1-20-40/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus

kokkuleppemenetluse sätete järgi

Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2020, Valga Kriminaalasja number 1-20-40 (kohtueelse menetluse nr 20261000003) Kohtukoosse is kohtunik Roman Levin Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Kriminaalasi E.G distus - süü KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p de 2 ja 3 ja § 120 lg 1 järgi

kiirmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav E.G, isikukood XXX elukoht: xxx ei ; ; tööta; varem kohtulikult karistatud: 18.09.2014 Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-14-7740 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; kahtlustatavana kinni peetud: al. 02.01.2020 (kainenemisele toimetatud 01.01.2020)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5, § - -dest 2561-2565 - ja § dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada E.G karistusseadustiku (KarS)

263 lg 1 gi

süüdi § p jär ja karistada teda 10-kuulise vangistusega.

2. Tunnistada E.G

121 lg 2 p-de 2 ja 3

süüdi KarS § järgi ja karistada teda 8-kuulise vangistusega.

3. Tunnistada E.G

120 lg 1 -kuulise

süüdi KarS § järgi ja karistada teda 4 vangistusega. 4. E.G-le Suurendada KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 5.

07. 08. detsember Arvata KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg – 2019, s.o 2

1 aasta päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista

5 kuud ja 28

päeva vangistust.

6. Määrata KarS § 74 lg 2 alusel, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele

2 kuud

1 aasta 3 ja 28

vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o kuud päeva jätta täitmisele pööramata, kui E.G ei pane 2-aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu se ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja - kohustusi. E.G peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

2 (5 ) 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et on käitumiskontrolli ajal E.G kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 8. E.G-d KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku . äranägemisel 9. E.G-d registreerima ennast hiljemalt 1 KarS § 75 lg 4 alusel kohustada kuu jooksul alates riikliku kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli - - Kliinikum; Viljandi Haigla, Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

10. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03. jaanuarist

2020. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Vastavalt KarS § 75 lg 5

käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

11. L E.G karistuse kandmise aega alates tema ugeda KarS § 68 lg 1 alusel faktilisest kinnipidamisest, s.o alates 01.01.20 .

12. Vahistada E.G

KrMS § 130 lg 4

1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. Vahistamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks. 13. nuga, milline asub pakendatult Hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel. 14. -plaat salvestisega kriminaaltoimiku Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend CD materjalide juurde.

15. Arvata menetluskulude hulka sundraha 876 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg

2 alusel poole võrra, s.o 438 euroni, ja kaitsjatasu 202,80 eurot, kokku 640,80 eurot, mis mõista välja Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes E.G-lt . osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. menetluskulud jäävad Kui

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 03. jaanuarist 2020.

3 (5 ) Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ett

e ei näe.

PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse E.G-d selles, et tema, olles varasemalt, s.o 04.12.2019 füüsiliselt väärkohelnud oma elukaaslast R. G., rikkus 01.01.2020 kella 17 paiku xxx xxx tänaval maja nr juures Korrakaitseseaduse § s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus - kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada, olles joobeseisundis (1,12 mg/l kohta), vägivalda kasutades, lõi 01.01.2020 kella

17 paiku oma kodus xxx korteris oma elukaaslasele R. G. noaga vasakusse käsivarde, peale seda hakkas E.G sõnadega viimast mõnitama. Seejärel R väljus korterist . G. tänavale, kus E.G järgnes talle ning lõi R jalaga näkku ja keha piirkonda. . G.

Jalalöökidega lõi E.G R suust välja kaks hammast. Seejärel haaras E.G . G.

R. G. xxx . G. sülle ja viis ta maja juures asuva puukuuri juurde, kus lõi R rusikatega näkku, pähe, kehasse, roietesse ja jalgadesse ning peksis R. G. kuni selle ajani, mil möödakõndiv meesterahvas nägi seda ning sekkus peksmisse. Kirjeldatud käitumisega häiris E.G kõrvalise isku, so D Š rahu avalikus kohas ning põhjustas R füüsili . . . G. st valu ja tervisekahjustusi (hematoomid üle kogu keha, peas, näos, roiete murrud, lõikehaav käsivarrel).

Avaslikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani E.G toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

…selles, et tema 07.12.2019 kell 03.00-04.00 paiku Valga maakonnas xxx korteris xxx asuvas magamistoas ähvardas enda elukaaslast R ), öeldes talle, et „ma tapan su ära, . G. . (G viin laiba metsa ja peid . G. an laiba ära“. R on alust karta ähvarduse täideviimist, sest E.G kasutas tema suhtes 04.12.2019 füüsilist vägivalda ning on seda kannatanu sõnade kohaselt teinud ka varem. Antud ähvardusega tekitas E.G kannatanu R. G. hirmu ning kartust oma elu ja tervise pärast.

… selles, et tema, olles varasemalt, s.o 04.12.2019 füüsiliselt väärkohelnud ja 07.12.2019 vägivallaga ähvardanud oma elukaaslast R. G, olles joobeseisundis (1,12 mg/l kohta) ähvardas 01. läbi 01.2020 kella 17:19 paiku, peale seda, kui oli oma elukaaslase R. G. peksnud, viimast tapmisega, mis seisnes selles, et kui R. G. teatab juhtunust politseile, siis viib ta naise metsa ja tapab ära ja ajab auku. R. G. oli alust arvata E.G poolt ähvarduste täideviimist, kuna E.G on ettearvamatu käitumisega ning füüsiliselt väärkohelnud R ka varem ning ähvardanud teda ka tapmisega. . G.

Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani E.G toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 (5 ) …selles, et tema 04.12.2019 õhtupoolikul, asuvas elutoas lõi mitmel korral xxx korteris xxx jalaga enda elukaaslast R. G. .) erinevatesse kehapiirkondadesse, tekitades sellega (G kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.

… selles, et tema, olles varasemalt, s.o 04.12.2019 füüsiliselt väärkohelnud ja vägivallaga ähvardanud oma elukaaslast R , vägivalda kasutades lõi 24.12.2019 õhtusel ajal oma kodus . G. xxx korteris oma elukaaslasele R. G. rusikaga mitme korral näkku ja peksis viimast jalgadega kehasse. Kirjeldatud teoga põhjustas E.G R füüsilis . G. t valu ja tervisekahjustuse (verevalum silma all ja hulgihematoomid üle keha erinevates kohtades).

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani E.G toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava ja prokurör E.G , tema kaitsja advokaat Anti Aasmaa Valdo Gerassimovi on E.G-le vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt mõistetavaks karistuseks KarS 263 lg 1 p-s 1

10 kuu pikkune § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus,

121 lg 2 p-des 2 ja 3 KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkune vangistus ning

120 lg-s 1 KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse üksikkaristustest raskeimat ning E.G-le mõistetakse liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07. lka ja –08.12.2019, s.o 2 päeva, karistusaja hu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §

74 lg 2 alusel koheselt

2 kuud määratakse, et mõistetud vangistusest kuulub ärakandmisele vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o päeva täitmisele

1 aasta 3 kuud ja 28 jäetakse pööramata, kui E.G ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja - kohustusi. E.G peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata on käitumiskontrolli ajal kse, et E.G kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse E.G-d a sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku käitumiskontrolli ajal osalem äranägemisel KarS § 75 lg 4 alusel kohusta . takse E.G-d registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - - Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla, Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

5 (5 ) Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistatakse E.G kohtusaalis ning loetakse KarS § 68 lg 1 kohaselt tema karistuse kandmise aja alguseks 01.01.2020, s.o tema faktilisest kinnipidamisest.

Kohtu seisukoht E.G on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi selgitas täiendavalt kohtuistungil kokkuleppe juurde ning , et E.G-d on kahtlustavana kinni peetud 07.–08.12.2019, s.o 2 päeva. Prokurör taotluses nimetatud 2 päeva määratud

liitkaristusest, s.o 1 aasta 6 kuud, maha arvata ning leidis, et see on muudatus on süüdistatava huvides. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb KarS § teod E.G

263 lg 1 p 1, § , 3 ja § 120 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus

121 lg 2 p 2

vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus, arvestades prokuröri istungil esitatud taotlust 2 päeva mahaarvamiseks. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg

1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p

7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et puhul esineb reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel E.G asuda panema toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb E.G vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 01.01.2020, s.o tema faktilisest kinnipidamisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o

438 euroni, ja kaitsjatasu 202,80 eurot (kokku 640,80 eurot), mille mõistab kohus vastavalt ko - . Tulenevalt kokkuleppest ja KrM kkuleppele ja KrMS § 180 lg le 1 välja süüdistatavalt S §

180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin