1-06-15328/22 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Ärakiri

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-06-15328 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr TSVETKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr TSVETKOV sünd. 27.04.1981, isikukood 38104272216, kodakondsuseta, haridus 4 klassi, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.04.2007 ja lõpp 26.06.2013 RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr TSVETKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGINI taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr TSVETKOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 2397 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend seitse) krooni 60 senti. Välja mõista Aleksandr TSVETKOVILT kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest (kolmsada) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Jätta ülejäänud tasu Aleksandr TSVETKOVILE osutatud õigusabi eest (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) summas 2097 (kaks tuhat üheksakümmend seitse) krooni 60 senti Eesti

Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Tsvetkovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Aleksandr Tsvetkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 2 kuud 14 päeva alates 12.04.2007.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav töötas Viru Vanglas abitöölisena, siseja väliskoristajana, osales sotsiaalprogrammis Convictus, psühholoogilisel nõustamisel seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, kellega suhelda. Varasema kuriteo on sooritanud grupis, mis näitab, et võib olla mõjutatav. Vangistuse ajal allub kinnipeetav vangla korrale ja vanglaametnike korraldustele. Vangistuse ajal on kinnipeetaval hetkel kindel sissetulek, millest asus kustutama võlanõudeid. Vangistuse ajal materiaalselt keegi kinnipeetavat ei toeta. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetaval on madal haridustase ja nõrgad sotsiaalsed oskused, tal jääb puudu eneseväljendamisoskusest, kinnipeetav tundub madala enesehinnanguga. Üldiselt toetab kinnipeetav ühiskonna väärtushinnanguid, kuid lapsepõlevkodust alates puudub mudel, kuidas õigusi kasutada ja vastutust kanda. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kusjuures korduvalt ka reaalse vangistusega. Viimane kuritegu on raske isikuvastane kuritegu, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 20 korda, neist 11-l korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, ka viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetaval on uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid peaaegu kõikides riskihindamise valdkondades: algharidus; eriala puudumine; alkoholi kuritarvitamine; toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine; kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine; mõjutatavus; käitumine võib olla vägivaldne ja võib kaotada enesevalitsemise. Karistuse kandmise jätkamine võimaldab kinnipeetaval olla eemal sõltuvusainetest ja osaleda sotsiaalprogrammides.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, korduvalt ka reaalse vangistusega, mis on märgiks sellest, et vabadusekaotus ei ole kinnipeetavale preventiivset mõju avaldanud. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. 7- aastasest vangistusest on kinnipeetaval kandmata üle 4 aasta. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema, venna ja võõrasisaga 2-toalises korteris xxx, mis kuulus võõrasisale. Samuti puuduvad kinnipeetaval lähedased isikud, kuna ema ja vend on surnud. Kinnipeetaval on 4-klassiline haridus, töökogemus puudub. Alkoholi tarvitas kinnipeetav vabaduses olles iga päev, kuid leiab, et sõltuvust tal ei ole. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval elukoht, kuna võimalus saada elukoht ühiselamusse selgub alles peale vabanemist. Kuigi ühiselamu komandant on kinnitanud elukoha võimalikkust ühiselamus, ei soodusta ühiselamu kinnipeetava sotsialiseerumist vabaduses, kuna sealne elanikkond koosneb töötutest, alkoholija narkootikumide sõltlastest ning endistest vangidest. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi võlgnevusi 80 145 krooni. Kinnipeetava tähtajaline elamisluba on kehtetu, töövõimekaotuse kehtivus on läbi ja samuti puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Aleksandr Tsvetkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin nõustus maakohtu istungil, et elektroonilise valvega vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks on tõepoolest sätestatud tingimused, millest ei saa mööda vaadata.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord (edaspidi tekstis Kord) §4 lg.1 on kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

Käesolevas asjas on kinnipeetav omakäeliselt märkinud taotluses, et tema elukoht peale vabanemist on Põhja allee 9 Kohtla-Järve linn.

Vastavalt Korra §4 lg.2 on süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimus muuhulgas järgmine: süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, vastavalt Korra §4 lg.3 ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga.

Aadressil xxx linn asub ühiselamu. Käesoleval ajal ei ole kinnipeetavale seal elukoht kindlustatud, kuna nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval elukohta ühiselamusse võimalik taotleda alles siis, kui ta on reaalselt vabanenud. Seega käesoleval ajal puudub kinnipeetaval elukoht, mida ja mille vastavaust Korra nõuetele kriminaalhooldusametnikul oleks võimalik olnud kontrollida. Lisaks sellele leiab maakohus, et ühiselamu ei ole ilmselgelt koht, mis vastab Korra tingimustele ja soodustab kinnipeetava resotsialiseerumist ühiskonda peale vangistusest ennetähtaegselt vabanemist.

Seoses eeltooduga ei pea maakohus vajalikuks hinnata KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kelle poolt esitatud taotlusel kohaselt on tasu õigusabi eest 250 krooni, tasu kulutatud aja eest 1100 krooni, tasu sõidukulude eest 648 krooni ja käibemaks 399,60 krooni.

Maakohus leiab, et kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele tasu õigusabi eest 250 krooni ja sellele lisanduv käibemaks 50 krooni.

Antud kriminaalasja arutamine toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, mis asub Kohtla-Järve linnas. Samas linnas on registreeritud 2 advokaadibürood, lisaks sellele asub 12 km kaugusel Jõhvis veel mitu advokaadibürood. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peab sellisel juhul riigi õigusabi andma kaitsja, kes tuleb hoopis teisest linnast (käesoleval juhul Narvast). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ajaja sõidukulude väljamõistmine kinnipeetavalt, kuna riigil on olemas võimalused kindlustada kinnipeetav vajadusel kaitsjaga, kes tuleb kohalikust advokaadibüroost. Seetõttu jätab maakohus vandeadvokaadi vanemabi poolt esitatud taotluses märgitud ajaja sõidukulud kokku summas 2097,60 krooni Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 16.03.2010 Nooremreferent

Liivi Õun