2-19-12331/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12331

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. detsember 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12331

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Merle Tederi vastu

6005,85 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6715,22 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline

esindaja Carlo Kask, e-post carlo.kask@plusplus.ee;

kostja Merle Teder (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Merle Tederi vastu 6005,85 euro ja lisanduva

viivise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Merle Tederilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 4357,99 eurot,

millest 3239,12 eurot on põhinõue, 20 eurot lepingu sõlmimise tasu, 10 eurot võla

sissenõudmiskulud ja 1088,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2019 seisuga.

3. Välja mõista Merle Tederilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,03% päevas

põhinõudelt 3239,12 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui

2150,25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 73% ulatuses Merle Tederi kanda ja 27% ulatuses Aktsiaselts

PlusPlus Capital kanda.

5. Jätta Merle Tederi menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude

puudumise tõttu.

6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 660 eurot,

millest 450 eurot on riigilõiv ja 210 eurot lepingulise esindaja kulud.

7. Välja mõista Merle Tederilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

481,80 eurot.

8. Välja mõista Merle Tederilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

481,80 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

2(5)

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.08.2019 Tartu Maakohtusse hagi Merle Tederi

(kostja) vastu 6005,85 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kompromissleping/võlatunnistuse

nr XXX (leping) XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX, XX.XX.XXXX järelmaksu

müügilepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse

tasumiseks. Kostja võlgnes hagejale põhinõudena 3239,12 eurot ja viivisnõudena 1817,77 eurot.

Lepinguga loobus hageja 169,12 euro suurusest viivisenõudest. Samuti võimaldas hageja tasuda

kostjal kompromissisumma 4887,77 eurot (3239,12 + 1648,65) osamaksetena. Lepingu

sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud

kompromissisumma.

Kostja rikkus lepingut, jättes maksegraafikus märgitud summad tähtaegselt ja kokkulepitud

suuruses tasumata, mistõttu luges hageja kompromissisumma lepingu p 3.1 alusel sissenõutavaks

muutunuks 15.02.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu p 3.2 kohaselt on

viivisemääraks 0,06% päevas ja lepingu p 5.1 kohaselt on lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Hageja

volitatud esindaja on toimetanud kostjale kolm võlateatist kogusummas 35 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõude 3239,12 eurot, lepingu sõlmimise tasu

20 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2177,73 eurot

(1648,65 + 1063,08) ning viivise 0,06% päevas põhinõudelt 3239,12 eurot alates 17.08.2019

kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja vastuse osas märgib hageja, et kokkulepitud viivisemäär 0,06% päevas (24% aastas) ei

ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu ei ole hageja nõus viiviste

vähendamisega 0,02%-ni päevas (8%-ni aastas). Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

kostja võtab endale kohustusi juurde, kasutades igapäevavajaduste rahuldamiseks kiirlaenude

abi, mis raskendab tema majandusliku toimetuleku suutlikkust veelgi enam.

Hageja lisas hagile XX.XX.XXXX kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX, 19.12.2017 ja

16.10.2018 võlanõuded ning 25.02.2019 hagihoiatuse (tl 6-10).

Kostja vastus

Vastuse kohaselt palub kostja vähendada viivist või kohandada seda seadusjärgse määrani.

Kostja märgib, et tal ei ole võimalik sellist summat tasuda. Kostja on käesoleval ajal XXX ja

saab emapalka miinimummääras. Saadav raha kulub laste peale. Kostja ise on oma elukaaslase

ülalpidamisel.

Kostja lisas vastusele oma pangakonto väljavõtte (tl 26-31).

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Vaidlust

ei

ole

selles,

et

pooled

on

XX.XX.XXXX

sõlminud

kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX (tl 6-7)võimalike vaidluste vältimiseks XX.XX.XXXX

väikelaenulepingust

nr XXX,

XX.XX.XXXX

järelmaksu

müügilepingust

nr XXX

ja

XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tulenevate nõuete osas vastastikuste järeleandmiste

teel, loobudes oma algsetest nõuetest ning omandades lepingu alusel uued õigused ja kohustused

võlgnevuse 4887,77 eurot tasumiseks.

3(5)

Kohtu hinnangul võib poolte kokkuleppe näol olla tegemist kompromissilepinguga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 mõttes. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissileping leping

õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on esitanud

kohtule XX.XX.XXXX sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr XXX rikkumisest

tulenevad nõuded.

4. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

6. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus.

Lepingu kohaselt on võlgnetavaks kompromissisummaks 4887,77 eurot, millest 3239,12 eurot on

põhinõue ja 1648,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivis XX.XX.XXXX seisuga. Kuna kostja

ei ole kompromissisumma katteks tasunud ühtegi makset, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 3239,12 eurot põhinõude katteks.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingu sõlmimise tasu väljamõistmist. Lepingu p 5.1 alusel kohustus

kostja tasuma hagejale koos kompromissisumma esimese osamaksega 20 eurot lepingu

sõlmimise tasu. Kuivõrd nimetatud summa on hagejale tasumata, siis on hageja nõue

põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot lepingu sõlmimise tasu

katteks.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis

näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Lepingujärgse võlgnevuse sissenõudmisel nõuab hageja eelduslikult 19.12.2017 võlanõude (tl 8)

eest 25 eurot, 16.10.2018 võlanõude (tl 9) eest 5 eurot ja 25.02.2019 hagihoiatuse (tl 10) eest

5 eurot, kokku 35 eurot.

Kuna esimene tasuline meeldetuletuskiri on kostjale saadetud 19.12.2017, aga hagist nähtuvalt

luges hageja kompromissisumma lepingu p 3.1 alusel sissenõutavaks muutunuks 15.02.2018

osamakse tähtaja möödumisest alates, on VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 ja lg-s 6 sätestatut arvestades

põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 10 eurot (5 + 5).

9. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2177,73 eurot. Nimetatud

summast 1648,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis kompromissileping/võlatunnistuse

sõlmimise seisuga XX.XX.XXXX ja 1063,08 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil

16.02.2018 kuni 16.08.2019. Viivise 1063,08 eurot arvutamisel on hageja lähtunud

4(5)

lepingujärgsest viivisemäärast 0,06% päevas (p 3.2) ning võtnud aluseks võlgnetava põhinõude

3239,12 eurot.

Kostja on vastuses hagile taotlenud viivise vähendamist. Hageja on seisukohal, et alust viivise

vähendamiseks ei ole.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kuigi lepinguline viivisemäär 0,06% päevas kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult, ja

sissenõutavaks muutunud viivis ei ületa põhinõuet, leiab kohus, et antud juhul esineb alus

viivisemäära vähendamiseks. Kohus selgitab, et erandjuhtudel on võimalik vähendada ka

seadusjärgset viivist, kui viivis on objektiivselt võetuna suur summa. Arvestades põhinõude

suurust 3239,12 eurot on hagi esitamise seisuga juba sissenõutavaks muutunud viivis

2177,73 eurot kohtu hinnangul tarbijast kostja suhtes objektiivselt võetuna suur summa,

moodustades 67% põhinõudest. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et tal ei ole võimalik sellist

summat tasuda, kuna on käesoleval ajal XXX ja tema sissetulekuks on miinimummääras

makstav emapalk, mis kulub laste peale, mistõttu on kostja ise oma elukaaslase ülalpidamisel.

Oma majandusliku seisundi hindamiseks on kostja esitanud pangakonto väljavõtte ajavahemiku

01.05.2019 kuni 28.10.2019 kohta (tl 26-31). Väljavõttest nähtuvalt on perioodi kreeditkäive

1705,69 eurot, seega 284,28 eurot kuus. Nimetatud sissetulekust teeb kostja tagasimakseid

Bondora AS-le ja IPF Digital Estonia OÜ-le. Rahvastikuregistri andmetel (tl 15) on kostjal

XX.XX.XXXX sündinud poeg K.T, lisaks on kostjal XX.XX.XXXX sündinud tütar H.E.T.

Veendumaks, kas kostjale kuulub registreeritud kinnis- või vallasvara, mille arvelt oma

kohustusi täita, kontrollis kohus kostja majanduslikku seisundit avalikest registritest. Kostjal ei

ole kinnisvara. Tema kohta puuduvad andmed äriregistris. Kostjale kuulub sõiduauto Ford

Mondeo. Kostja suhtes on algatatud kaheksa täitemenetlust.

Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus XX.XX.XXXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivist

½ võrra ning lepingujärgset viivisemäära samuti ½ võrra ehk 0,03%-ni päevas. Seega on

16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1088,87 eurot 2177,73 euro

asemel. Nimetatud viivisemäär on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, olles mõistlikuks

suuruseks VÕS § 162 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul viivise vähendamine oluliselt ei mõjuta

viivise nõudja majanduslikku seisundit ega kahjusta tema õigustatud huvi kohustuse täitmise

vastu, kuid võib aidata kaasa kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.2019. Hageja nõude

õiguslik alus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Kuna vähendatud viivisemäära saab kohaldada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks

pärast hagiavalduse esitamist ja kohtuotsuse tegemist, kohaldab kohus viivisemäära 0,03%

päevas ka alates 17.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise

suhtes. Samas peab kohus kostja taotlust arvestades põhjendatuks piirata lisanduva viivise

suurust põhinõude suurusega, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,03%

5(5)

päevas põhinõudelt 3239,12 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam

kui 2150,25 eurot. Siinjuures arvestab kohus ka asjaoluga, et viivis VÕS § 113 tähenduses

väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, kuid hageja ei ole põhistanud hagis

põhinõudest suurema kahju tekkimist.

11. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 3239,12 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, võla

sissenõudmiskulud

10 eurot,

16.08.2019

seisuga

sissenõutavaks

muutunud

viivised

1088,87 eurot ja lisanduva viivise 0,03% päevas põhinõudelt 3239,12 eurot alates 17.08.2019

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 2150,25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 73% ulatuses

kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja on vastanud hagile isiklikult, ei ole tal rahaliselt kindlaks määratavaid

menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulude puudumise tõttu kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 660 eurot, millest 450 eurot on

riigilõiv ja 210 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (vähekeerukas ja –mahukas masshagi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses ja

milles kostja esitas üksnes viivise vähendamise taotluse).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 481,80 eurot (73% 660 eurost).

14. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

481,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik