4-19-5604/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-5604

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-5604 (2302,19,015139) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

O.V kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K.

P. 09.10.2019 otsusele nr 2302,19,015139 O.V karistamises LS § 227 lg ettenähtud väärteo

toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja:

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: O.V, ik: XXX, elukoht xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. O.V kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K.

P. 09.10.2019 otsusele nr 2302,19,015139 O.V karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja kohtuesindusgrupi

K. P. 09.10.2019 otsus nr 2302,19,015139 O.V karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

3 kuuks muutmata ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tühistamata.

3. 3- Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 3-

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 27.12.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 27.01.2020. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.01.2020.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

09.10.2019 otsusega nr 2302,19,015139 vanemväärteomenetleja K. P. karistati O.V LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selles, et O.V juhtis 20.09.2019 kella 10:53 paiku xxx maakonnas mootorsõidukit kiirusega 81 -3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel +/ teelõigul km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui on 50

28 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p sätestatud nõu ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo. et

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Soovin minu suhtes algatatud väärteomenetlust vaidlustada. Arvestades asjaolu, et väärteomenetluse otsusel soovitakse kaotada minult õigus juhtida sõidukit. Selle otsuse tagajärjel kaotaksin töökoha ning ainsa elatusallika. Vastava argumendi toetuseks lisatud tõend tööandja poolt. Teisalt ei toeta ma otsust võtta toimunud juhtumit väärteona, kuna minu tegevuse eesmärk ei olnud ohustada teisi liiklejaid, vaid pigem hoida ära võimalik tekkiv oht liikluses, lisatud seletuskiri toimunud vahejuhtumist.

Taotlen juhilubade alles jätmist, et säilitada oluline elatusallikas ja vaidlustada menetluse käsitlemist väärteona vastavalt KarS § 30 alusel.

Lisaks tööandja tõendile soovin esitada enda poolse selgituse minu suhtes 20.09.2019 algatatud menetlusega seoses väärteoprotokolliga 2019092021210.

Esmalt mulle antud tõenditega tutvumise aeg möödus kahjuks isiklike elumuutuste tõttu. Minu järgnevad selgitused pole eesmärgiga Eestis kehtestatud seadustikest ja vastutusest kõrvale hiilimiseks, vaid puhtalt olukorra selgitamiseks minu, kui süüaluse vaatenurgast.

Peale liiklusest maha võtmist olin emotsionaalselt väga häiritud, puudub mälu, mida räägiti korrakaitsjate poolt ja mida vastasin antud hetkel. Selle tõttu palusin mulle esitada täiendavaid tõendeid pöördudes Põhja Prefektuuri poole avaldusega 07.11.2019. Olles tutvunud 11.11.2019 emaili teel mulle esitatud tõenditega Põhja prefektuuri poolt. Leian, et esimesel kiiruskaamera pildil pole tuvastatav, mis numbrimärgiga sõiduk üldse ületas kiirust, sõites 50 alas 81 km/h.

Leian, et selline kiirusemõõtmise kvaliteet pole usaldatav ja piisav korrarikkumise eest karistuse määramiseks ning karistamiseks lubade kaotusega. Tekitab kahtlust, kas mõõdetud kiirus saab olla reaalne, kui fikseeritud pildi kvaliteet on väga udune. Mäletan antud päeval osalesin tihedas liikluses jälgides piisavaid pikivahesi sõidukite ja veokite vahel liigeldes ning ees oleva sõiduki pidurdustulesid. Tegin kõik, et liigelda võimalikult ohutult antud olukorras ja ära hoida võimalik tekkiv oht. Minu ees ja kõrval olid raskeveokid ja me seisime punase tulega foori taga. Rohelise tule tekkides nägin head võimalust, et reastuda ümber parempoolsele rajale, sest minu ees olev sõiduk kiirendas ja kõrval olev raskeveok alles alustas aeglaselt kohapealt liikumist. Reastumise põhjuseks oli vajadus pöörata paremale järgmisel teelahkmel. Tuginedes liiklusseadustiku paragrahvile 53 lõige 1 ja paragrahv 51 lõige 5-le kiirendasin ajaliselt 1-2 sekundit rida vahetades selleks, et mitte teistele liiklejatele ette jääda ja ohutult ümber reastuda ning tasandasin kiiruse koheselt lubatud piirmäärale antud alas. Leian, et minu liiklemise eesmärgiks ei olnud ohustada teisi liiklejaid, vaid vältida järske manöövreid, mis võiks kahjustada klientidele veatavat kaupa. Teisel pildil on selgelt nähtav, et minu poolt juhitud sõiduk pole oluliselt ületanud antud alas määratud piirkiirust. Tutvudes kiirusemõõtmise protokolliga on nähtav, et pigem püüdsin säilitada stabiilselt lubatud piirkiirust antud alas.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kaebuses Harju Maakohtule vaidlustab O.V 09.10.2019 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsuse ja taotleb juhilubade allesjätmist. Kohtuväline menetleja, tutvunud O.V kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik S. A. on 20.09.2019.a. koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et 20.09.2019.a kella 10:53 ajal Tallinnas

Peterburi teel juhtis O.V

mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga xxx, kiirusega 81 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra.

Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik Marek Vähi on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE1148.

Kiirusemõõteseade LaserCam 4, seerianumbriga LE1148 omab taatlustunnistust TTRS- 19/00089 ja taatlus on teostatud 25.04.2019 kehtivusajaga 1 aasta. Seega 20.09.2019 kell 10:53 omas kiirusemõõteseade kehtivat taatlustunnistust.

Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud 11.12.2013 mõõtevahendi siseriikliku

tüübikinnitustunnistuse TJA 6.13 3/12.18.13, mille kohaselt on Tehnilise Järelevalve Amet -

viinud läbi laserkiirusmõõturi LaserCam 4 legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistanud seadme vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele. Nimetatud tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023.

Kiirusemõõteseadme LaserCam 4 puhul on tegemist laserradariga. LaserCam 4 on seade, mis mõõdab liikuva objekti liikumise kiirust ja kaugust seadmest, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video ning jäädvustades nii sihtmärgi liikumise ajaloo. Igapäevaselt läbib seade kontrolli, kus testitakse seadme mõõtmistäpsust. Seadme käivitamisel teeb seade enesetesti ning mõõtmist teostama asuv politseiametnik teostab seadmele HUD-sihiku testi kontrollides seadme kiirusmõõturi horisontaalset ja vertikaalset joondatust lasekiirega. Lisaks teeb mõõtja seadmele kauguse täpsuse testi mõõtes fikseeritud kaugusel oleva objekti kaugust

(lubatus eksimus kuni 30 cm) ning nulltesti kus mõõtes paigal seisva objekti kiirust, peab tulemuseks olema kiirus 0 km/h. Liiklusjärelevalvet teostades arvutab seade vastava algoritmi abil seadmest väljunud ja tagasi peegeldunud infrapunaimpulsside aja põhjal liikuva objekti kiiruse ja kauguse, mis kuvatakse kasutajale.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et O.V süü väärteo toimepanemisel on täielikult tõendatud. Kogutud tõenditest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kiirust ületades üritanud ära hoida võimalikku tekkivat ohtu liikluses.

Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurusele antav hinnang esmalt kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust ning sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk LS § 227 lg 2 (suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 21 40 km/h). Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse - ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (28 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult.

LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. LS § 50 lg 1 kohustab juhti järgima § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. LS § 227 lg

2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21- uki

40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või sõid juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Karistusliigi valikul on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suuruse, kui sellega, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumised on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul ( LS § 227 lg 2 17.05.2019, LS § 227 lg 2 -

- 12.08.2019). Viimase rikkumise eest määratud rahatrahv on menetlusalusel isikul seadusest tuleneva tähtaja jooksul jäetud tasumata.

Tulenevalt eeltoodust on selge, et rahatrahv kui karistusl k on menetlusaluse isiku ii mõjutamiseks ennast ammendanud ja tuleb rakendada raskemaliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Eripreventiivselt aitab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoh

t kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või -

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi nähtub, et kaebuse esita kasutamise videosalvestuselt ja

O.V Mercedes-Benz Sprinter reg. xxx juhitud sõiduki märk sõidukiiruse

mõõtmiseks kasutati lasertüüpi mõõteseadet 20.09.2019 kella 10:53 ajal LaserCam 4 nr LE1148. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 81 km/h asulasisesel teel, kus

50 km/h. menetlusalusele isikule oli LS § 15 lg 1 p kohaselt lubatud suurim sõidukiirus Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 78 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja , kasutades taadeldud mõõt , järgides seejuures

M. V. evahendit (TTRS-19/00089)

mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel mitte vähem kui 21 km/h võrra, millega rikkus LS § nõuet.

15 lg 1 p 2 Kontrollides väärteotoimikus olevat videosalvestist, ei saa kohus nõustuda kaebuses toodud väitega, et pildi kvaliteet on väga udune ja tekitab seejuures kahtlusi. Videosalvestiselt on üheselt näha, et videosalvestis algab konkreetse sõiduki kiiruse mõõtmisega, millega tuvastatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamine. Järgnevalt salvestiselt on näha, et jätkub sama sõiduki kiiruse mõõtmine kuni videosalvestise lõpuni ja videosalvestise lõpus on näha ka mõõdetud sõiduki registreerimismärk. Seetõttu leiab kohus, et videosalvestiselt on tuvastatav, et mõõdeti konkreetse sõiduki sõidukiirust ja mõõtmistulemus on erinevalt kaebuse esitaja arvamusest usaldatav. Mõõtmistulemusele annab tuge ka kaebuse esitaja enese selgitus, mille kohaselt ta kiirendas, et mööduda liikumist alustavast veokist ja vahetada sõidurada ning seejärel edasi liikuda lubatud sõidukiirusega, milline asjaolu on näha ka videosalvestiselt.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona. Seega puuduvad

- 2 s

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise algselt sisuliselt tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat (50 sõidukiirust km/h) mitte vähem kui km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS §

15 lg 1 p 2

nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja K. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest - s põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmis LS § 227 lg ega 3 kuuks.

2 kohaselt karistatakse

21 kuni 40 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 1

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega

järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud sanktsioonimäär määra kohus leiab, et karistuse määramine on a es keskmis

s. Sellest tulenevalt toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka

alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 28 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et punase tulega foori taga seistes oli tema ees ja kõrval raskeveokid. Rohelise tule süttides nägi ta head võimalust, et reastuda ümber parempoolsele rajale, sest tema ees olev sõiduk kiirendas ja kõrval olev raskeveok alles alustas aeglaselt kohapealt liikumist. Selleks kiirendas ta ajaliselt 1-2 sekundit rida vahetades selleks, et mitte teistele liiklejatele ette jääda ja ohutult ümber reastuda. Reastumise põhjuseks oli vajadus pöörata paremale järgmisel teelahkmel. Kohtule jääb arusaamatuks, miks oli vaja isikul ületada lubatud suurimat sõidukiirust, kui väidetavalt oli tal vaja reastuda ritta, kus oli raskeveok, mis aeglaselt alles alustas rohelise tule süttides liikumist ning liikus tunduvalt aeglasemalt kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduk. Sellisel juhul oleks saanud O.V teha aeglasest veokist ja rida vahetada möödasõitu ületamata selleks antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust km/h. Taoline lubatud sõidukiiruse ületamine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et antud väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhile lubatud ületas suurimat km/h

28 km/h,

15 lg 1 p 2 sõidukiirust 50 mitte vähem kui millega rikkus LS § nõudeid ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo .

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 1 kuue kuuni.

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat , -s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h sõidukiiruse ületamise määra LS § 227 lg ületa keskmises määras km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistus määra nud , so 28 e

valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kuivõrd , kehtiva

kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku

(käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on otsuses asunud seisukohale, et kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohus peab süü tunnistamisse puutuvalt vajalikuks märkida, et KarS § 57 lg 1 p

3 näeb kergendava asjaoluna ette süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Kui kohtuvälise menetleja arvab, et süü tunnistamist peaks kergendava asjaoluna arvestama KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, siis kohus leiab, et süü tunnistamine ja süü ülestunnistamisele ilmumine KarS § 57 lg 1 p 3 sõnastuses ei ole samaväärsed asjaolud. Süü tunnistamine sisaldab endas menetleja esitatud süüdistuses sisalduva etteheitega nõustumist, kuid süü ülestunnistamisele ilmumine on süüdlase ilmumine menetleja juurde ja toime pandud süüteost teatamine olukorras, kus menetlejale ei ole kas süüteo asetleidmine või siis süüteo toimepanemine või toimepanija teada. Käesoleval juhul peeti aga menetlusalune isik kinni seetõttu, et mõõdeti tema sõiduki sõidukiirust ja tuvastati väärteo toimepanemine. Kuivõrd süüteo toimepanemine on tuvastatud mõõtevahendiga, siis ei ole menetlusaluse isiku süü tunnistamisel tähtsust. Seejuures ei ole süü tunnistamine KarS § 57 lg 1 p 3 kergendavate asjaolude loetelus ja menetlusaluse isiku kinnipidamist süüteo toimepanemiselt ei saa hinnata süü ülestunnistamisele ilmumisena. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälisel menetlusel ei olnud kergendavaid asjaolusid tuvastatud ning ei esine ka asjaolusid mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Seetõttu leiab kohus, et ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Sellisele seisukohale jõudmiseks annab tuge ka asjaolu, et kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik enam oma süüd ei ole tunnistanud ja on andnud selgitusi liiklussituatsiooni kohta, leides samas, et mõõtetulemus ei ole usaldusväärne.

Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Väited, et kiiruseületamine toimus möödasõidul, mis ei , ei ole ei süüd olnud tahtlik, vaid juhtus ekslikult vähendavad ega asjakohased. Kohtu hinnangul ei ole isik, kes teeb möödasõitu ületades samal ,

ajal lubatud suurimat sõidukiirust märgavalt, sobiv mootorsõidukit juhtima. Kui juht ületab sõiduki kiirust ödasõidul olulisel määral lubatust, on ta oma suhtumiselt liikluskorda ja – mö ohutusse ohtlik, kuna ei pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada kõigi kaasliiklejate turvalisus. Selline käitumine seab ohtu nii liiklusnõudeid teadvalt eirava juhi enese kui ka kõik samal teelõigul liikuvad kaasliiklejad. Sellistest kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest kas aru saanud või ei soovi neist aru saada. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses piirkiiruse ületamist toime panna ainult teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Kaebuses on lisaks sellele leitud, et soovitakse vaidlustada menetluse käsitlemist väärteona vastavalt KarS § 30 alusel. Selline sõnakasutus jääb küll arusaamatuks, kuid ilmselt on leitud, et tegemist on teo õigusvastasust välistava asjaoluga KarS § 30 mõttes ja väärteomenetlus tuleks lõpetada. Viidatud KarS § 30 sätestab kohustuste kollisiooni, mille kohaselt tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kohustuste kollisiooni olemasolu tuvastamiseks tuleb esmalt tuvastada täitmist vajavad konkreetsed kohustused ja seejärel hinnata nende kohustuste sisulist olulisust. Ei kaebuses ega ka sellele lisatud seletuskirjas ei ole neid kohustusi märgitud. Kaebuses on viited LS § 51 lg 5 ja § 53 lg 1. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 51 endas lõiget 5 ei sisalda. Ilmselt on kaebuses mõeldud LS § 51 lg 3 p 5 sätet, mille kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga.

Kohus on seisukohal, et see säte ei sisalda endas võimalust mööda sõita lubatud suurimat kiirust ületava kiirusega, kuivõrd LS § 15 lg 1 p 2 sellist erandit ette ei näe, nagu ka LS § 51 lg 3 p 5. Ka LS § 53 lg 1, mille kohaselt möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut pikija külgvahet, ei sisalda endas erandeid lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta. Nendest kaebuses sisalduvatest viidetest mingit kohustuste kollisiooni ei nähtu. Kui kaebuse esitaja on kohustusena pidanud silmas seda, et tema eesmärgiks oli vältida järske manöövreid, mis võiks kahjustada klientidele veetavat kaupa, siis just kiirendamine ja pidurdamine võivad kaubaruumis olevaid kaupu panna liikuma ja kukkuma, mis kaupa kahjustada võivad, mitte lubatud suurima sõidukiirusega sõitmine.

Lõpuks peab kohus vajalikuks märkida, et kohustuste kollisioon KarS § 30 mõttes on kohaldatav vaid tege seks vusetuse korral, s.t isikul on tegutsemiskohustused ja ta jätab tegutsemata, s.t rikkumi on tegutsemata jätmine, mitte valesti tegutsemine. Käesoleval juhul kaebuse esitaja tegutses valesti, mille tõttu karistati teda väärteokorras. Sellest tulenevalt ei ole tegemist KarS § 30 sätestatud kohaldamisalaga ning kaebuse viide teo õigusvastasuse puudumisele KarS § 30 mõttes tuleb jätta tähelepanuta.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asula teel tiheda liiklusega teelõigul. sisesel Kaebuse esitaja sõnul seisis ta punase tulega foori taga ning tema kõrval ja taga olid veokid. Rohelise tule süttides tema ees olev sõiduk kiirendas ja kõrval olev veok alles alustas aeglaselt kohapealt liikumist. Ta kiirendas enda sõidukiga, et mitte teistele liiklejatele ette jääda ja ohutult ümber reastuda ning pärast seda aeglustas ta enda liikumiskiirust vastavalt lubatud piirkiirusele antud alas. Kohus peab vajalikuks selgitada, et liiklusseadus ei tee erandeid lubatud sõidukiiruse suuruse kohta möödasõidul, mis tähendab, et ka möödasõidul tuleb kinni pidada lubatud piirkiirusest, mis antud juhul oli 50 km/h. Kuivõrd kaebuse esitaja sõnul seisis punase tulega foori taga koos tema sõidukiga veok, mis rohelise tule süttides alles hakkas aeglaselt liikuma, siis ei olnud tegelikult rea vahetamiseks vaja ületada lubatud sõidukiirust. Videosalvestuselt on näha, kuidas lisaks kaebuse esitaja sõidukile on sõiduteel ka teisi kaasliiklejaid, s.h veokeid ning seetõttu ei saanud menetlusaluse isiku kiiruse ületamine olla kuidagi ohutu. Lisaks kahtleb menetlusalune isik, kas esimesel kiiruskaamera pildil on üldse tema juhitud sõiduk, kuna pildi kvaliteet on halb ning pole tuvastatav, mis numbrimärgiga sõiduk üldse kiirust ületas.

Videosalvestuselt on näha, et sõiduki mõõtmisel mõõdetakse kogu aeg ühte ja sama kiiruse sõidukit, mida näi ning kiirusemõõtjale lähemale jõudes tab videosalvestusel olev valge sihik on selgelt näha, et sõidukiks on Mercedes-Benz Sprinter reg. xxx. Pildi kvaliteet ei oma märgiga

seejuures kiiruse mõõtmisel mingit tähendust ning see on tingitud mõõteseadme vahemaast

ning sõiduki vahel. Kiiruse mõõ taadeldud mõõtevahendit

tmisel kasutas politsei (TTRS-

19/00089) ning seega puudub alus kahelda saadud andmetes. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohal lisaks eripreventiivsetele eesmärkidele ka õiguskorra e, et kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et .

teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal kohaldatud , et kohtuvälise menetleja poolt ka on ka ristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine peale süü suuruse põhjendatud üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat väärteokaristust, millest kaks on liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest . 17.05.2019 karistati O.V

rahatrahviga 30 kolm kuud hiljem, s.o trahviühiku ulatuses, s.o eurot ning kõigest 12.08.2019 pani O.V uuesti toime liiklusalase tati teda taas väärteo, mistõttu karis

LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga trahviühiku ulatuses. See on ilmekas näide sellest, et eelmistest karistustest samalaadse toimepanemise eest kaebuse te liiklusalaste väärtegude

esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ole ja ta on jätkanud samalaadsete süütegude ei

toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kaebuse esitajale määratud erineva suurusega rahatrahvidest on tasutud sellele, et eelnenud karistuste vaid üks ning karistusandmed viitavad rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast juba ammendanud ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud ning kohus peab kohaldatud karistuse liiki põhjendatuks. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on üheselt tuvastatud kaebuse esitaja keskmine süü ning ilmselge eripreventiivne vajadus karistuse kohaldamiseks vähemalt keskmises määras. Kohtuväline menetleja määranud karistuse on

ettenähtud sanktsiooni määra ng kohus peab seda põhjendatuks ja kooskõlas keskmises s ni olevaks nii karistuse määramise aluste kui ka karistuste kohaldamise praktikaga.

Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on taotlenud juhtimisõiguse allesjätmist, põhjendades seda sellega, et juhtimisõiguse omamine on talle oluline, et säilitada elatusallikas. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus oluline, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et tal juhtimisõigus oleks ja säiliks. Kui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis riskib ta sellega, et ta kõigepealt seab ohtu oma senise elukorralduse ja võib jääda ilma ka senist elu mugavaks teinud juhtimisõigusest.

Puutuvalt aga juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses tehtava tööga, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks eluliselt vajalik. Juhtimisõiguse saanud ja korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikuna pidi ta teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või kui ka -

lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule olnud takistuseks ning ta on vaatamata korduvatele karistustele jätkanud Senise kohtupraktika kohaselt ei ole töökoha liikluse ohustamist. kaotamise võimalus iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, ka sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RK 3-1-1-26-10). Menetlusalusel isikul liikumispuude olemasolu kohta aga kohtule andmeid esitatud ei ole. Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid ud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved , asub kohus seisukohale, et ant kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles õimaliku kaebuse esitaja v

muutuse edaspidise töökoha valikul Kohus peab vajalikuks märkida, et juhtimisõiguse . olemasolu ei saa olla töötamise eeltingimus. Kui aga isik leiab, et temal on töö tegemine ja sissetuleku saamine võimalik vaid juhtimisõiguse olemasolul, siis peab isik ka liikluses käituma viisil, mis juhtimisõiguse säilimise tagab, s.o käituma liikluses õiguskuulekalt ja liiklusnõudeid järgides, mistõttu peaks isik piisava huvi ja hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku õigusvastase käitumise tõttu liikluses ei halveneks. Menetlusesemeks oleva väärteo ne aga viitab üheselt sellele, et kaebuse esitaja toimepanemi

suhtub nii eelmistesse juba määratud ja tasumata jäetud kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt. Kaebuses toodud asjaolud ja menetlusaluse isiku tegelik objektiivne käitumine on omavahel vastuolus, s.t töökoha kaotamise võimalus järjekordse liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu ei sundinud kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt käituma. Kaebuse esitaja saanuks säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale

inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/