3-19-1719/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1719

Haldusasi

XX kaebus Veterinaar- ja Toiduameti

13.06.2019 otsuse nr 51 tühistamisnõudes

Menetlusosalised Kaebaja – XX, lepinguline esindaja jurist Jüri Asari

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver ja Ainike Nõmmisto

Asja läbivaatamine

Istung 28.11.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.01.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-19-1719

2(16)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veterinaar- ja Toiduametile (edaspidi VTA) saabus 25.05.2019 telefoni teel kaebus

Eestimaa Loomakaitse Liidult (edaspidi ELL), mille kohaselt aadressilt Karimäe, Tammiku

küla, Kose vald, Harjumaa, on avastatud vana kaubakonteiner ning sellest kostub lakkamatult

koerte niuksumist.

2. VTA teostas 25.05.2019 kohapealse kontrolli aadressil Karimäe, Tammiku küla, Kose

vald, Harjumaa. Kontrolli tulemused fikseeriti 27.05.2019 kontrollaktis nr 16-284-19/002.

VTA-le saabunud kaebuses esitatud teabe kontrollimisel 25.05.2019 ei viibinud objektil

Karimäe, Tammiku küla, Kose vald, Harjumaa loomade läheduses ühtegi loomadega

seostatavat isikut, loomade või maa omanikku/valdajat. Sündmuskohal tuvastatud järgnev

olustik: kaubakonteiner ja võrkaiaga piiritletud ala mahajäetud hoonevaremete läheduses;

kaubakonteineri uks oli suletud, kuid lukustamata ja aknad puudusid; võrkaiaga piiritletud alas

on tavapärane koerapuur, millesse on jäetud kolm koera, kel puudub sööt ja joogivesi ning

varjumisvõimalus ebasoodsate ilmastikutingimuste eest ning veel kaks koera, kes olid rihmaga

kinnitatud eelpool mainitud puuri külge (foto nr 2); ühel puuri külge kinnitatud koeral oli rihm

keerdunud ümber jalgade. Kuivõrd konteiner oli akendeta, ei olnud võimalik veenduda loomade

konkreetses arvus ega tervislikus seisundis ust avamata. Konteinerisse paigutatud loomade vali

niutsumine viitas korrakaitseametniku teadmiste ja kogemuste põhjal kõrgendatud tõenäosusele

loomade elu või tervise ohustamisele või vältavale loomapidamisnõuete rikkumisele. Ametnik

avas konteineri ukse asja kahjustamata, konteiner oli lukustamata, ligipääsuks ei olnud tarvilik

objekti muukida. Konteineri ust avades paistsid praokil ukse vahelt koerte koonud (foto nr 3).

Väiksesse kaubakonteinerisse oli paigutatud kokku 12 koera, neist kaks olid paigutatud

omakorda väiksesse puuri (foto nr 4) ning 10 koera olid konteineris lahtiselt. Ka konteinerisse

paigutatud koertel puudus joogivesi ja toit ning konteineris puudus igasugune valgustus.

Kontrolli tulemusena leidis vastustaja ametnik, et rikutud on loomakaitseseaduse (LoKS) § 3 lg

2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Olukorras, kus loomade juures ei olnud ühtegi nende

eest hoolitsevat isikut, käsitles vastustaja objektilt leitud koeri, kui abitusse seisundisse jäetud

loomi. Vastustaja järeldas, et seeläbi on toime pandud looma suhtes lubamatu tegu (LoKS § 4

lg 1), mis tuleb viivitamatult lõpetada. VTA hinnangul oleks koerte tuvastatud olukorda jätmine

võinud ohustada nende elu ja tervist, mistõttu otsustati korrakaitseseaduse

(KorS) § 52 lg 1 punkti 1 alusel koerad hoiule võtta. Koerte hoiule võtja oli ELL ning hoiule

andmise kohta koostati vastavasisuline akt.

3.

27.05.2019 võttis VTA-ga ühendust XX, kes tutvustas ennast kui äravõetud koerte

omanik.

4.

28.05.2019 edastas XX VTA-le e-kirja, milles nõudis 18-ne koera viivitamatut

tagastamist.

5. VTA andis 29.05.2019 XX allkirja vastu üle 27.05.2019 kontrollakti nr 16284-19/002

koos sündmuspaigal tehtud fotodega. Kaebaja esitas asjas omad selgitused, mis protokolliti.

Ärakuulamisõiguse teostamise käigus selgitas VTA XX, et tuvastatud asjaolud võivad anda

alust loomade äravõtmiseks LoKS § 64 lg 1 alusel. Kontrollaktis fikseeriti, et XX on õigus

esitada asjas oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 03.06.2019.

3-19-1719

3(16)

6. Veterinaararst teostas 29.05.2019 koertele täiendava meditsiinilise läbivaatuse ning

edastas VTA-le raportid tervisliku seisundi kohta. Meditsiinilise läbivaatuse raames selgus, et

kontrolli käigus Karimäe, Tammiku küla, Kose vallast leitud 17-st koerast osutusid neli

tiineteks loomadeks. ELL poolt hoiule võetud koertele teostas veterinaararst meditsiinilise

läbivaatuse ja ultraheliuuringud, mille kohaselt osutusid 4 koera tiineteks. Ühtlasi tuvastas

veterinaararst, et koerad olid visuaalsel vaatlusel hooldamata, osadel koertel olid karvad

pulstunud, küüned pikad jne.

7. XX esitas VTA-le 03.06.2019 oma vastuväited ning 07.06.2019 täiendavad vastuväited

seoses kontrollaktiga.

8. VTA 13.06.2019 otsusega nr 51 otsustati võtta LoKS § 64 lg 1 alusel XX ära 17 koera:

Ameerika Akita, kiip nr RUS 643 093300095145, emane; Shetlandi lambakoer, kiip nr EST

233 09810031961, emane; Iiri terjer, kiip nr RUS 643 178195617836, isane; Iiri terjer, kiip nr

RUS 643 094100425988, emane, tätoveering 265 RAR; Iiri terjer, kiip nr RUS 643

094800032316, emane kutsikas, tätoveering TDF 3921; Iiri terjer, kiip nr RUS 643

094800032302, isane kutsikas, tätoveering TDF 3861; Iiri terjer, kiip nr EST 233

098100033569, emane täiskasvanud koer; Vene Toy terjer, kiip nr EST 233 098100037320,

emane; Vene Toy terjer, kiip nr EST 233 098100037184, emane; Vene Toy terjer, kiip nr EST

233 098100036502, isane; Vene Toy terjer, kiip nr RUS 643 095300108271, emane; Vene Toy

terjer, kiip nr EST 233 098100036698, emane; Vene Toy terjer, kiip nr EST 233 098100036546,

isane; Vene Toy terjer, kiip nr EST 233 098100034183, isane; Lakelandi terjer RUS 643

094800021330, emane; Hiina harjaskoer, kiip nr RUS 643 094800086601, emane; Hiina

harjaskoer, kiip nr RUS 643 0948000413696, isane (punkt 1). Nimetatud otsuse punktis kaks

otsustati anda kõik punktis 1 nimetatud koerad LoKS § 64 lg 2 alusel üle Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalametile.

Otsuse põhjenduste kohaselt puudus kontrolli raames võrkaedikust leitud koertel kolmel (3)

puuri paigutatud loomal igasugune võimalus varjuda ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.

Puuri külge kinnitatud kahe (2) koera varjumisvõimalused olid samuti ebapiisavad, kuna neil

oli kahe peale vaid üks kuut ning nende rihmastamisel ei olnud järgitud põllumajandusministri

24.07.2008 määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 76)

nõudeid keti pikkusele ja paigutusele, mis piiras nende liikumistrajektoori. Määruse nr 76 § 10

lõiked 2 ja 3 sätestavad nõuded minimaalsele keti pikkusele, et oleks vähimal määral tagatud

sama määruse nõue koera liikumisvajaduse rahuldamiseks. Tuvastatud juhtumil oli rihma

pikkuseks 195 cm. Samuti oli väiksema koera kinnitamiseks kasutatud ohelik keerdunud ümber

suurema koera jäsemete, mis on vastuolus määruse nr 76 § 10 lg-ga 5, mis nõuab, et kasutatav

kett peab olema paigutatud nii, et oleks välistatud selle keerdumine puude või muude esemete

ümber (foto nr 6).

Kolme (3) koera (Iiri terjerid, keskmine turjakõrgus ca 50 cm, kaal ca 15 kg) hoidmiseks

kasutatud puur oli oma mõõtmetelt lubamatult väike (92x57x64 cm), kuna vastavalt määruse

nr 76 § 13 lõikele 1 peab juba ühe kuni 20 kg kaaluva koera pidamiseks kasutatava puuri pindala

olema vähemalt kaks (2) ruutmeetrit ja sama paragrahvi lg 3 alusel peab selle kõrgus olema

vähemalt võrdne koera kahekordse pikkusega rinnakust sabajuureni, milliste mõõtudega

konkreetne puur ei ole vastavuses. Tuginedes viidatud sättele, peaks kolme (3) 15 kg-se koera

pidamiseks kasutatava puuri pindala olema vähemalt 4,5 m2, mitte aga 0,52 m2, nagu kõnealusel

tuvastatud juhul. Tuvastatud puuri suurus on ca 9 korda väiksem määruse nr 76 § 13 lõikes 1

lubatust (foto nr 5). Ka konteinerisse paigutatud kahe (2) koera (Iiri terjerid, keskmine

turjakõrgus ca 50 cm, kaal ca 15 kg) puuri mõõtmed olid liiga väikesed (85 x 55 x 65 cm) koerte

pikaajaliseks hoidmiseks ning sellega rikuti määruse nr 76 §-s 13 sätestatud koera puuris

3-19-1719

4(16)

pidamise nõudeid. Kahe 15 kg-se koera pidamiseks kasutatava puuri pindala peaks olema

vähemalt 3,5 m2, mitte aga 0,46 m2 nagu tuvastatud juhul. Tuvastatud puuri suurus on ca 7,5

korda väiksem määruse nr 76 § 13 lõikes 1 nõutavast (foto nr 4). Käesoleval juhul ei

võimaldanud nimetatud puur selles hoitavatel koertel vabalt seista, ringi pöörata ja lamada

(määrus nr 76 § 2 lg 1). Samuti tuleneb määruse nr 76 § 13 lg-st 4, et juhtudel, kui koera peetakse

puuris, peab teda viima jalutama vähemalt kaks korda päevas, mida aga kaebaja sõnul ei olnud

toimunud vähemalt 24 tundi.

Kõnealuses konteineris puudus valgusallikas. Kuna koerad ei ole loomuomaselt ööloomad, siis

nende ööpäevaringne pimeduses pidamine on lubamatu ja looma häiriv tegevus (LoKS § 52 lg

1; määrus nr 76 § 4 lg 1). Kestvalt suletud ning eraldatud oludes viibimine ei ole

traditsiooniliselt lemmikloomana peetavate (tõu)koerte jaoks liigiomane ega kooskõlas

pidamistingimustega. Konteineris hoitud 12 koera puhul on pidamistingimused vastuolus LoKS

§ 52 lõikega 1 ning määruse nr 76 § 4 lõikega 1, kuna metallist, akendeta, valgustuse ja

ventilatsioonita konteiner ei ole looma pidamiseks sobilik ruum. Loomadel puudusid

võimalused peituda või varjuda teiste koerte eest. Koerte hoidmistingimused ei võimaldanud

neil eralduda teistest koertest (määrus nr 76 § 7 lg 2).

Nii konteineris kui ka võrkaedikus viibinud 17 loomal puudus sööt ja ligipääs puhtale joogiveele

(LoKS § 52 lg 3; määrus nr 76 § 6 lg 2). Kontrollobjektilt leiti küll jooginõud, aga need oli

tühjad ja oma asukoha tõttu koertele kättesaamatud (foto nr 1). Kohapealse kontrolli järgselt on

veterinaararsti poolt loomade täiendaval ülevaatamisel selgunud, et seitsmeteistkümnest (17)

loomast neli (4) emast koera on osutunud tiineteks. Kontrolli käigus leitud loomad asusid

hoonestamata maa-alal oludes, kus tiinetele loomadele polnud tagatud eriseisundist tulenevalt

eeldatav tähelepanelik hoolitsus (LoKS § 51 lg 1).

Isiku poolt elukohana nimetatud ning registri andmetel 28 looma elupaigana registreeritud

korter üldpinnaga 30,2 m2 on ebapiisav 17 koera edasiseks pidamiseks. Vastavalt määruse nr

76 §-s 11 sätestatule on kõnealuse 17 koera pidamiseks minimaalselt vaja vähemalt 70,5 m2

puhast põrandapinda ning lisaks peaks seal olema ka vähemalt 18 m2 eluruumi inimesele. XX

puuduvad tingimused 17 koera nõuetekohaseks pidamiseks.

Kohapeal tuvastatud olustik ei viidanud inimese poolt korrapäraselt rakendatavale hoolsusele

ja loomade külastamisele. Korrakaitseõiguse raames ohu hindamine konkreetses olukorras

toimub ex ante kriteeriumil ehk keskmise objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist lähtudes.

Inimese juuresolekuta hoonestamata kinnistule aedikusse ning konteinerisse jäetud loomi võib

keskmine inimene pidada hüljatud loomadeks. Kohapealsete otsuste tegemisel lähtus VTA

objektiivselt tuvastatud oludest ning asjaoludest, et loomade heaolust lähtudes polnud võimalik

koeri jätta leitud tingimustesse.

9. VTA andis 13.06.2019 XX ära võetud koerad LoKS § 64 lg 2 kohaselt üle kohaliku

omavalitsuse üksusele.

10. XX esitas 03.07.2019 VTA 13.06.2019 otsuse nr 51 peale vaide, mis jäeti VTA

14.08.2019 vaideotsusega nr 1.1-21/170 rahuldamata.

11. XX esitas 12.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 13.06.2019 otsuse nr 51

tühistamisnõudes.

3-19-1719

5(16)

KAEBAJA SEISUKOHAD

12. Kaebajale kuuluvate koerte tervislik seisund ei olnud ohtlik. Loomaarsti Hannes Vainulti

arvamuses ei ole ühtegi märget eluohtlike haiguste või tervisehäirete olemasolust loomadel.

Pikad küüned on hinnanguline mõiste. Arvamusest ei ilmne, kui pikad küüned olid. Kaebaja

lõikab regulaarselt koertel küüsi ja ei lase neil loomi häirivalt või ebamõistlikult pikaks kasvada.

Hambumus on samuti hinnanguline ja ei sea ohtu loomade elu ega tervist. Valehambumus ei

ole loomapidaja poolt otseselt mõjutatav ega ravitav. Igemepõletik on loomaarsti poolt

märgitud üldsõnaliselt ja seda ei saa käsitleda eluohtliku seisundina. Samuti on hinnanguline

loomaarsti seisukoht, et karv oli hooldamata ja pusad esinesid kolmel koeral. Tõendatud ei ole,

et see oleks endast kujutanud probleemi või ilmnenud lubamatult suures ulatuses.

13. Kaebajal on vajalikud teadmised ja oskused loomapidamiseks. Koerte toitmiseks

kasutab kaebaja professionaalset koeratoitu.

14. Loomade pidamise tingimused ei tekitanud neile ohtu. Kontrollimise ajal viibisid viis

(5) koera õues. Ühtegi nendest ei olnud paigutatud puuri. Fotol nr 5 on näha, et puuri põrand on

puhas. Järelikult olid koerad pandud puuri vahetult enne foto tegemist (ilmselt kinnistult

äraviimiseks). ELL kaebusest ei ilmne, et kinnistul oleks nähtud puuris olevaid koeri. Kui on

teada ELL-i esindaja, kes esitas kaebuse VTA-le, siis taotleb kaebaja tema ülekuulamist

kohtuistungil.

15. Väär on VTA väide, et koerte häälitsusi (haukumist, niutsumist, urisemist, nutmist)

peetakse looma käitumuslikuks vasteks mh valu korral. Kui võõrad inimesed sisenevad

territooriumile, mida koerad peavad omaks, siis nende haukumine (ja ka niutsumine) on

loomulik reaktsioon.

16. Väär ja tõendamata on VTA väide, et koerte eest hoolitsema pidanud isik polnud käinud

koerte eest hoolitsemas juba vähemalt 24 tundi.

17. Vaidlustatud otsuse kohaselt viis kontrolli läbi VTA, kuid pole märgitud, millised

ametnikud koerad ära viisid. Informatsioon on oluline hindamaks, kas nendel isikutel oli õigus

ja/või pädevus vastavate toimingute tegemiseks.

18. Väär on VTA väide, et kontrolltoimingu läbiviimise ajal 25.05.2019 ei olnud võimalik

saada teavet loomapidaja isiku kohta. Kõik koerad olid kiibistatud ja nende omaniku

kindlakstegemiseks ei olnud mingit takistust.

19. VTA ei jätnud kontrolli tulemuste kohta kohapeale teavet osas, kes ja mis põhjusel

loomad ära võttis ja kuhu need viidi. Väidetavalt ei astunud VTA kahe päeva jooksul samme

ära võetud koerte omaniku tuvastamiseks. 20. Väär on VTA otsuses toodud väide, et kaebaja

kinnistu on tarastamata ja tähistamata. Vastupidine ilmneb kaebaja poolt tehtud videost. Sellelt

on näha kinnistu piirdeaed ning et sellel asuvad koerte varjualune (mis väliselt meenutab suurt

koerakuuti) ja konteiner, kus olid väikesekasvulised koerad.

21. Väär on VTA 13.06.2019 otsuses toodud väide, et konteiner ei olnud tuulutatav.

Kaebusele lisatud fotolt nr 3 on näha, et konteineri uks oli spetsiaalselt jäetud praokile. Lisaks

sellele on konteineril ka spetsiaalne tuulutusava, mis on nähtav kaebuse lisast nr 11. Samas ei

ole konteineri tuulutusava määrav, kuivõrd konteineris ei saanud olla liiga palav ja/või umbne,

arvestades sel päeval olnud õhutemperatuuri.

22. Vaidlustatud otsusest jääb mulje, et koerad viibisid pidevalt puurides, koerakuudis ja

konteineris ning nende liikumisvabadus oli piiratud, neid hoiti pimedas ja näljas. Kaebaja esitab

3-19-1719

6(16)

kohtule video, millelt on näha jalutuskäigud koertega. Seega oli loomadele tagatud tõukohane

vajalik liikumisvõimalus. Videol on koerad rahulikud ja mängivad lõbusalt ning liiguvad vabalt

ringi. 23. Vaidlustatud otsuses kirjeldatud asjaolud (isegi kui eeldada nende tõesust, millega

kaebaja ei nõustu) ei vasta lubamatu teo mõistele LoKS § 4 lg 1 mõttes. Looma suhtes lubamatu

tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ning vaimseid

kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele,

loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale

kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma

ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

24. Kui lemmiklooma pidamise ruum või ehitis, vahendid ja/või seadmed ei vastanud

seadusega

sätestatud

nõuetele,

siis

korrakaitseorgan

oleks

pidanud

täitma

selgitamiskohustuse, määrama loomaomanikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja

hoiatama muudest võimalikest riikliku järelevalve erimeetmetest. Seda tehtud ei ole.

25. Käesoleval juhul ei olnud täidetud LoKS § 64 eeldused. Kaebajale ei ole tehtud ühtegi

ettekirjutust ning kui oleks isegi ilmnenud rikkumisi, siis ei antud kaebajale võimalust neid

likvideerida. Valitud meede (loomade äravõtmine) on ebaproportsionaalne ning rikutud on

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 4. Oletus, et loomade jätmine omaniku juurde ohustas

looma tervist või elu, on põhjendamata ja tõendamata. Suurem osa äravõetud koertest on

täiskasvanud, normaalselt arenenud ja terved loomad. Ükski loom ei olnud halvas

seisundis.

26. Täitmata on haldusorgani selgitamiskohustus (HMS § 36). Rikutud on uurimispõhimõtet

(HMS § 6). VTA ei võtnud kontrollimise ajal ühendust kaebajaga, ei selgitanud välja, kui

kaua ja mis põhjusel viibis kaebaja eemal oma kinnistust, kaebajale ei antud võimalust

loomapidamise väidetavaid puudusi selgitada ega parandada. Uurimispõhimõttega ei ole

kooskõlas ka see, et haldustoiminguid teostas anonüümne isik.

27. VTA ei ole arvestanud otstarbekuse põhimõttega (KorS § 8).

28. KorS § 50 alusel politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda

valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse,

eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see

on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Antud juhul loomadele ei

tekkinud kõrgendatud ohtu, mida oleks vaja tõrjuda. Valdusesse tuleb võimaluse korral

siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni

23s00-ni. Antud juhul seda nõuet ei täidetud, vaatamata sellele, et loomapidaja isik oli

lihtsalt tuvastatav looma kiipide abiga.

29. Samuti ei täitnud VTA oma kohustust teavitada omanikku tema valdusesse sisenemisest.

30. KorS §-s 50 sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik. Kaebajale ei ole käesoleva

ajani esitatud sellekohast protokolli.

31. Vastavalt KorS § 52 lõikele 3 väljastab korrakaitseorgan isikule, kellelt asi hoiule võetakse

viivitamatult asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse korrakaitseorgan, kes

hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus.

Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast

hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada (lg 4). VTA ei väljastanud

kaebajale hoiulevõtmise protokolli koopiat.

3-19-1719

7(16)

32. Antud asjasse ei puutu see, et väidetavalt on VTA-le laekunud kaebusi XX peale.

16.08.2018 laekunud kaebuse läbivaatamine seoses xxxxxxxx, Tallinn peetavate koertega

lõppes selleta, et kaebajale oleks tehtud otsus või ettekirjutus.

33. Kaebaja esitab kohtule YY ja QQ avalduse, mille kohaselt nad tunnevad kaebajat mitmeid

aastaid. Selle tõendiga soovib kaebaja tõendada, et ta hoolib oma loomadest ja ei soovi

neile midagi halba.

34. Põhjendatud ei ole VTA hinnang, et loomade jätmine kohapeal valitsenud oludesse võinuks

ohustada koerte elu ja tervist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

35. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

36. Kaebuse punktis 4.1 esitatud väide, et koerte seisund ei olnud eluohtlik, ei tarvitse

iseenesest olla vale, kuid sellele väitele tuginedes ei ole võimalik järeldada vaidlustatud

otsuse õigusvastasust. Kontrollaktis nr 16-284-19/002 ja kaebuse esemeks olevas vastustaja

otsuses on põhjendatud, kuidas 25.05.2019 tuvastatud asjaolud viitasid LoKS olulisele ja

kestvale rikkumisele loomapidamisnõuete osas. Samuti on kontrollaktis ja vaidlustatud

otsuses põhjendatud, kuidas loomade jätmine sellistesse tingimustesse oleks võinud

ohustada koerte elu ja tervist. Asjaolu, et antud juhul jõudis vastustaja sekkuda enne, kui

loomade tervis oleks nende elu ohtu seadval määral kahjustada jõudnud, ei anna alust

järeldada, et loomade suhtes lubamatut tegu ei leidnudki aset.

37. Asjaolu, et kaebajal on veterinaaria-alane haridus, koerad on vaktsineeritud ja kiibistatud

ning kaebaja kasutab enda väitel nende toitmiseks kvaliteetset koeratoitu, ei lükka ümber

ühtegi vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu ega võimalda teha neist

asjaoludest teistsuguseid järeldusi. 38. Tõele ei vasta kaebaja väide, et loomade pidamise

tingimused ei olnud neile ohtlikud.

25.05.2019 tuvastati kohapeal, et kolm koera olid lukustatud ebakohaselt väiksesse (loomade

vajadusi arvestades vajalikust 9 korda väiksemasse) puuri ja kaks koera olid rihmaga seotud

sellesama puuri külge. Ülejäänud koerad olid suletud vanasse merekonteinerisse, neist 2 veel

omakorda väikeses puuris. Vastustaja hinnangul on ilmselge, et sellistes tingimustes koerte

hoidmine pikema aja jooksul – antud juhul oli vastustajal alust arvata, et tingimused on olnud

muutumatud vähemalt 24 tundi – ei arvesta koerte loomulike vajadustega ja tekitab neile

põhjendamatuid piinu. Konteiner oli valgusavadeta, st koerad viibisid praktiliselt täielikus

pimeduses pikemat aega. Nii puuridesse lukustatud kui ka konteinerisse suletud ja puuri külge

rihmastatud koertel puudus juurdepääs toidule ja joogiveele. Koerte jätmine sellisesse olukorda

pikema aja jooksul on vastuolus koerte pidamisele kehtivate nõuetega (millele on viidatud

kontrollaktis nr 16-284-19/002) ja ühtlasi loomadele põhjendamatuid kannatusi tekitav.

Vastustaja on veendunud, et koerte pidamine viisil, mis antud juhul 25.05.2019 tuvastati,

kvalifitseerub loomade suhtes lubamatuks teoks LoKS § 4 lg 1 tähenduses.

39. Looma suhtes lubamatu tegu ei ole üksnes looma tervise kahjustamine, vaid igasugune

loomale välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu (LoKS § 4 lg 1).

40. LoKS § 64 lg 1 tingimused olid täidetud ning seda on ka vaidlustatud haldusaktis

nõuetekohaselt põhjendatud.

3-19-1719

8(16)

41. Kaebaja väide, et HMS § 36 sätestatud selgitamiskohustus on jäetud täitmata, ei vasta

tõele. Põhjalikud faktilised ja õiguslikud selgitused anti kaebajale juba kontrollaktis nr 16-

28419/002, mille kaebaja sai kätte 29.05.2019.

42. Alusetu on kaebaja väide HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Kõik

asja otsustamiseks vajalikud asjaolud said vastustaja poolt haldusmenetluses välja selgitatud

ning see on kajastatud vaidlustatud haldusaktis.

43. Kaebaja etteheide KorS § 7 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta on

alusetu. Tuvastatud asjaoludel oli kaebajalt loomade äravõtmine proportsionaalne.

44. Alusetu on etteheide KorS § 8 sätestatud otstarbekuse põhimõtte rikkumise kohta.

Vastustaja ei ole nimetatud põhimõtet rikkunud.

45. Väär on kaebaja väide, et vastustaja rikkus KorS § 50 nõudeid. Valdusesse sisenemine

oli antud juhul õigustatud KorS § 50 lg 1 p 3 alusel. Ajal, mil vastustaja pidi koerte heaolu nimel

sekkuma, ei olnud vastustajale teada loomapidaja isik, mistõttu ei olnud võimalik toimetada

valdusesse sisenemist valdaja juuresolekul ega valdajat valdusesse sisenemisest teavitada

(KorS § 50 lg 5). Lisaks sellele toimus viimati nimetatud teavitamine esimesel võimalusel, s.o

27.05.2019. Valdusesse sisenemine protokolliti ning protokolliks on kontrollakt nr 16-

28419/002.

46. Kaebaja väide KorS § 52 lõike 3 rikkumise kohta on väär. Nimetatud normis viidatud

protokollina on käsitletav kontrollakt nr 16-284-19/002 ning see on kaebajale üle antud

29.05.2019.

KOHTU PÕHJENDUSED

47. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

48. Esmalt selgitab kohus kaebaja esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse ja videote

asjajuurde võtmise taotlusega seonduvat (I), seejärel hindab vaidlustatud otsuse õiguspärasust

(II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

49. Kaebaja on kaebuses esitanud taotluse kuulata istungil tunnistajana üle ELL esindaja,

kes esitas kaebuse VTA-le. Kaebaja loobus 28.11.2019 kohtuistungil tunnistaja ülekuulamise

taotlusest, kuivõrd käesolevaks ajaks on selgunud täiendavad asjaolud, sh fakt, et

kontrolltoimingu viis läbi VTA ametnik Ainike Nõmmisto, kes viibis ka istungil. Kaebaja

selgitas, et piisavaks on, kui ta saab esitada istungil küsimusi VTA esindajale A. Nõmmistole

(28.11.2019 kohtuistungi helisalvestis, kell 10:02:03 ja 10:03:37). Eeltoodust lähtuvalt puudub

kohtul vajadus lahendada tunnistaja ülekuulamise taotlus.

50. Kaebaja esitas koos kaebusega lingid videotest, mis tõendavad, et 1) kaebajale kuuluv

kinnistu aadressil Karimäe, Tammiku küla, Kose vald, Harjumaa on tarastatud ning 2) kaebaja

käib regulaarselt oma koertega jalutamas.

51.

28.11.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kohus kaebajale, et videod tuleb esitada

vastaval andmekandjal nii, et neid saab taasesitada (28.11.2019 kohtuistungi helisalvestis kell

3-19-1719

9(16)

10:04:45). Kaebaja loobus kohtuistungil videote esitamisest vastaval andmekandjal, et mitte

venitada kohtumenetlust (28.11.2019 kohtuistungi helisalvestis kell 11:22:18). Seejuures selgus

28.11.2019 toimunud kohtuistungil, et sisuliselt puudus vaidlus menetlusosaliste vahel, kuidas

kaebajale kuuluv kinnistu välja nägi: kinnistul oli koeraaedik, mida kaebaja käsitles kui

tarastatud kinnistut, aga vastustaja mõistes ei tähendanud see tarastatud kinnistut (28.11.2019

kohtuistungi helisalvestis kell 11:07:32). Seega puudus ka vajadus esitada kaebajal video osas,

milline kaebaja kinnistu välja nägi. Teise video osas selgitas kohus kaebajale, et see tõendab

ainult seda, et kaebaja jalutas video tegemise ajal koertega, aga VTA otsus puudutab 25.05.2019

tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis kinnistul VTA-le avanesid (28.11.2019 kohtuistungi

helisalvestis 11:22:18). Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul vajadus lahendada tõendite (videod)

asja juurde võtmise taotlus.

II

52. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas VTA 13.06.2019 otsus kaebajalt

koerte äravõtmise kohta on õiguspärane.

53. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

54. Kaebaja hinnangul polnud täidetud LoKS § 64 lg 1 eeldused, kuivõrd koerte elu ega tervis

ei olnud ohus.

55. LoKS § 64 lg 1 kohaselt on korrakaitseorgani ettekirjutuse korduva täitmata jätmise,

mittenõuetekohase täitmise või LoKS nõuete olulise rikkumise korral korrakaitseorganil

õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist

või elu. Kui loomapidaja ei täida loomapidamisnõudeid, mille tõttu satub loomade tervislik

seisund ohtu, võib loomapidajalt LoKS § 64 lg 1 kohaselt loomad ära võtta ning anda

hooldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014

määrus nr 3-14-50411, p 13). Seega on LoKS § 64 lg 1 kohaldamise eeldusteks: 1) LoKS

nõuete oluline rikkumine ning 2) looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või

elu.

56. Vaidlust ei ole selles, et VTA otsustas kaebajalt koerad ära võtta, kuivõrd rikutud oli koerte

pidamise nõudeid.

57. Loomapidamise nõuded on sätestatud LoKS-s ja määruses nr 76. Vastavalt LoKS § 3 lg-le

2 peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt oma liigile ja eale: 1) kohases koguses

sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis

rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks

vajaliku.

58. Kohus nõustub VTA-ga, et nii 25.05.2019 kontrollaktis kui ka 13.06.2019 otsuses on

käsitletud, milliseid LoKS-st tulenevaid nõudeid rikuti koerte pidamisel kinnistul

aadressiga Karimäe, Tammiku küla, Kose vald, Harjumaa. Kohus nõustub vaidlustatud

otsuse põhjenduste punktides 15-23 kirjeldatuga (HKMS § 165 lg 2). On ilmne, et kui

koerte pidamine jätkuks 25.05.2019 tuvastatud tingimustes ning haldusmenetluses oleks

leidnud kinnitust VTA poolt kontrollaktis eeldatu, et tegemist on hüljatud loomadega, siis

oleks koerte elu ohus olnud.

59. Samuti nõustub kohus VTA-ga, et LoKS nõuete oluline rikkumine on ka koerte abitusse

seisundisse jätmine (LoKS § 4 lg 1).

3-19-1719

10(16)

60. VTA 27.05.2019 kontrollaktiga nr 16-284-19/002 otsustati võtta KorS § 52 lg 1 punkti 1

alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks loomad (vallasasi tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 49 lg 3) hoiule. Kontrollakti kohaselt oli visuaalselt kohe hinnatavate asjaolude

puhul kõigi koerte osas kohe tuvastatavad sellised kõrvalekalded pidamisnõuetest, mille

põhjal võib öelda, et rikutud on kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise

põhinõudeid. VTA järeldas, et antud juhtumi raames tuleb tuvastatud koeri käsitleda kui

abitusse seisundisse jäetuid ning vastavalt LoKS § 4 on see looma suhtes lubamatu tegu,

milline tuleb viivitamatult lõpetada. VTA hinnangul on tegemist LoKS nõuete olulise

rikkumisega ning loomade jätmine kirjeldatud tingimustesse võib otseselt ohustada nende

elu ja tervist (kontrollakti nr 16-28419/002 lk 4).

61. Kontrollakti nr 16-284-19/002 kohaselt tuvastati järgmised asjaolud: kaubakonteiner ja

võrkaiaga piiritletud ala mahajäetud hoonevaremete läheduses; kaubakonteineri uks oli

suletud, kuid lukustamata ja aknad puudusid; võrkaiaga piiritletud alas on tavapärane

koerapuur, millesse on jäetud kolm koera, kel puudub sööt ja joogivesi ning

varjumisvõimalus ebasoodsate ilmastikutingimuste eest ning veel kaks koera, kes olid

rihmaga kinnitatud eelpool mainitud puuri külge (foto nr 2); ühel puuri külge kinnitatud

koeral oli rihm keerdunud ümber jalgade (kontrollakti nr 16-284-19/002, lk 2). Kontrollakti

kohaselt viitas konteinerisse paigutatud loomade vali niutsumine korrakaitseametniku

teadmiste ja kogemuste põhjal kõrgendatud tõenäosusele loomade elu või tervise

ohustamisele või vältavale loomapidamisnõuete rikkumisele (kontrollakti lk 3).

62. Kontrollakti nr 16-284-19/002 kohaselt on rikutud LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud

loomapidamisnõudeid, sh: 1) ööpäevaringne pidamine akendeta pimedas ruumis (LoKS §

3 lg 2; põllumajandusministri 24.07.2008 määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise

nõuded“

(edaspidi määrus nr 76) § 4 lg 1); 2) välitingimustes ilma varjumisvõimalusteta (määrus nr 76

§ 12 lg 2); 3) liikumisvajadus polnud tagatud (määrus nr 76 § 9); 4) puudus joogivesi (määrus

nr 76 § 6 lg 2); 5) loomade pidamine liiga kitsastes oludes (määrus nr 76 § 13 lg 1); 6)

mittenõuetekohane rihmastamine (määrus nr 76 § 10 lg-d 2, 3 ja 5) ning 6) puudus sööt

(kontrollakti nr 16-284-19/002 lk-d 3-4). Tuvastatud asjaolude pinnalt on VTA järeldanud, et

kuna visuaalselt kohe hinnatavate asjaolude puhul oli kõigi koerte osas tuvastatavad sellised

kõrvalekalded pidamisnõuetest, mille põhjal võib öelda, et rikutud on kõiki LoKS § 3 lg-s 2

sätestatud loomapidamise põhinõudeid /…/, siis tuleb antud juhtumi raames tuvastatud koeri

käsitleda kui abitusse seisundisse jäetuid ning vastavalt LoKS § 4 on see looma suhtes lubamatu

tegu, mis tuleb viivitamatult lõpetada (kontrollakti nr 16-284-19/002 lk 4).

63. Kaebaja ei nõustu, et täidetud olid LoKS § 4 lõike 1 eeldused.

64. Vastustaja on õigesti märkinud, et looma suhtes lubamatu tegu ei ole üksnes looma tervise

kahjustamine, vaid igasugune loomale välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav

tegu. LoKS § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist

või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma

sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma

hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja

muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest

menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud LoKS § 10 lg-s 1 nimetatud juhud ja LoKS

nõuetele vastavad loomkatsed. Seega on looma suhtes lubamatu tegu ka looma abitusse

seisundisse jätmine.

3-19-1719

11(16)

65. Looma abitusse seisundisse jätmine on ka olukord, kus tuvastatud loomapidamisnõuete

rikkumised (välitingimustes peetavatel koertel puudus piisav liikumisvabadus, neid

hoiustati liiga kitsastes oludes, puudus sööt ja puhas joogivesi, puudus võimalus varjuda

ebasoodsate ilmastikutingimuste eest, ebapiisav rihma pikkus, sh oli ühe koera rihm

keerdunud teise koera jalgade ümber) põhjustavad loomale ebamugavusi ja kannatusi ning

tema heaolu, sh tervis on rikkumiste jätkumisel ohus.

66. Kohus nõustub VTA-ga, et koerte tuvastatud olukorda jätmine oleks võinud ohustada

nende elu ja tervist. 25.05.2019 tuvastatud asjaolude valguses võis esineda oht koerte

tervisele ja ka elule, kuivõrd järelevalveorganile polnud teada kontrolli teostamise hetkel,

kui kaua koerad sellistes tingimustes on tegelikult pidanud olema ega ka asjaolu, kui kaua

selline rikkumine võib jätkuda. ELL-lt laekunud teabe kohaselt olid koerad tuvastatud

tingimustes olnud vähemalt 24 tundi. Vastustaja on õigesti märkinud, et on ilmselge, et

sellistes tingimustes koerte hoidmine pikema aja jooksul – antud juhul oli vastustajal alust

arvata, et tingimused on olnud muutumatud vähemalt 24 tundi – ei arvesta koerte loomulike

vajadustega ja tekitab neile põhjendamatuid piinu.

67. Kaebaja leiab, et loomaarsti Hannes Vainulti arvamuses ei ole ühtegi märget eluohtlike

haiguste või tervisehäirete olemasolust loomadel. Pikad küüned on hinnanguline mõiste.

Arvamusest ei ilmne, kui pikad küüned olid. Kaebaja lõikab regulaarselt koertel küüsi ja ei

lase neil loomi häirivalt või ebamõistlikult pikaks kasvada. Hambumus on samuti

hinnanguline ja ei sea ohtu loomade elu ega tervist. Valehambumus ei ole loomapidaja

poolt otseselt mõjutatav ega ravitav. Igemepõletik on loomaarsti poolt märgitud

üldsõnaliselt ja seda ei saa käsitleda eluohtliku seisundina. Samuti on hinnanguline

loomaarsti seisukoht, et karv oli hooldamata ja pusad esinesid kolmel koeral. Tõendatud ei

ole, et see oleks endast kujutanud probleemi või ilmnenud lubamatult suures ulatuses.

68. Kohus märgib, et loomaarsti ülevaatusakt käsitles koerte tervislikku seisundit. Sellest saab

teha eelkõige järelduse, kas koertele on võimaldatud sobiv hooldus (LoKS § 3 lg 2 punkt

2). Olukorras, kus loomaarst on juba visuaalsel vaatlusel andnud hinnangu, et koerad on

hooldamata viitab loomapidamisnõuete rikkumisele. LoKS § 64 lg 1 kohaldamiseks ei pea

olema tuvastatud, et loomal esineb eluohtlikke haigusi või tervisehäireid. Normi

kohaldamise üheks eelduseks on LoKS nõuete oluline rikkumine. Eelnevalt on kohus

leidnud, et VTA on tõendanud kaebaja poolt LoKS nõuete olulise rikkumise (punktid 58-

62).

69. Kaebaja hinnangul on väär VTA väide, et koerte häälitsusi (haukumist, niutsumist,

urisemist, nutmist) peetakse looma käitumuslikuks vasteks mh valu korral.

70. Kohtul puudub alus kahelda korrakaitseametniku teadmistes ja kogemustes, kui ametnik

andis

kontrollaktis

hinnangu

koerte

valjule

niutsumisele.

Seejuures

lähtus

korrakaitseametnik ELL-lt laekunud informatsioonist, et omanik polnud koerte juures

käinud vähemalt 24 tundi. 71. Kaebaja väitel viibisid kontrollimise ajal viis (5) koera õues,

aga ühtegi nendest ei olnud paigutatud puuri. Fotol nr 5 on näha, et puuri põrand on puhas.

Järelikult olid koerad pandud puuri vahetult enne foto tegemist (ilmselt kinnistult

äraviimiseks). ELL kaebusest ei ilmne, et kinnistul oleks nähtud puuris olevaid koeri.

72. Vastavalt KorS § 51 lõikele 61 võib korrakaitseorgan võtta valduse läbivaatusel proove,

samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või

heli salvestava seadmega. Käesoleval juhul on VTA tõendanud fotodega nr 2 ja 5, et kolm

koera olid välitingimustes paigutatud puuri, mis oma mõõtmetelt oli liiga kitsas tagamaks

koertele piisava liikumisvajaduse. Kontrollakti nr 16-284-19/002 kohaselt oli kolme koera

3-19-1719

12(16)

(Iiri terjerid, keskmine turjakõrgus ca 50 cm, kaal ca 15 kg) hoidmiseks kasutatav puur oma

mõõtmetelt lubamatult väike (92x57x64cm), kuna vastavalt määruse nr 76 § 13 lõikele 1

peab juba ühe kuni 20 kg kaaluva koera pidamiseks kasutatava puuri pindala olema 2

ruutmeetrit ja sama paragrahvi lõike 3 alusel peab selle kõrgus olema vähemalt võrdne

koera kahekordse pikkusega rinnakust sabajuureni, milliste mõõtudega konkreetne puur ei

ole vastavuses. Käesoleval juhul oli puur ca 9 korda väiksem lubatust (kontrollakti lk 3).

Sama on märgitud ka 13.06.2019 otsuse punktis 17. Lisaks ei vastanud ka konteinerisse

puuri paigutatud kahe koera (Iiri terjerid, keskmine turjakõrgus ca 50 cm, kaal ca 15 kg)

puuri mõõtmed nõuetele, vaid oli umbes 7,5 korda väiksem kui määruses nr 76 § 13 lg-s 1

nõutud (VTA 13.06.2019 otsuse punkt 18).

73. Kohtul puudub alus kahelda VTA esitatud fotode usaldusväärsuses. Lisaks nähtub

31.05.2019 VTA poolt protokollitud Raoul Aalbergi ütlustest, et ka nimetatud isik nägi

reedel, et kolm koera olid puuris ja kaks puuri külge seotud. Seega langevad fotodel nr 2 ja

5 jäädvustatud asjaolud kokku ELL-le kaebuse esitanud isiku ütlustega.

74. Kaebaja leiab, et väär ja tõendamata on VTA väide, et koerte eest hoolitsema pidanud isik

polnud käinud koerte eest hoolitsemas juba vähemalt 24 tundi.

75. Kontrollakti kohaselt lähtus VTA ELL-lt laekunud kaebusest, mille kohaselt ei olnud

koerte eest hoolitsema pidanud isik viibinud koerte juures vähemalt 24 tundi (kontrollakti

nr 16-284-19/002 lk 2).

76. Asja lahendamisel ei ole olulise tähtsusega asjaolu, kas konteineril on tuulutusava või mitte,

kuivõrd valgustuseta konteiner iseenesest on juba ebasobiv ruum koerte pidamiseks.

77. Kaebaja hinnangul ei ole VTA otsus proportsionaalne. Kaebaja lisab, et kui lemmiklooma

pidamise ruum või ehitis, vahendid ja/või seadmed ei vastanud seadusega sätestatud

nõuetele, siis korrakaitseorgan oleks pidanud täitma selgitamiskohustuse, määrama

loomaomanikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatama muudest võimalikest

riikliku järelevalve erimeetmetest.

78. Vaidlustatud otsuses on VTA hinnanud, kas kaebajal esinevad tingimused 17 koera

nõuetekohaseks pidamiseks. Nii on VTA 13.06.2019 otsuse punktis 24 märkinud, et

kaebaja poolt elukohana nimetatud ning registri andmetel 28 looma elupaigana

registreeritud korter üldpinnaga 30,2 m2 on ebapiisav 17 koera edasiseks pidamiseks

(vaidlustatud otsuse punkt 24).

Vastuseks kaebaja väitele, et ta on ostnud kinnisvara aadressil Karimäe, Tammiku k., Kose v.,

Harjumaa, et tagada koertele rohkem liikumisvabadust, on VTA märkinud järgmist: „/…/

loomade leiu koht oli tarastamata territoorium, millel asus konteiner kuhu olid suletud loomad.

Selle kõrval asuvas võrkaiaga piiratud alal asunud koerad olid paigutatud ühte väikesesse puuri

kolmekesi ning nende külge rihmaga veel 2 koera. Loomadel puudus liikumisvabadus ja kaitse

ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Seega reaalsus ei vastanud esindaja poolt väidetule.“

(vaidlustatud otsuse punkt 30). Eeltoodu tähendab, et VTA on hinnanud, kas esineks võimalus

kaebajal 17 koera nõuetekohaselt pidada. Olukorras, kus VTA seda võimalikuks pole pidanud,

ei ole koerte äravõtmine ebaproportsionaalne meede.

79. VTA on tuvastanud, et kaebaja on koerte pidamisel kinnistul aadressiga Karimäe,

Tammiku k., Kose v., Harjumaa rikkunud oluliselt loomapidamisnõudeid (tagatud polnud

joogivesi, hoidmine liiga kitsastes tingimustes, mittenõuetele vastavates puurides, rikutud

oli rihmastamise nõudeid, tagatud polnud tiinetele loomadele eriseisundist tulenevalt

eeldatav tähelepanelik hoolitsus; tulenevalt ruumiliselt tihedast paigutusest puuris või

3-19-1719

13(16)

rihmastatult hoitud koerte puhul, puudusid loomadel võimalused peituda või varjuda teiste

koerte eest; konteiner oli ebasobilik ruum lemmikloomade pidamiseks; välitingimustes

peetud koertel puudus võimalus varjuda ebasoodsate ilmastikutingimuste eest). Tuvastatud

asjaoludest tehtud järeldusi ei saa lükata ümber kaebaja esitatud tõend Irina Paio ja Ksenia

Paio avalduse, mille kohaselt nad tunnevad kaebajat mitmeid aastaid. Selle tõendiga soovib

kaebaja tõendada, et ta hoolib oma loomadest ja ei soovi neile midagi halba. Isegi juhul,

kui eeldada kaebaja väite õigsust, siis on VTA 25.05.2019 tuvastanud loomapidamisnõuete

rikkumised. Seejuures on VTA leidnud, et kaebajal puuduvad tingimused 17 koera

nõuetekohaseks pidamiseks. Tegemist on objektiivsete asjaoludega ega eelda hinnangu

andmist kaebaja suhtumisele oma koertesse.

80. Kaebaja hinnangul ei oma varasemad kaebused seoses tema kui loomapidajaga käesoleva

asja lahendamisel tähtsust.

81. VTA on oma 13.06.2019 otsuses viidanud varasematele kaebustele seoses kaebaja kui

loomapidajaga faktiliste asjaolude all punktis 8, kus mh on märgitud, et varasemalt kinnitas

isik, et tegelikkuses viibivad koerad linnakorteris väga harva ning enamjaolt peetakse neid

hoopis

talus

Kose

vallas.

Kuivõrd

käesolev

järelevalvemenetlus

puudutas

loomapidamisnõuete järgimist kaebaja kinnistul Kose vallas, siis ei saa pidada nimetatud

faktilise asjaolu ära märkimist otsuses ebaoluliseks. Samas ei ole asjaolu, et kaebaja osas

on varasemalt esitatud VTA-le kaebusi, olnud määravaks asjaoluks koerte äravõtmise

otsustamisel.

82. Kaebaja on vaidlustanud ka VTA poolt kaebaja valdusesse sisenemise.

83. VTA on LoKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle riiklikku

järelevalvet teostav organ (LoKS § 60 lg 1) ning VTA võib LoKS-s sätestatud riikliku

järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras (LokS § 601).

84. Vastavalt KorS § 50 lg 1 punktile 3 võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud

kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada

muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise

tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva

korrakaitseorgani pädevuses. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et valdusesse sisenemise

õiguslikuks aluseks saab olla üksnes olukord, kus on vajalik kõrgendatud ohu

väljaselgitamine või selle tõrjumine (KorS § 50 lg 1 p 1).

85. Käesoleval juhul on 27.05.2019 kontrollaktis nr 16-284-19/002 viidatud ka KorS §-le 50,

kuid jäetud täpsustamata, millise lõike või punkti alusel on kaebaja valdusesse sisenetud

(kontrollakti lk 2). Samas on nimetatud kontrollaktis märgitud, et lähtudes sündmuskohal

visuaalselt tuvastatud olustikust, so osade loomade paiknemisest võrkaiaga piiritletud alas

söögi, joogi ja varjumisvõimaluseta ning liiga kitsastes oludes viitas kestvale rikkumisele

loomapidamisnõuete osas (kontrollakt lk 2). Seega on valdusesse sisenemise aluseks kohtu

hinnangul KorS § 50 lg 1 p 3, kuivõrd VTA pädevusse kuulub loomapidamisnõuete

järgimise üle järelevalve teostamine ning järelevalvet teostati ELL-lt laekunud info pinnalt

väidetavate loomapidamisnõuete rikkumiste kontrollimiseks ja vajadusel loomade tervisele

ja elule esineva ohu tõrjumiseks. Kohus selgitab, et õigusliku aluse viitamine ilma lõike ja

punkti täpsuseta on puudus, mis aga ei mõjutanud asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

3-19-1719

14(16)

86. KorS § 50 lg 3 kohaselt tuleb valdusesse võimaluse korral siseneda valdaja või muu

õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Kontrollakti nr

16284-19/002 kohaselt ei viibinud kontrollobjektil loomade läheduses ühtegi isikut,

loomade või maa omanikku/valdajat (kontrollakti nr 16-284-19/002, lk 2). Kuigi õige on

kaebaja väide, et koerad olid kiibistatud ning lemmikloomaregistrist oleks saanud andmed

koerte omaniku kohta, siiski on usutav VTA selgitus, et 25.05.2019 puudusid tehnilised

vahendid kohapeal loomade kiipide kontrollimiseks.

87. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus, et VTA-l esines õiguslik alus kaebaja valdusesse

sisenemiseks ka ajal, mil kaebaja ei viibinud kinnistul.

88. Tulenevalt KorS § 50 lg-st 7 ja § 52 lg-st 6 tuli nii valdusesse sisenemine kui ka koerte

hoiule võtmine protokollida. Riikliku järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse

HMS §s 18 sätestatud alustel ja korras KorS-s sätestatud erisustega (KorS § 12 lg 1).

89. Kohus nõustub VTA-ga, et valdusesse sisenemine ja koerte hoiule võtmine on protokollitud

27.05.2019 koostatud kontrollaktis nr 16-284-19/002. Nimetatud kontrollakt on kaebajale

allkirja vastu kätte toimetatud 29.05.2019. Seega on ekslik kaebaja arvamus, et talle ei ole

protokolli koerte ära võtmise kohta kätte toimetatud.

90. Valdusesse sisenemine on intensiivne omandiõiguse riive, mistõttu ka seadusandja on

näinud ette korrakaitseorganile kohustuse võimalusel siseneda valdusesse valdaja või muu

õigustatud isiku juuresolekul ning kui see võimalik ei ole, siis tuleb esimesel võimalusel

teavitada valdusesse sisenemisest (KorS § 50 lg 6).

91. Vastustaja väitel on kaebajat teavitatud esimesel võimalusel valdusesse sisenemisest

27.05.2019, mil kaebaja võttis ise telefoni teel ühendust VTA-ga.

92. Kohus ei ole veendunud, et VTA-l puudus võimalus enne 27.05.2019, mil kaebaja võttis

ise VTA-ga ühendust, tuvastada koerte omanik. Nimelt ei ole vastustaja ära näidanud,

milliseid jõupingutusi tegi haldusorgan koerte omaniku tuvastamiseks enne 27.05.2019.

Vastustaja ei ole selgitanud, kas ja kui siis miks puudus võimalus nt kinnistusraamatu

kandest tuvastada koerte omanik või küsida naabrilt infot omaniku kohta. Ka juhul kui

vastustaja lähtus ELL-lt laekunud informatsioonist ning käsitles seda, kui hüljatud loomade

juhtumit (28.11.2918 kohtuistungi helisalvestis kell 10:28:32-10:28:51), siis ka sellisel

juhul on kohustus tuvastada koerte omanik viivitamatult. Seda enam, et tegemist oli

tõukoertega, mistõttu võis eeldada, et nende omanik on tuvastatav. Kohtu hinnangul aga ei

saanud selline menetluslik minetus mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust (HMS §

58). Asja materjalist nähtub, et kaebaja on saanud esitada haldusmenetluses oma

seisukohad.

93. Kaebaja hinnangul oleks pidanud VTA jätma 25.05.2019 teate koerte hoiule võtmisest

kaebaja kinnistule.

94. KorS § 52 lg 3 kohaselt isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab korrakaitseorgan

viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse korrakaitseorgan, kes

hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui

isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja

ei võetud hoiule isiklikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab

korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiule võtmisest viivitamata

(KorS § 52 lg 3 viimane lause).

3-19-1719

15(16)

95. VTA on istungil selgitanud, et koerte hoiule võtmine protokolliti 27.05.2019 kontrollaktis

nr 16-284-19/002 ning kuivõrd 25.05.2019 ei viibinud kinnistul kedagi, kellele oleks

saanud dokumendi anda, siis anti see dokument kaebajale üle esimesel võimalusel

(28.11.2019 kohtuistungi helisalvestis kell 10:33:57). Lisaks on VTA selgitanud, et

menetlustoimingu kohta ei jäetud kinnistule teadet põhjusel, et kinnistu ei näinud välja

kellegi elukohana (28.11.2019 kohtuistungi helisalvestis kell 10:38:26).

96. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuivõrd menetlustoimingu ajal kohapeal valdajat või muud

isikut ei viibinud, kellele oleks saanud menetlustoimingu protokolli kättetoimetada, siis

puudus vajadus jätta menetlustoimingu protokolli koopia kinnistule. Vastustaja esitatud

fotodelt on näha, et kinnistul asuvad hoone varemed, korralik piirdeaed ning konteiner.

Kuigi kinnistul puuduvad eluhooned, siis ei vabasta nimetatud asjaolu korrakaitseorganit

kohustusest teavitada koerte hoiule võtmisest koerte omanikku viivitamatult. Asja

materjalist nähtuvalt oleks saanud VTA jätta koerte hoiule võtmise protokollist koopia

näiteks kaubakonteinerisse, kus see oleks olnud ilmastikutingimuste eest kaitstud ja

kaebajale kättesaadav. Kohtu hinnangul ei saanud koerte hoiule võtmise protokolli

üleandmine kaebajale 27.05.2019 mõjutada VTA 13.06.2019 otsuse õiguspärasust (HMS

§ 58).

97. Ebaõige on kaebaja väide, et haldustoiminguid teostas anonüümne isik. VTA 25.05.2019

kontrollakti nr 16-284-19/002 lahtris nr 1.2 on märgitud järelevalveametniku nimi Ainike

Nõmmisto.

98. Kaebaja hinnangul ei ole VTA arvestanud otstarbekuse põhimõttega (KorS § 8).

99. KorS § 8 kohaselt tegutseb korrakaitseorgan riiklikku järelevalvet teostades

eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning kohaldab õiguspärase kaalutluse piires riikliku

järelevalve

meetmeid

paindlikult.

Kohtu

hinnangul

ei

ole

VTA

rikkunud

järelevalvemenetlust

läbi

viies

KorS

§-s

sätestatud

põhimõtet,

kuivõrd

järelevalvemeetmete rakendamiseks esines õiguslik alus ning sellekohased kaalutlused on

VTA esitanud 25.05.2019 kontrollaktis ja 13.06.2019 otsuses. 100. Kaebaja leiab, et

täitmata on haldusorgani selgitamiskohustus (HMS § 36) ning rikutud on uurimispõhimõtet

(HMS § 6), kuivõrd VTA ei võtnud kontrollimise ajal ühendust kaebajaga, ei selgitanud

välja, kui kaua ja mis põhjusel viibis kaebaja eemal oma kinnistust, kaebajale ei antud

võimalust loomapidamise väidetavaid puudusi selgitada ega parandada.

101.

Haldusorgan on kaebaja ära kuulanud 29.05.2019, mil anti kaebajale allkirja vastu kätte

ka 27.05.2019 kontrollakt. Seejuures oli kaebajal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ja

selgitusi kuni 03.06.2019. Kaebaja on VTA-le esitanud 07.06.2019 seisukohad, mida VTA on

13.06.2019 otsuses ka käsitlenud. Kaebajal oli võimalus esitada selgitusi ja vastuväiteid

kontrollaktile, sj asjaolu kohta, kui kaua ja mis põhjusel viibis kaebaja eemal oma kinnistust.

Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et rikutud oleks selgitamiskohustust või uurimispõhimõtet.

Eelnevalt on kohus selgitanud, miks VTA ei ole andnud kaebajale võimalust loomapidamise

väidetavaid puudusi kõrvaldada (punkt 78).

102.

Ülaltoodu kokkuvõtteks on VTA 13.06.2019 otsus nr 51 õiguspärane ning tühistamisele

ei kuulu.

III

103. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

3-19-1719

16(16)

104. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner