2-19-107923/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-107923

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4759,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), esindaja Anne-Liis

Veski (e-post anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX,

menetlusdokumendid kätte toimetatud XXX, e-post

xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. K.lt (K.) OK Incure OÜ kasuks 17.07.2018 võlatunnistusest tulenev

võlgnevus kokku 4468,51 eurot (millest 3608,89 eurot põhivõlgnevus, 504,67 eurot

intress, 304,95 eurot põhivõlalt perioodil 24.02.2019 kuni 04.07.2019 (kaasa arvatud)

sissenõutavaks muutunud viivis määras 0,065% päevas ning 50,00 eurot

sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista A. K.lt (K.) OK Incure OÜ kasuks alates 05.07.2019 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise

seisuga 3608,89 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub

8% aastas).

4. Menetluskulud jätta A. K. kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 400,00

eurot (riigilõiv) ning mõista A. K.lt (K.) OK Incure OÜ kasuks välja

menetluskulude katteks 400,00 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. K. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-19-107923

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 06.08.2019 määrusega võttis menetlusse OK Incure OÜ hagi A. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos

lisade ja ärakirjadega 28 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on

menetlusdokumendid kätte toimetatud Xxxxxs 21.08.2019, seega lõppes kostjale vastamiseks

antud tähtaeg 28 päeva 18.09.2019 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 17.07.2018 konstitutiivse võlatunnistuse, millega

kostja kinnitas, et tunnistab ja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kokku 4808,89 eurot

vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Lepiti kokku intressi tasumises 20% aastas.

Kokkuleppe kohaselt on osamakse hilinemisel rohkem kui 5 päeva hagejal õigus nõuda

võlgnikult kogu võlasumma täies ulatuses tasumist. Võla tasumisega viivitamisel kohustus

kostja tasuma viivist tasumata võlasummalt 0,065% päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-107923

3 (4)

Kostja rikkus osamaksete tasumise kohustust. Kohustuse katteks on laekunud üksnes 1200

eurot, viimane laekumine 04.12.2018. Laekunud maksed hageja arvestab põhivõla katteks.

Vastavalt võlatunnistuse punktile 4 väljastas hageja 15.02.2019 kostjale leppetrahvi summas

350 eurot tähtajaga 22.02.2019. Kuna ühtegi laekumist pole toimunud, luges hageja kokkuleppe

ülesöelduks alates 23.02.2019.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 3608,89 eurot põhivõlgnevus;

2) 504,67 eurot intress perioodil 17.07.2018-23.02.2019;

3) 304,95 eurot viivis põhivõlalt perioodil 24.02.2019 kuni 04.07.2019 (kaasa arvatud) määras

0,065% päevas;

4) 50,00 eurot sissenõudmiskulud

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-

le 1, § 100, § 100 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ja § 1132 lg 2 p-le 3.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 400,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Hageja nõue tuleneb kirjalikult vormistatud ja kostja poolt 17.07.2018 allkirjastatud

võlatunnistusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja ei ole võlatunnistusest tulenevat rahalist

kohustust nõuetekohaselt täitnud. Pooled on kokku leppinud, et maksega hilinemisel rohkem

kui 5 päeva on muutub kogu nõue korraga sissenõutavaks.

8. Hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus vastab tarbijakrediidi tunnustele: kostja on

tarbija, kes on sõlminud hagejaga, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuse raames,

võlatunnistuse (lepingu), millega hageja võimaldab kostjal võlgnevuse tasuda osamaksetena ja

kostja kohustub maksma selle eest intressi. Seega on tegemist maksetähtpäeva tasulise

ajatamisega VÕS § 401 lg 2 tähenduses. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu sätteid.

Hageja on kostja lepingurikkumise tõttu maksegraafiku kokkuleppe üles öelnud. Lepingu

ülesütlemine vabastab pooled lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Lepingust enne selle

ülesütlemist tekkinud kohustused jäävad kehtima. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenulepingust

tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks laenusumma tagasi maksta. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb

saadud laenult kuni lepingu ülesütlemiseni tasuda kokkulepitud intressi.

VÕS § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal

õigus nõuda kostjalt lepingulisest võlasuhtest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Samuti on

hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1

alusel.

Tsiviilasi nr 2-19-107923

4 (4)

9. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja

mõista kostjalt põhivõlg 3608,89 eurot, intress intress perioodil 17.07.2018-23.02.2019 (s.o

kuni lepingu ülesütlemiseni) summas 504,67 eurot ja põhivõlalt perioodil 24.02.2019 kuni

04.07.2019 (kaasa arvatud) määraga 0,065% päevas arvutatud, sissenõutavaks muutnud viivis

summas 304,95 eurot. Lisaks on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00

eurot hageja poolt kostjale meeldetuletuskirjade saatmise eest.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja taotlusel kohus mõistab viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas

summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

10. Kohus siinkohal märgib, et hageja hagiavalduses viitab, et esitas kostjale leppetrahvi nõude

350 eurot tasumiseks. Leppetrahvi väljamõistmist hageja kostjalt ei nõua. Kohus selgitab, et

tegemist on tarbijalepinguga ning VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on

tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole hagejal ka õigust nõuda

kostjalt leppetrahvi tasumist. TsÜS § 85 kohaselt leppetrahvi kokkuleppe tühisus praegusel

juhul ei too kaasa kogu võlatunnistuse tühisust.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

13. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 400,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse

pöördumise vältimatu eeldus ja seega vajalik kulu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist

hageja taotlenud ei ole. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks 400,00 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik