2-19-10145/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-10145

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. detsember 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10145 Tsiviilasi

K. M. i hagi T. L. a vastu isaduse tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K. M. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX); kostja T. L. (ik XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. M. i hagi T. L. a vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Tuvastada, et laps H. M. (sünd XX.XX.XXXX, isikukood XXXX, sünniakt koostatud XXX XX.XX.XXXX, nr XXX) põlvneb T. L. ’ast (sünd XX.XX.XXXX, isikukood XXX).

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. K. M. i riigi menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Toimetada kohtuotsus kätte pooltele ja H. M. i eestkostjale XXX, e-post XXX. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest H. M. i sünniakti isa kohta kande tegemiseks XXX linnakantselei rahvastikuja perekonnaseisutoimingute teenistusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tekkisid pooltel lähedased suhted XXX, kui hageja käis tihti kostjal XXX külas. Poeg H. sündis XXX. Kostja lubas hagejale pojaga isegi korterit, kuid hiljem keeldus poega oma nimele registreerimast. Hageja elas XXX kuni XXX kostja juures. Kostja on kohtuväliselt isadust tunnistanud ja lubanud ka elatisraha maksta, mida ei ole aga teinud. Neil asjaoludel nõuab

K. M. hagis T. L. a vastu tuvastada H. M. i põlvnemine isast T. L. ast. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi õigeks. Kostja tunnistas, et ta on lapse isa, kuid seda on serveeritud talle 16 aastat hiljem. Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 94 lg 2 ja 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise ema või lapse hagi põhjal mehe vastu ja tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

3. Lapse emal K. M. il on PKS § 95 järgi kohtule isaduse tuvastamise hagi esitamise õigus T. L. a vastu. Hageja esitatud asjaoludega ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et laps H. M. (isikukood XXX) põlvneb T. L. ast (isikukood XXX) ja rahvastikuregistris tuleb H. M. i sünniakti teha isa kohta vastav kanne.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus samas tsiviilasjas kindlaks menetluskulude jaotuse alusel ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus, arvestades, et kostja võttis hagi omaks, jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale 28.08.2019 määrusega antud riigi menetlusabi kulud jätab kohus riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik