-19-3879 esitati kostja osanike poolt

pahatahtlikult eesmärgiga saada hagi õigeksvõtul põhinev jõustunud kohtuotsus, mis kehtiks

hageja suhtes.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Harju Maakohus keeldus 10. novembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda,

sest tsiviilasjas nr 2-19-3879 on jõustunud praeguse kohtumenetluse pooltele TsMS § 457 lg 5

järgi siduv otsus, millega on tuvastatud hagi esemeks oleva kostja 28. detsembri 2018. a

organite otsuste tühisus.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest ekslikult. TsMS § 371

lg 1 p 4 alusel ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest olukorras, kus juriidilise isiku organi

otsuse tühisus ei ole tuvastatud samade poolte osalusel toimuvas menetluses, kuid kohtulahend

on TsMS § 457 lg 5 järgi mõlema poole suhtes siduv. Hageja tsiviilasja nr 2-19-3879

menetluses ei osalenud ja asja sisulist läbivaatamist ei toimunud.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilasjas nr 2-19-

3879 jäeti hageja kolmanda isikuna menetlusse põhjendamatult kaasamata ja praeguses

menetluses keelduti hagi menetlusse võtmast. Kohtupraktika kohaselt on lubatav esitada n-ö

vastassuunalise hagi üldkoosoleku otsuse kehtivuse tuvastamiseks, millega saab vältida hagi

õigeksvõtmise mõju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ning

maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikku põhjendust.

5. Maakohus keeldus hagi menetlemast TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, leides, et nimetatud

keeldumise alus kohaldub ka olukorras, kus juriidilise isiku organi otsuse tühisus on tuvastatud

mitte samade poolte osalusel toimuvas menetluses, kuid kohtulahend on mõlema poole suhtes

siduv TsMS § 457 lg 5 järgi. Kolleegiumi hinnangul on selline maakohtu seisukoht ekslik.

TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud

kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

Praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-19-3879 pooled ei kattu. Tsiviilasjas nr 2-19-3879 olid

hagejateks ML, VV, JO Group OÜ ja Stradale invest OÜ. Seega ei ole täidetud üks TsMS §

371 lg 1 p 4 kohaldamise eeldusi.

6. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele tuleb siiski hagi menetlusse võtmisest keelduda

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu lõppjäreldus on seega õige. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt

võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja palub oma hagis tuvastada, et kostja osanike ja juhatuse otsus on kehtiv. TsMS § 368

lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi.

3 (3)

Vaidlusaluste otsuste kehtivus seati kahtluse alla tsiviilasjas nr 2-19-3879 esitatud hagiga.

Nimetatud asjas tuvastas kohus Pilot Motors OÜ 28. detsembri 2018. a osanike otsuse ja

28. detsembri 2018. a juhatuse otsuse tühisuse. Nimetatud otsus jõustus 27. juunil 2019.

Kohtupraktikas on leitud, et kui osanikud on juriidilise isiku ogani otsuse kehtivuse

vaidlustanud, siis sellises olukorras võib osanikul, kes soovib otsuse kehtima jäämist, olla

õiguslik huvi esitada ka vastavasisuline tuvastushagi. Seda aga üksnes tühisuse tuvastamise

hagiga samasse menetlusse liidetuna, kuna ainult sel juhul saab ta mõjutada nende nõuete

lahendamist, mille rahuldamise korral oleks kohtuotsus ka temale siduv (vt Riigikohtu

12. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Praegusel juhul ei ole hagejal

enam õiguslikku huvi oma tuvastushagi lahendamiseks, sest tsiviilasjas nr 2-19-3879 on

tuvastatud juriidilise isiku organi otsuste tühisus, mis tulenevalt TsMS § 457 lg-st 5 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 esimese lause järgi kehtib kõigi juriidilise

isiku osanike suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal oli

võimalus oma õigusi kaitsta läbi selle, et esitada tsiviilasjas nr 2-19-3879 ühiseks menetluseks

n-ö vastassuunaline hagi juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamiseks. Tsiviilasja nr

2-19-3879 menetluses taotles hageja luba astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna kostja poolel, mis aga menetluslikult ei olnud võimalik. Viidatud tsiviilasjas selgitas

maakohus 10. juuni 2019. a määruses, et hagejal tuleb esitada vastassuunaline hagi, et mõjutada

kostja poolset hagi õigeks võtmist. Praegune n-ö vastassuunaline hagi esitati 10. juulil 2019,

s.o pärast tsiviilasjas nr 2-19-3879 tehtud otsuse jõusutmist.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Praeguses asjas ei ole küsitud kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise ega

määruskaebuse suhtes. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler