1-08-3368/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruaril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3368 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi

Süüdimõistetu A.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

A.U (isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx) Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Vabastada A.U temale Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata A.U suhtes kohaldatava katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta.

Kohustada A.U katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 7 alusel määrata A.U-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2

2. asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt

vabastamisest;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata, välja arvatud vennad;

4. pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule ja

läbida spetsialisti poolt vajalikuks peetav nõustamine või ravikuur.

Vabastada süüdimõistetu A.U karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista A.U-lt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3368 tunnistati A.U

süüdi ja karistati KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 2 kuu vangistusega, KarS § 323 järgi 5 kuu vangistusega ja KarS § 121 järgi 9 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A.U-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti A.U

eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.03.2007. a, s.o kaks päeva, karistusaja hulka, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.U-le 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §

65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati A.U-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.

veebruari 2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 14 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti A.U-le 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 30.10.2008. a ja lõpeb 10.09.2010. a.

A.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 25.02.2004. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.

Tartu Vangla hinngul on A.U puhul uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32% ja muude kuritegude puhul 24%, mistõttu vangla toetab karistuse kandmiselt ennetähtagset vabastamist.

Kriminaalhooldaja nõustub A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna

kriminaalhooldusalusel on ennetähtaegse vabanemise korral olemas eluja töökoht ning toetav

perekond. Samuti on A.U motiveeritud tööle asuma ja tasuma täiturite nõudeid.

3

Sotsiaalprogrammides osalemisega on kinnipeetav parandanud oma toimetulekuoskusi ja võib

arvata, et ta tunneb varasemast paremini ära riskiolukorrad ning suudab teha seaduskuulekaid valikuid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad A.U selgitas, et vabanemisel saab ta tööd puhastusfirmas. Ta on oma vigadest aru saanud ja

neist õppust võtnud. Ta on vanglas osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja on nõus vabanemisel minema psühhiaatri või psühholoogi juurde ning läbima vajaliku ravi.

Prokurör leidis, et A.U ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on sooritanud uue kuriteo katseajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Midagi võrreldes varasemaga ei ole muutunud.

Kaitsja on seisukohal, et A.U on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada,

kuna tegemist on noore inimesega, kellel on olemas eluja töökoht ja kes on oma vigadest õppinud.

Kohtuniku seisukoht A.U mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult

ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. A.U-le mõisteti Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega liitkaristus 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva vangistust, mida ta

asus kandma 30.10.2008. a. Seega on kohtul tekkinud formaalne alus KarS §-st 76 lg 2 p 2 tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Negatiivsed on asjaolud, et A.U on kriminaalkorras karistatud neli korda. Tartu Maakohtu

25.02.2004. a otsusega tunnistati kinnipeetav muuhulgas süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi, s.o tahtlikus üliraske kehavigastuse tekitamises, kui sellega põhjustati ettevaatamatuse tõttu kannatanu

surm. Lisaks sellele kannab ta ka käesoleval ajal karistust isikuvastase süüteo eest. Sellised kuriteod näitavad, et isikul on olnud tõsiseid probleeme enese kontrolli all hoidmisega.

Tartu Vangla materjalidest nähtub, et A.U on olnud mõjutatav kaaslaste poolt, kelle hulgas

on palju kriminaalkorras karistatuid. Süüdmõistetu kõik kuriteod on toime pandud koos kaaslastega, kellest mitmed on tema sugulased. Enesekontrolliga seotud probleemide oht on kõige suurem alkoholijoobes olles.

Viimase kuriteo pani A.U toime 2005. aastal. Seega on kuriteo toimepanemisest möödas üle nelja aasta. Positiivsed on asjaolud, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole

ning karistusaega on veetnud kasulikult, läbides sotsiaalprogrammid “12 sammu“ ja

“Agressiivsuse asendamise treening“. Isik on osalenud ka muusikateraapias ning toetava tegevusena on tema suhtes läbi viidud psühholoogilist nõustamist. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetav sotsiaalprogrammides osalemisega parandanud oma toimetulekuoskusi ning võib

arvata, et ta tunneb varasemast paremini ära riskiolukorrad ning suudab teha seaduskuulekaid valikuid.

4

Vabanemise korral on A.U olemas elukoht ema ja venna juures erastatud kahetoalises

korteris aadressil xxx. Vahetult enne vangistust töötas kinnipeetav puhastusfirmas xxxOÜ. Ka

ennetähtaegse vabanemise korral on A.U võimalus tööle asuda OÜ-s xxx.

Kriminaalhooldaja saadetud materjalide kohaselt on kinnipeetaval pikaaegne kogemus

puhastusoperaatorina töötamisel ja motivatsioon sellel alal töötada. Isikul on suures ulatuses

täiturite nõudeid, mille tasumist ta soovib alustada. Lisaks on A.U vabaduses olemas toetav perekond.

Lähtudes eelnevast ning asjaolust, et A.U on enda sõnul motiveeritud vabaduses elama

seaduskuulekalt ning on karistuse kandmise ajal tegelenud kuriteo riskide maandamisega, leiab kohus, et kinnipeetav on sobilik kriminaalhoolduse teostamiseks ja ta tuleb Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Vastavalt KarS §-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna A.U karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse A.U KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades asjaolu, et A.U on alkoholijoobes kalduvus muutuda vägivaldseks ja mõjutatavaks, ta on saanud ka psühhiaatrilist abi, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski,

määrab kohus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning läbida psühholoogi või psühhiaatri poolt vajalikuks peetav ravi.

A.U paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku

toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt alkoholijoobes olles, määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja

eelneva loata. See keeld ei kehti A.U vendade kohta, sest lähisugulastega suhtlemise keelamine võib mõjuda A.U-le pigem negatiivselt.

Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb A.U-lt välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik