2-16-18431/77 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18431

Tsiviilasi

V P hagi Osaühing BRISKO vastu kahjuhüvitise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V P (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (e-

post anastasia.nezgovorova@gmail.com)

Kostja: Osaühing BRISKO (registrikood 10381701,

asukoht Lasnamäe tn 30a, Tallinn)

Kostja seaduslik esindaja: A C (e-post xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V P ja Osaühing BRISKO vahel sõlmitud kompromiss:

1.1. Hageja, V P (isikukood xxxx) ja kostja, Osaühing BRISKO (registrikood

10381701) loobuvad kõigist oma olemasolevatest ja võimalikest tulevastest nõuetest

seoses auto remondiga xxxx.

1.2. Kostja kohustub tagastama hagejale detailide jäägid ning kindalaeka sisu

(sõiduki remontimiseks üleandmisel sees olevad esemed).

1.3. Kostja hüvitab hagejale menetluskuludena 475 eurot.

2. Lõpetada menetlus V P hagis Osaühing BRISKO vastu kahjuhüvitise nõudes.

3. Menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud,

jätta poolte endi kanda.

4. Tagastada seoses kompromissi sõlmimisega V Ple arvelduskontole nr xxxx pool

menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot ning määruskaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot, kokku 275 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest tulenevalt poolte kokkuleppest ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

V

P

esitas

07.12.2016

kohtule

hagi

Osaühingu

BRISKO

vastu

kahjuhüvitise

väljamõistmiseks. 27.12.2019 esitati kohtule kinnitmiseks kompromissleping. Pooled

kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja

tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning määruskaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on

võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning määruskaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 500 eurot ning

määruskaebuse esitamisel 50 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle seoses

kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale või tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral,

kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. Hageja esitas 15.02.2017 määruskaebuse Harju Maakohtu 31.01.2017

määrusele,

millega

kohus

keeldus

hagiavalduse

menetlusse

võtmisest.

Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 28.09.2017 määrusega hageja määruskaebuse osaliselt ning tühistas

Harju Maakohtu 31.01.2017 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu, s.o 50 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kokku 275 eurot kanda V P

arvelduskontole nr xxxx.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

lühendanud määruskaebuse esitamise aja 1 päevani.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel

kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik