3-19-2155/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2155

Haldusasi

AS

EVIKO

kaebus

tühistada

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

06.11.2019

otsus

nr

175-

19/212770, tuvastada Tallinna Linnavaraameti ning

FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud

hankelepingu tühisus, tunnistada kehtetuks Tallinna

Linnavaraameti 21.10.2019 käskkirja nr 1.-2/436

„Riigihanke

„Maleva

(Käo

Tugikeskus)

rekonstrueerimine” (viitenumber 212770) pakkumuste

vastavaks

tunnistamine,

eduka

pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamine ning uue eduka

pakkuja valimine“ p 3 (sh p-d 3.1.-3.4) ja p-d 4-7

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS EVIKO, volitatud esindajad

v.adv Britta Oltjer, adv Erkki Leetsar

Vastustaja

(hankija)

–

Tallinna

linn

(Tallinna

Linnavaraameti kaudu), volitatud esindaja Karoli Unus

Kolmas isik – ühispakkujad Ehitusfirma FIDELE OÜ ja

OÜ Mapri Ehitus, volitatud esindaja v.adv Marko

Mehilane

Asja läbivaatamine

12. detsembri 2019. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista AS-lt EVIKO ühispakkujate Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus

kasuks välja menetluskulud summas 2700 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 09.01.2020) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-19-2155

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraameti 21.10.2019 käskkirjaga nr 1.-2/436 „Riigihanke „Maleva 16

(Käo Tugikeskus) rekonstrueerimine” (viitenumber 212770) pakkumuste vastavaks

tunnistamine, eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ning uue eduka pakkuja

valimine“ (edaspidi ka: käskkiri) tunnistati edukaks AS EVIKO pakkumus (p 2), kõrvaldati

hankemenetlusest edukas pakkuja AS EVIKO (p 3) ning tunnistati uueks edukaks pakkumuseks

ühispakkujate OÜ Ehitusfirma FIDELE ja OÜ Mapri Ehitus pakkumus (p 4).

2. AS EVIKO esitas 31.10.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO)

vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraameti (edaspidi ka: hankija)

21.10.2019

käskkirja

nr

1.-2/436

„Riigihanke

„Maleva

(Käo

Tugikeskus)

rekonstrueerimine” (viitenumber 212770) pakkumuste vastavaks tunnistamine, eduka pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamine ning uue eduka pakkuja valimine“ punkt 3 (sh punktid 3.1.-

3.4), samuti punktid 4–7 kui kehtetuks tunnistatavale hankija otsusele ajaliselt järgnevad

otsused. Samuti palus vaidlustaja tunnistada edukaks AS EVIKO pakkumus.

3. Tallinna Linnavaraameti ning ühispakkujate OÜ Ehitusfirma FIDELE ja OÜ Mapri Ehitus

vahel allkirjastati 01.11.2019 hommikul töövõtuleping Maleva 16, Tallinn hoone

rekonstrueerimiseks (hankeleping).

4. VAKO jättis 06.11.2019 otsusega nr 175-19/212770 AS EVIKO vaidlustuse läbi vaatamata

ning tagastas selle vaidlustajale. VAKO asus seisukohale, et vaatamata asjaolule, et vaidlustus

esitati VAKO-le tähtaegselt, jõudis hankija sõlmida kolmanda isikuga hankelepingu. VAKO

leidis, et hankeleping sõlmiti enne seda, kui hankija sai teada vaidlustuse esitamisest.

5. AS EVIKO esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada

VAKO 06.11.2019 otsus nr 175-19/212770; 2) tuvastada Tallinna Linnavaraameti ning

Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud hankelepingu tühisus; 3)

tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraameti 21.10.2019 käskkirja nr 1.-2/436 „Riigihanke

„Maleva 16 (Käo Tugikeskus) rekonstrueerimine” (viitenumber 212770) pakkumuste

vastavaks tunnistamine, eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ning uue eduka

pakkuja valimine“ p 3 (sh p-d 3.1.-3.4) ja p-d 4–7; 4) tunnistada edukaks AS EVIKO

(registrikood: 10321432) pakkumus ning kohustada hankijat sõlmima hankeleping AS-ga

EVIKO; 5) alternatiivselt, st juhul, kui kohus ei pea võimalikuks taotluste nr 3 ja 4 läbi

vaatamist, kohustada VAKO-t võtma AS EVIKO 31.10.2019 esitatud vaidlustus menetlusse ja

vaadata see sisuliselt läbi; 6) tunnistada riigihangete seaduse (RHS) § 120 lg 2 ja § 189 lg 1

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) põhiseaduse

vastaseks ja jätta kohaldamata ning pöörduda taotlusega Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras Tallinna Linnavaraameti

ning Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud hankelepingu täitmine kuni

käesolevas haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.

6. Tallinna Halduskohus võttis 20.11.2019 määrusega menetlusse kaebuse nõuetes tühistada

VAKO 06.11.2019 otsus nr 175-19/212770, tuvastada Tallinna Linnavaraameti ning

Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud hankelepingu tühisus ja tunnistada

kehtetuks Tallinna Linnavaraameti 21.10.2019 käskkirja nr 1.-2/436 „Riigihanke „Maleva 16

(Käo Tugikeskus) rekonstrueerimine” (viitenumber 212770) pakkumuste vastavaks

tunnistamine, eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ning uue eduka pakkuja

valimine“ p 3 (sh p-d 3.1–3.4) ja p-d 4-7. Kohus tagastas kaebuse nõudes tunnistada edukaks

AS EVIKO (registrikood: 10321432) pakkumus ja kohustada hankijat sõlmima hankeleping

3-19-2155

3(10)

AS-ga EVIKO ning kohustada VAKOT võtma AS EVIKO 31.10.2019 esitatud vaidlustus

menetlusse ja vaadata see sisuliselt läbi. Kohus jättis EÕK taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. AS EVIKO seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja sai oma õigusi rikkuvast hankija otsusest teada 21.10.2019. Kaebaja vaidlustus

laekus VAKO-le 31.10.2019 kl 16:40, seega seaduses sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul,

samuti tööpäeva raames. Hankeleping hankija ja puudutatud isikute vahel sõlmiti 01.11.2019

kl 9:49. Vaidlustus laekus VAKO-le õigeaegselt, st enne hankelepingu sõlmimist. Eeltoodust

tulenevalt on vaidlustuse esitamisega seoses täidetud kõik RHS § 189 lg-s 1 sätestatud

tingimused. Vaatamata sellele leidis VAKO, et vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192

lg 3 p 7 alusel (vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus). Hankeleping on allkirjastatud

hankija poolt digitaalselt 01.11.2019 kl 9:49. VAKO poolt saadeti hankijale teade vaidlustuse

kohta 01.11.2019 kl 9:46. Seega allkirjastas hankija hankelepingu pärast teate saamist VAKO-

lt vaidlustuse esitamise kohta, mistõttu on hankeleping RHS § 194 lg-st 4 tulenevalt tühine.

Hankija on rikkunud oma hoolsuskohustust riigihanke läbiviimisel. Hankeleping on

allkirjastatud 01.11.2019 hommikul pahauskselt: hankijal puudus igasugune tarvidus

hankelepingu kiireloomuliseks allkirjastamiseks. Vastavalt hankelepingu projektile on

kavandatud tööde teostamise tähtaeg 10 kalendrikuud arvates hankelepingu sõlmimisest.

Kuivõrd tegemist on pika täitmise tähtajaga hankelepinguga, puudus igasugune mõistlik

põhjendus hankelepingu allkirjastamiseks kohe 01.11.2019 hommikul. Selline hankija ja

puudutatud isikute käitumine viitab üheselt tahtlusele takistada vaidlustuse menetlemist VAKO

poolt ja vaidlustaja efektiivset õiguste kaitsmist. Direktiivist 89/665/EMÜ lähtuvalt ei ole

nimetatud direktiiviga ja seega Euroopa Liidu õigusega kooskõlas seaduse regulatsioon ja

tõlgendamisviis, mis ei taga vaidlustaja õiguste objektiivset ja efektiivset kaitset seaduses

sätestatud ooteaja ja vaidlustuse esitamise tähtaja jooksul. RHS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul peab olema riigihanke osalisele tagatud objektiivselt efektiivne kaebeõiguse

teostamine. Tähtaegselt esitatud vaidlustus tuleb võtta menetlusse ja sisuliselt läbi vaadata.

Hankeleping on RHS § 194 lg 4 alusel tühine, samuti on hankeleping tühine tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel kui seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing.

2) RHS § 120 lg 2 ja § 189 lg 1 on vastuolus PS-ga. Demokraatlikus õigusriigis ei ole mõeldav

ja lubatav olukord, kus isik minetab oma kaebeõiguse ning võimaluse efektiivselt oma õigusi

ja huvisid kaitsta olukorras, kus ta on esitanud küll vaidlustuse tähtaegselt ning kõiki seaduses

sätestatud tingimusi arvestades, kuid muude, kaebajast sõltumatute asjaolude tõttu (s.o VAKO

tegevuse tulemusena), jääb ikkagi oma õiguste ja huvide kaitsmise võimalusest ilma.

Käesoleval juhul on VAKO otsus jätta kaebaja vaidlustus läbi vaatamata vastuolus PS §-ga 15,

mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

Käesoleval juhul ei ole kaebajale nimetatud õigust tagatud, kuivõrd vaatamata sellele, et

kaebaja on oma vaidlustuse esitamisel järginud seadust ning vaidlustus on esitatud tähtaegselt,

on kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätmise tõttu VAKO poolt minetanud oma kaebeõiguse

ning tal ei ole võimalik efektiivselt oma õigusi kaitsta.

3) Kuivõrd VAKO jättis õigusvastaselt vaidlustuse läbi vaatamata, tuleb kohtul vaadata

hankeasi sisuliselt läbi ning vaidlustus rahuldada. Hankija kõrvaldas kaebaja õigusvastaselt

RHS § 95 lg 4 p 8 ja § 96 lg 5 alusel. RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24EL kooskõlalise

tõlgendamise teel on RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et

hankemenetlusest võib kõrvaldada hankija, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt

sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet. Käesoleval juhul ei ole

hankemenetlusest kõrvaldamise eeltingimused täidetud, mistõttu on hankija otsus kaebaja

3-19-2155

4(10)

hankemenetlusest kõrvaldamise kohta sisuliselt õigusvastane. Õigusvastane ning vaidlustaja

subjektiivseid õigusi oluliselt rikkuv ja kahjustav on, et vastustaja tugineb RHS § 95 lg 4 p 8

nimetatud kaalutlusotsuse tegemisel üksnes varasemate hankijate ühepoolsele, erapoolikule

ning tõendamata väidetele ning järeldab selle põhjal ebaõigesti, et ettevõtja ei ole väidetavalt

usaldusväärne. Hankija väide, et ta tugines otsuse tegemisel lisaks riigihangete registri

andmetele ka teiste hankijatega peetud kirjavahetusele, on väär, kuivõrd vaidlustatud käskkirjas

ei ole vastustaja mingitele muudele andmetele, kui riigihangete registrist nähtuvad, tuginenud

ning otsuses puuduvad selle kohta ka mistahes viited. Ka riigihangete registri andmetele tugines

vastustaja vaid osaliselt, kuna jättis arvestamata registrisse tehtud märked selle kohta, et kaebaja

on varasemate hankijate tegevuse vaidlustanud. Olukorras, kus kaebaja ja hankija vahel on

tekkinud vaidlused ja erimeelsused lepingu täitmise osas ning hankija tegevus on vaidlustatud,

on tegemist üksnes ühe poole (tellija/hankija) subjektiivse ja ennast õigustava arvamuse ja

käsitlusega.

Lisatud kirjavahetusest Kultuuriametiga nähtub Alpo Greebe 15.10.2019 saadetud kirjas viide

EVIKO Ehitus OÜ-ga suhtlusele. Kirjavahetusest AS-ga Hoolekandeteenused selgub samuti,

et väidetavate rikkumistega seoses on juttu EVIKO Ehitus OÜ-st. Samuti nähtub

kirjavahetusest AS-ga Hoolekandeteenused, et kaebaja (AS EVIKO) ei ole AS

Hoolekandeteenused nõudeid tunnistanud ning on vastavad AS Hoolekandeteenused otsused

vaidlustanud. Kaebaja selgitab, et EVIKO Ehitus OÜ väidetavaid hankelepingu rikkumisi ei

saa omistada kaebajale ehk AS-le EVIKO, kuivõrd tegemist ei ole ühe ja sama isikuga.

Kirjavahetusest nähtub üheselt, et kaebaja, AS EVIKO, ei ole talle ette heidetud rikkumistega

nõustunud, on need vaidlustanud ning esitanud oma vastuväited. Seega pidanuks vastustaja

esitatud kirjavahetusest järeldama, et kaebaja – AS EVIKO – vastu suunatud pretensioonid ei

ole õiguspärased ega põhjendatud ning sellest lähtuvalt ei oleks tohtinud kaebajat

hankemenetlusest kõrvaldada.

8. Tallinna linn (hankija) vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) VAKO saadetud vaidlustuse teade saabus Tallinna Linnavaraameti e-posti aadressile

01.11.2019 kl 9:46 ning Tallinna Linnavaraameti juhataja kinnitas vaidlustuse teate

kättesaamist 01.11.2019 kl 10:11, s.o 25 minutit hiljem. Vaidlustamise teade e-kirjana saabus

Tallinna Linnavaraameti e-posti aadressile, kuid ametisiseselt on kirja edastamisel õige

adressaadini teatav kord. Ameti meiliaadressile saabuvaid e-kirju kontrollib ning edastab õigele

adressaadile linnavaraameti üldosakonna juhiabi või peaspetsialist. Samuti ei saa eeldada, et

suure töökoormusega tööpäeva hommikupoolikul kõik sissetulevad e-kirjad saavad

registreeritud ning edastatud viivitamatult. Linnavaraameti üldosakonna juhiabi saatis

saabunud e-kirja linnavaraameti juhatajale tutvumiseks kell 10:08. Alles peale teate

lõppadressaadi e-posti aadressile jõudmist saab isik võimaluse tekkimisel e-kirjaga tutvuda.

Olukord, kus linnavaraameti juhataja e-posti aadressile jõudis vaidlustuse teade kell 10:08 ning

ta jõudis kinnitada teate kättesaamist kell 10:11, tuleb lugeda igati mõistlikuks. Riigikohtu

praktikale tuginedes saab e-posti teel saadetud teate lugeda kättesaaduks alles peale seda, kui

isikule antud mõistlik aega kirjaga tutvumiseks on möödas. Eelnevast tulenevalt on

linnavaraamet käitunud teate kättesaamisel igati asjakohaselt, teavitades kirja kättesaamisest

mõistliku aja jooksul ja viivituseta, mistõttu võib VAKO-le saadetud teate kättesaamise ajaks

lugeda 01.11.2019 kl 10:11. Kaebaja väide, nagu oleks hankeleping allkirjastatud pahauskselt,

on selgelt asjakohatu ja ei tugine ühelgi õiguslikul väitel. Asjaolu, et kolmas isik ja vastustaja

sõlmisid hankelepingu reede hommikul, ei anna alust väita, et tegemist oleks tühise lepinguga.

Hankelepingu sõlmimise ajaks oli kohustuslik ooteaeg läbi saanud. Seetõttu on õiguspäraselt ja

kehtivalt sõlmitud hankeleping käskkirjas edukaks pakkujaks tunnistatud ühispakkujaga OÜ

Ehitusfirma FIDELE ja OÜ Mapri Ehitus.

3-19-2155

5(10)

2) Vaidlustatud käskkirja punktiga 3 on vastustaja kõrvaldanud hankemenetlusest kaebaja, kuna

kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid nii, et rikkumise

tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hüvitatud kahju või makstud

leppetrahvi. Vaidlustatud käskkirja puntides 3.1 kuni 3.4 on toodud neli konkreetset näidet,

millele baseerus vastustaja just selline kaalutlusotsus. RHS § 95 lg 4 sätte mõtte kohaselt on

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine hankija kaalutlusotsus. Hankija hindab pakkujaga

seotud esinevaid riske ning hindab nende riskide esinemise tõenäosust hankija riskitasemega

konkreetse projekti suhtes. Vastustaja, tuginedes selgunud faktidele, oli kaotanud usalduse

kaebaja vastu ning kõiki episoode kogumis hinnates puudus vastustajal lootus, et olukord

lepingute täitmisel võiks paraneda.

Kõigi nelja käskkirja p-des 3.1–3.4 toodud näite puhul oli hankeleping lõppenud olulise

rikkumisega, mille tulemusel rakendati ka leppetrahvi. Lisaks riigihangete registrist kuvatavate

hankelepingu lõpetamise andmete kontrollimisele tugines vastustaja otsuse tegemisel ka teiste

hankijate edastatud vastustele hankelepingute täitmise kohta. Hankijate vastused kinnitasid

riigihangete registrist nähtuvaid kommentaare lepingute rikkumise osas ning süvendasid veelgi

hankija umbusku sõlmitava hankelepingu kohase täitmise suhtes. Käskkirja p-s 3.1 nimetatud

Maanteeameti hankelepingu mittekohase täitmise asjaolud selgitati välja Tallinna

Linnavaraameti ja Maanteeameti hankespetsialisti vahelise telefonivestluse käigus.

Hoolekandeteenused AS tõi kirjavahetuses vastustajaga välja ka asjaolu, et nad on kaebajaga

sõlminud kokku 5 ehituslepingut, millest ükski ei ole täidetud nõuetekohaselt. Eelnevast

nähtub, et vastustaja on teinud endast kõik võimaliku, et selgitada välja kõik faktilised asjaolud,

et teha põhjendatud kaalutlusotsus hankemenetluses pakkujate edukaks tunnistamisel või

kõrvaldamisel.

Vastustaja on varasemalt korraldatud riigihankes (viitenumber 207810) „Maleva tn 18

ehitustööd“ linnavaraameti 10.06.2019 käskkirjaga nr 1.-2/249 kõrvaldanud hankest

ühispakkuja AS EVIKO ja EVIKO Ehitus OÜ samuti RHS § 95 lg 4 punktist 8 tuleneval alusel.

9. Ühispakkujad Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vaidlevad kaebusele vastu

ja paluvad jätta see rahuldamata.

1) Olukorras, kus hankeleping oli korrektselt sõlmitud pärast RHS § 120 lg 2 teises lauses

ettenähtud ooteaja möödumist, kuid enne VAKO poolt 01.11.2019 kl 9:46 e-kirjaga saadetud

vaidlustuse teate kättesaamist, on üheselt selge, et AS EVIKO kaebuses esitatud etteheited

VAKO otsusele ja väited 01.11.2019 sõlmitud hankelepingu tühisusest on ainetud. Hankeleping

on kehtiv ja selle tühisuse alused puuduvad. Kaebaja lähtub eksiarusaamast, justkui tähendaks

RHS § 189 lg 1 järgse vaidlustustähtaja jooksul vaidlustuse VAKO-sse esitamine automaatselt

seda, et vaidlustuse esitamise hetkest alates sõlmitud hankelepingud on tühised. Nii see ei ole.

RHS § 194 lg 4 järgi saaks olla võimalik sellise hankelepingu tühisus, mis sõlmitakse alles

pärast VAKO saadetud RHS § 194 järgse vaidlustuse teate kättesaamist hankija poolt.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hankija ja kolmas isik sõlmisid hankelepingu 01.11.2019

hommikul veel enne seda, kui saadi kätte VAKO kell 9:46 e-kirjaga väljasaadetud vaidlustuse

teade. Hankelepingu sõlmimisel 01.11.2019 hommikul ei olnud hankelepingu pooled VAKO

kell 9:46 väljasaadetud vaidlustuse teadet kätte saanud ning ei teadnud, et AS EVIKO on

VAKO-sse vaidlustuse esitanud. Vastavalt RHS § 192 lg-le 6 loetakse VAKO teated

menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende edastamisest arvates. Kaebaja

oletused n-ö vandenõust tema suunal või hankija pahatahtlikkusest on täiesti ainetud ja

asjakohatud.

2) RHS § 120 lg 2 ja § 189 lg 1 ei ole vastuolus PS-ga. Kaebuse taotlus tunnistada kõnealused

RHS sätted PS vastaseks, jätta kohaldamata ja pöörduda taotlusega Riigikohtu poole

3-19-2155

6(10)

põhiseaduslikkuse järelevalve alustamiseks on põhjendamatu. Ka AS EVIKO kaebusest jääb

õigupoolest selgusetuks ja arusaamatuks, miks need kaks RHS sätet on väidetavalt PS vastased,

miks tuleks jätta kohaldamata ning pöörduda taotlusega Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. RHS regulatsioon ooteaja pikkuse kohta on

iseenesest juba niigi oluliselt rangem, kui EL hankedirektiivides nõutud, sest direktiivid ei nõua

ooteaja kehtestamist alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes. Vaidlustuse esitamise

viimasele minutile jätmine ja seetõttu tekkiv võimalus, et hankija sõlmib vaidlustusest teadmata

hankelepingu ära, on vaidlustaja tekitatud ja võetud risk (vt ka haldusasi 3-14-53273, p 23).

3) Kaebuse taotlus tunnistada kehtetuks 21.10.2019 käskkirjaga nr 1.-2/436 tehtud

hankeotsused on vastuolus HKMS § 267 lg-ga 4. Vaidlustatud hankeotsused on sisuliselt

põhjendatud ja õiguspärased. HKMS § 267 lg 4 näeb ette, et kui hankija on sõlminud kehtiva

hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kuivõrd 01.11.2019

sõlmitud hankeleping on kehtiv ja ei ole tühine, on AS EVIKO kaebuse taotlus tunnistada

kehtetuks 21.10.2019 käskkirjaga nr 1.-2/436 tehtud hankeotsused igal juhul võimatu taotlus

ning tuleb jätta rahuldamata. Hankija 21.10.2019 käskkirjaga nr 1.-2/436 punktist 3 nähtuvalt

on AS EVIKO puhul esinenud vähemalt nelja varasema hankelepingu oluline või pidev

rikkumine nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hüvitatud

kahju või makstud leppetrahvi.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. VAKO toimikus sisalduvatest dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud vaidlustuse

riigihankes viitenumbriga 212770 elektrooniliselt VAKO menetlusposti aadressile 31.10.2019

kl 16:39. VAKO esitas elektrooniliselt hankija üldaadressile linnavaraamet@tallinnlv.ee (sh ka

vastustaja töötaja Oliver Laatsi e-posti aadressile Oliver.Laats@tallinnlv.ee) teate riigihankes

212770 vaidlustuse esitamise kohta (samuti vaidlustuse koos lisadega) 01.11.2019 kl 9:46

(hankija vastus kaebusele, lisa 2). Hankija on kinnitanud VAKO 01.11.2019 teate kättesaamist

Tallinna Linnavaraameti üldosakonna juhiabi Ž. Pronini kaudu 01.11.2019 kl 10:11 (hankija

vastus kaebusele, lisa 3). Hankelepingu sõlmimiseks vajalik viimane allkiri anti Tallinna

Linnavaraameti juhataja E. Uri poolt 01.11.2019 kl 09.49 (dokumendiregistri logi, hankija

vastus kaebusele, lisa 5).

Vaidlust ei ole selles, et riigihankes viitenumbriga 212770 oli hankelepingu sõlmimise ooteaeg

tulenevalt RHS § 120 lg-st 2 kümme päeva. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud tähtaeg lõppes

31.10.2019 ning 01.11.2019 hommikul ei olnud hankijal õiguslikku takistust hankeleping

sõlmida. Vaidlus käib eelkõige selle üle, kas hankelepingut tuleks pidada tühiseks, kuna see on

sõlmitud RHS § 194 lg-st 4 tulenevat keeldu rikkudes. Kohus kaebaja vastava väitega ei nõustu.

11. RHS § 194 lg 4 kohaselt on pärast vaidlustuse esitamise kohta käesoleva paragrahvi lg-s 2

või lg 3 esimeses lauses nimetatud teate saamist, kuid enne RHS §-s 201 nimetatud tingimuse

saabumist sõlmitud hankeleping tühine. RHS § 194 lg-tes 2 ja 3 on juttu VAKO poolt hankijale

edastatavast teatest vaidlustuse esitamise kohta. Antud juhul jõudis VAKO teade hankijani ajal,

mil RHS-st tuleneva ooteaeg oli lõppenud (see lõppes 31.10.2019). Kui ooteaeg on möödunud,

ei ole hankijal õiguslikku takistust hankeleping sõlmida. Kohtu arvates ei tulene hankijale RHS-

st ega ka muust õigusaktist (hoolsus)kohustust täiendavalt oodata lepingu sõlmimisega kuni

kõik võimalikud vaidlustused on esitatud. Olukord on aga teine, kui enne hankelepingu

sõlmimist jõuab hankijani VAKO teade vaidlustuse esitamise kohta. Kohus mõistab RHS § 194

lg-t 4 selliselt, et peale VAKO vastava teate saamist sõlmitav hankeleping on tühine ka juhul,

kui kohustuslik ooteaeg lepingu sõlmimiseks on möödunud.

12. Käesolevas asjas tuleb välja selgitada, kuidas mõista RHS § 194 lg-s 4 kasutatud väljendit

„teate saamist“ ning millisest ajahetkest tuleb teade lugeda (kätte)saaduks, sest teate saamine

3-19-2155

7(10)

mõjutab hankija tulevasi otsuseid: käesoleval juhul oleks hankija pidanud hoiduma

hankelepingu sõlmimisest. Kohus nõustub vastustajaga, et hankemenetluses saab

elektroonilisel teel saadetud teate lugeda kättesaaduks alles peale seda, kui isikul on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Kättesaamine ei ole toimunud pelgalt teate jõudmisega adressaadi

meiliserverisse.

RHS kohaselt on võimalik VAKO teade lugeda kättesaaduks kahel moel. Esiteks loetakse see

kättesaaduks, kui isik ise kinnitab teate kättesaamist. Teiseks, kui isik jääb passiivseks,

kohaldub RHS § 192 lg 6, mille kohaselt loetakse VAKO teated menetlusosalistele teatavaks

tehtuks järgmisel tööpäeval nende VAKO-le teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest

arvates.

Käesoleval juhul on hankija oma töötaja kaudu 01.11.2019 kl 10:11 kinnitanud VAKO teate

kättesaamist. Selleks ajaks oli hankeleping juba allkirjastatud. Kohtu hinnangul tuleb RHS §

194 lg-t 4 täpsema regulatsiooni puudumise tõttu RHS-s sisustada analoogselt kohtumenetluses

elektroonilist kättetoimetamist puudutava regulatsiooniga. Kohtumenetluste elektroonilist

kättetoimetamist puudutav regulatsioon hõlmab ka näiteks esialgse õiguskaitse või hagi

tagamise määruste kättetoimetamist, mis kiireloomulisuse poolest on võrreldavad VAKO

vastavate menetluslike teadete ja otsustega. HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab

menetlusdokumendi kättesaamist. Sellest tulenevalt saab lugeda vastustaja meiliserverisse

01.11.2019 kl 09:46 saabunud VAKO teate kättesaaduks 01.11.2019 kl 10:11, mil vastustaja

töötaja kinnitas selle kättesaamist. Ei saa välistada, et teatud juhtudel võib teate adressaat

viivitada kättesaamisteate saatmisega. Sellisel juhul võib olla faktiliste asjaoludega tõendatud,

et adressaat pidi menetlusdokumendist olema teadlik varem, kui kättesaamiskinnitus saadeti.

Käesolevas asjas seda tõsikindlalt sedastada ei ole võimalik. Kolm minutit VAKO e-kirja

laekumise ja hankelepingule viimase allkirja andmise vahel on niivõrd lühike aeg, et kohtul

puudub alus sedastada pahatahtlikku viivitamist VAKO teate vastuvõtmisega või kiirustamist

hankelepingu sõlmimisega. Vastustaja esitatud dokumendiregistri väljavõttest nähtuvalt algas

ametisisene kooskõlastusprotsess hankelepingu sõlmimiseks 01.11.2019 kl 09:03:46 ja lõppes

09:49:29, mil Tallinna Linnavaraameti juhataja hankelepingu allkirjastas. Nähtuvalt hankija

vastusest kaebusele (lisa 2) edastas Ž. Pronin VAKO teate E. Urile ja O. Eglitile kl 10:08.

Selleks ajaks oli aga hankeleping juba sõlmitud. Puuduvad tõendid, mille alusel pidada hankija

käitumist pahausklikuks või pahatahtlikuks.

13. Seetõttu nõustub kohus hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega ja leiab, et viimased on

sõlminud kehtiva hankelepingu. Seetõttu on ka VAKO 06.11.2019 otsus nr 175-19/212770

õiguspärane. Õige on iseenesest, et vaidlustuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus olemas.

Siiski viib RHS § 189 lg 1 ja teiste RHS sätete (võimatus tühistada kehtivalt sõlmitud

hankelepingut) eesmärgipärane tõlgendamine paratamatult selleni, et olukorras, kus

hankeleping on sõlmitud ja RHS-s loetletud tühisuse tunnuseid ei esine, ei saa VAKO

vaidlustust sisuliselt läbi vaadata. VAKO-l puudub võimalus kehtiva hankelepingu õigusjõudu

murda. Kohtu hinnangul ei ole VAKO vaidlustuse teate esitamisel rikkunud seadust, kuna

VAKO-l on kohustus hinnata vaidlustuse vastavust RHS nõuetele ning seadus annab selleks

aega ühe tööpäeva (RHS § 192 lg 1). VAKO ei ole kohtu hinnangul hankijale teate

edastamisega viivitanud.

14. Asjakohaselt on kolmas isik viidanud Tallinna Halduskohtu 12.02.2015 kohtumäärusele

asjas 3-14-53273, milles kohus rõhutas, et RHS-st ei tulene VAKO-le kohustust tööpäeva lõpus

esitatud (selles asjas kl 16:23) vaidlustuse edastamiseks veel sama päeva jooksul. Kohus tõi

nimetatud määruse p-s 23 välja: „Põhimõtteliselt on kaebajal õigus selles, et seaduses

menetlusele kehtestatud tähtaegu peaks menetlusosaline saama kasutada täies ulatuses. Samas

ei loo kehtiv õigus takistusi hankijale nõustumuse andmiseks RHS § 128 lg-st 3 tuleneva 7-

3-19-2155

8(10)

päevase tähtaja lõppemisel ega kohusta ära ootama võimalikku teadet järjekordse vaidlustuse

esitamisest. Seega kaasneb vaidlustuse esitaja jaoks vaidlustuse esitamise tähtaja maksimaalsel

ärakasutamisel risk, et hankeleping võidakse seaduses sätestatud tähtaegu õiguspäraselt

järgides siiski sõlmida.“ Tegemist oli küll varasema RHS alusel tehtud kohtulahendiga, kuid

kohtu arvates ei ole põhjust kehtivat RHS-i vaidlustuse esitamise ja õiguskaitsevahendite

kohaldamise osas teisiti sisustada.

15. Kaebaja leiab, et RHS § 120 lg 2 ja § 189 lg 1 on vastuolus PS-ga ning kohtul tuleb algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vastav taotlus tuleb

jätta rahuldamata. Kaebaja leiab, et RHS regulatsioon on vastuolus PS §-ga 15 ja EL õigusega,

kuna vaidlustajale ei ole tagatud tõhus ja efektiivne õiguskaitse. Kuna vaidlustusmenetluse näol

on tegemist materiaalses mõttes õigusmõistmise funktsiooni täitmisega, võib küsimuse

regulatsiooni võimalikust vastuolust PS §-ga 15 püstitada. Sellisel juhul tuleks vaatluse alla

võtta ka PS § 14, mis sätestab üldise põhiõiguse korraldusele ja menetlusele. Üldine põhiõigus

korraldusele ja menetlusele on seotud PS § 15 lg-ga 1, millega koosmõjus see moodustab

tervikliku menetluspõhiõiguse – üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale

õigusmõistmisele (EV PS kommenteeritud väljaanne; Tallinn: Juura, 2017; § 14 kommentaar

nr 13, lk 202). Kohtu arvates ei ole RHS regulatsioon vastuolus PS §-dega 14 ja 15. Esiteks ei

pea põhiõigus tõhusale õiguskaitsele tagama seda, et kaebetähtaja jooksul esitatud kaebus alati

oma eesmärgi saavutab. PS-ga ei saa tagada konkreetseid elulisi asjaolusid. Põhiõigus tõhusale

õiguskaitsele on tagatud näiteks ka seeläbi, et hankelepingu sõlmimise asemel saab kaebaja

nõuda kahju hüvitamist. Teiseks peab isik aktiivselt oma õigusi kaitsma ning viima ennast

kurssi seadustega. Käesoleval juhul ei saa väita, et isiku käsutuses ei olnud tõhusaid ja

efektiivseid õiguskaitsevahendeid. Tulenevalt RHS § 189 lg-st 1 oli kaebajal võimalik esitada

vaidlustus kümne päeva jooksul. Kaebaja, kes kasutas menetluses professionaalset esindajat,

pidi olema teadlik RHS § 120 lg-st 2 ja RHS § 192 lg-st 1 ja riskidest, mis kaasnevad vaidlustuse

esitamisega viimasel hetkel. Kuna tekkinud olukorda sai kaebaja ette näha ning tal oli võimalik

seda vältida, ei saa kohtu hinnangul olla rikutud kaebaja põhiõigus tõhusale ja efektiivsele

õiguskaitsele. Ka EL õigusest ei tule konkreetseid nõudeid ooteaja ja vaidlustuse esitamise

tähtaja reguleerimiseks. Kolmas isik on põhjendatult välja toonud, et EL õigusest ei tulene

kohustust kehtestada ooteaeg alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hankelepingute

sõlmimiseks. Kohtu arvates ei ole seadusandja RHS regulatsiooni kujundades EL õigusega

vastuollu läinud.

16. Kohtule ei nähtu hankija tegevuses kaalutlusvigu ka RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on

oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et

rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud

kahju või makstud leppetrahvi.

Hankija on tuginenud vaidlustatud käskkirjas neljale juhtumile:

1) Eesti Maanteemuuseumi ekspositsioonihalli rekonstrueerimise ja näitusehoone ehitustööd

(viitenumber 185859). Riigihangete registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja

toodud, et maksti leppetrahvi ja lepingu lõpetamise andmetes oli rikkumiste selgitus „Tellija

rakendas leppetrahvi töövõtjale tähtaja ületamise eest”.

2) Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd (viitenumber 190676). Riigihangete

registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja toodud, et maksti leppetrahvi ja lepingu

lõpetamise andmetes oli rikkumiste selgitus „Leppetrahvi rakendati lepingule mittevastava töö

teostamise ja tööde tähtajast mitte kinnipidamise tõttu”.

3) Tallinna Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute kompleksi ehitamine (viitenumber

194100). Riigihangete registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja toodud, et maksti

3-19-2155

9(10)

leppetrahvi ja lepingu lõpetamise andmetes on rikkumiste selgitus „Lepingu täitmise tähtaega

muudeti 27.06.2019 toimunud tööde ülevaatuse protokolliga”.

4) Eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn

(viitenumber 204559). Riigihangete registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja

toodud, et leping öeldi üles ja lepingu lõpetamise andmetes oli rikkumiste selgitus „Hanke

mahtu kuulus muuhulgas juurdepääsutee ehitamine. Pakkumuses oli selle töö teostamine

kajastatud ebaselgelt. Hankija esitas hankemenetluse käigus selle osas täpsustavaid küsimusi.

Pakkuja kinnitas, et nende tööde teostamisega on arvestatud ja kõik tööd teostatakse vastavalt

hanke tingimustele. Peale lepingu sõlmimist keeldus töövõtja ilma täiendavate kuludeta hankes

nõutud mahus juurdepääsuteed ehitama.”

17. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise eeltingimused

täidetud. Vastustaja on tuginenud tema hinnangul kaalutlusotsuse tegemisel üksnes varasemate

hankijate ühepoolsele, erapoolikule ja tõendamata väidetele. Hankija ei ole arvestanud ka

sellega, et kaebaja on kohaldatud leppetrahvid vaidlustanud.

Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Tallinna Halduskohus märkis 05.07.2019 otsuses

haldusasjas 3-19-1000, et VAKO ega kohtud ei saa asuda hankest kõrvaldamise menetluses

hindama seda, kas leppetrahvide määramine on toimunud objektiivsetest või subjektiivsetest

asjaoludest lähtuvalt (p 17). Kohus leidis viidatud punktis ka seda, et õiguspärane on tugineda

leppetrahvi määramisele ka juhul, kui vaidlus leppetrahvi õiguspärasuse üle alles käib.

Vastustaja hinnangul (vt vastustaja 10.12.2019 menetlusdokument, p 8) ei ole hankijal

hankemenetluse käigus selliseid õigusi ja hoobasid, et analüüsida ja anda õiguslik hinnang

eelnevalt mittekohaselt täidetud hankelepingutele, otsustada, kas lepingud on üles öeldud

kohaselt, kas leppetrahve sanktsioonidena on kohaldatud õiguslikel alustel. Hankijal on piiratud

võimalused, et kujundada seisukoht pakkuja usaldusväärsusest ja aususest ning teha

proportsionaalne otsus kõrvaldamise aluste esinemise kohta. Kaebaja ei saa eeldada, et kui

riigihangete registrist nähtub varasemate hankelepingute ülesütlemine mittekohase täitmise

tulemusel, nõuaks hankija kõikide hankelepingu osapoolte käest dokumente, tõendeid ja

arvamusi, selgitamaks välja sanktsioonide kohaldamise või lepingu lõpetamise õiguspärasust.

Kohus nõustub vastustajaga. Hankija ei pea näiteks toodud hankelepingute puhul asuma

analüüsima ega hindama, kas sanktsioone lepingu rikkumiste eest kohaldati õiguspäraselt.

Vaidlust ei ole selles, et neid sanktsioone kohaldati.

Hankija otsuse põhjendatuse ja proportsionaalsuse peab tagama toimunud lepingurikkumiste

arv ja rikkumiste olemus. Käesoleval juhul ei saa väita, et hankija oleks kõrvaldamise otsuse

teinud kergekäeliselt. Hankija võttis õiguspäraselt arvesse käskkirja tegemise hetkel

riigihangete registris sisaldunud andmed. Asjaoludest nähtuvalt pöördus vastustaja täiendava

info saamiseks tööde tellijate poole, kellelt saadud tagasiside kinnitas täiendavalt tekkinud

kahtlust, et AS EVIKO ei ole lepingupartnerina usaldusväärne. Esitatud neli näidet lepingute

rikkumise kohta, kus on välja toodud praktikas esinenud probleemid lepingu täitmise tähtajast

kinnipidamisega, tööde nõuetele vastavusega ja kokkulepitud tööde teostamisest keeldumisega

(mis viis lepingust ülesütlemiseni), on kohtu arvates nii korduvuse kui ka olulisuse mõttes

piisavad, et täita RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused. Kohtu hinnangul ei pidanud hankija

vaidlustatud käskkirjas asuma põhjalikumalt igat üksikut rikkumist lahkama, kuna konkreetsete

hankelepingute täitmise asjaolud pidid kaebajale olema niigi teada. Kohtu arvates ei olnud

vastustajal kohustus küsida kaebajalt ka täiendavaid selgitusi. Ka hiljem esitatud tõendite

valguses on hankija otsus piisavalt põhjendatud. Puuduvad tõendid, et hankijad oleksid registris

esitatud kannete sisu osas meelt muutnud. Asjaolu, et kaebaja lepingu poolena ei ole

sanktsioonide kohaldamisega nõustunud, ei mõjuta kohaldatud sanktsioonide kehtivust.

Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja oma õiguste kaitseks ka kohtusse pöördunud. Pole

tõenäoline, et vaidlused kohaldatud sanktsioonide üle jõuaksid lähiajal lõpule. Hankijal ei ole

3-19-2155

10(10)

praktikas võimalik oodata vaidluste lõpptulemusi. Arvestades eri hankijate poolt välja toodud

rikkumiste arvu ja olemust, ei saa kohtu hinnangul vastustaja kahtlusi kaebaja

ebausaldusväärsusest ühepoolseks, erapoolikuks ega mittetõendatuks pidada.

Asjakohatu ei ole iseenesest tugineda varasemale hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele,

arvestades muu hulgas EVIKO Ehitus OÜ ja AS EVIKO seotust ning et AS EVIKO oli üks

ühispakkujatest. Kuna aga vaidlustatud käskkirjas hankija sellele põhjendusele ei tuginenud,

tuleb see asjaolu jätta tähelepanuta, sest haldusakti ei saa põhjendada tagantjärele.

AS EVIKO hankest kõrvaldamine ei ole ka ebaproportsionaalne. RHS § 95 lg 5 seab RHS § 95

lg 4 alusel toimuvale kõrvaldamisele ajalised piirid. RHS § 95 lg-t 4 kohaldatakse

hankemenetluses, mis on alanud kolme aasta jooksul lg-s 4 nimetatud teo toimepanemisest või

aluse esinemisest arvates. Seetõttu on kaebaja hankest kõrvaldamine ajas piiritletud ning sellist

otsust tuleb edaspidi ka igal üksikul juhul põhjenda.

18. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks, mistõttu jäävad võimalikud hankija menetluskulud tema enda kanda. Kolmas

isik

taotleb

menetluskuluna

1620

eurot

(käibemaksuga)

vastavalt

12.12.2019

menetlusdokumendile, lisaks 1650 eurot käibemaksuga istungiga seotud kulusid vastavalt

17.12.2019 menetlusdokumendile (arve nr 190833), st kokku 1620 + 1650 = 3270 eurot.

Kolmandal isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 109 lg-st 8. Kohus

leiab, et arve nr 190833 hüvitamine täies mahus ( 9 h 10 minutit) ei ole põhjendatud. Kolmas

isik ei ole esitanud kohtule täiendavat seisukohta, vaid üksnes tutvunud teiste menetlusosaliste

esitatud seisukohtadega ning osalenud kohtuistungil. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks

arve nr 190833 puhul 6 tundi, st 6 × 150 = 900 eurot (koos käibemaksuga 1080 eurot). Kokku

on põhjendatud menetluskulu 1620 + 1080 = 2700 eurot (käibemaksuga). AS-lt EVIKO tuleb

seega mõista ühispakkujate Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus kasuks välja

menetluskuluna 2700 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik