2-14-6942/112 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-6942

Tsiviilasi

c.v. SNB-REACT u.a hagiavaldus D. M. vastu

kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks ja

rikkumisest tulevikus hoidumiseks ning kahju

hüvitamiseks

Hagi hind

193 540 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja arutamine

Hageja: c.v. SNB-REACT u.a (registrikood: 34171875);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karmen

Turk (e-post:karmen.turk@triniti.ee) ja vandeadvokaadi abi

Maarja Pild (e-post: maarja.pild@triniti.ee)

Kostja: D. M. (isikukood: xxxx) (e-post: xxxx)

23.10.2019 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

SNB-REACT u.a hagi kostja D. M. vastu jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja nõuab, et kostja D. M. lõpetaks hageja liikmete

õiguste rikkumise ja hoiduks edaspidi rikkumisest ning hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise

tekitatud kahju eest. Hagi on esitatud kümne liikme, s.o. Willy Bogner GmbH & Co. KGaA;

Burberry Ltd; FITFLOP Ltd; Franklin & Marshall S.r.l. a socio unico; TM 25 Holding B.V; New

Era Cap Cp Inc; Pandora A/S; Ape & Partners S.p.A; Puma AG; TBL Licensing LLC õiguste

kaitseks.

Hagiesemeks olevatel veebilehtedel, millele D. M. internetiteenust osutas, toimus kahesugune

SNB-REACT liikmetest kaubamärgiomanike intellektuaalomandi rikkumine:

1) esiteks suur osa veebilehekülgi sisaldasid oma domeeninimes kaubamärgiomanike õigusi

rikkuvat tähist ennast, nt sh burberrysupply.com perlespandora.com; parajumpers-pjs.com;

timberlandboots.ca; burberrybagssaleoutlet.net; fitflophotsalemy.org; franklinmarshallen.com; pjs-

parajumpers-jacken.com; parajumpers-pjs.com; timberlandbootsaus.com; timberlandsixinch.com;

timberlandboots4you.com; mytimberlandstore.com jne;

2)

teiseks,

veebilehtedel

pakuti

nende

haldajate

poolt

müügiks

kaubamärgiomanike

kaubamärkidega Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-Star, New Era, Pandora,

Parajumpers, Puma ja Timberland tähistatud võltskaupu, mis sai toimida vaid kostja täielikul

teadmisel ning äriplaani tuumikuna.

D. M. ei ole müünud hagi esitamise hetkel läbi veebilehtede (e-poodide) ise võltsitud tooteid ega

registreerinud ise rikkuvaid domeeninimesid. D. M. osutas internetiteenuseid, mida kasutati sellise

kaubamärgiomanike ainuõiguste rikkumiste, s.h. võltstoodete müügi toimepanemiseks. Ainult D.

M. vahendamise teadlikul kaasabil ja teadmisel oli võimalik IP-aadresside sidumine

domeeninimedega, mille kaudu peeti või peetakse võltskaupu müüvaid e-poode. D. M. äriplaan oli

suunatud selliste e-poodide võimaldamisele tagades neil anonüümsuse ning vastutuse võimalikult

täielikus ulatuses välistamise.

D. M. on menetluses kinnitanud, et rentis RIPE-NCC-lt endale IP-aadresside vahemikud - AS

numbrid: AS57858; AS57972; AS60485. Kokku rentis D. M. hinnanguliselt 38 000 IP aadressi. D.

M. kasutades erinevaid domeeninimesüsteemi kihte volitas ja väidetavalt allrentis IP-aadresse

endaga seotud isikutele nagu Webexxpurts (arvestades sh asjaolu, et Webexxpurts ja D. M.

kontaktina on antud sama e-mail „bd@webexxpurts.com“) ja Fiber Grid OÜ (mille juhatuse

liikmeks on D. M.). D. M. on osutanud ja volitanud endaga seotud isikuid osutama

internetiteenuseid domeeninimede registreerijatele. D. M. osutavateks interneti teenusteks on mh

registriteenused, (domeeni)serveriteenused ja proksiteenus. Nende teenuste kaudu oli teenuse

tellijale võimaldatud efektiivselt täielik anonümiseerimine. Nimelt tavapäraselt toimub domeeni

registreerimine ning domeeninime kaudu leitava veebilehe sisu majutamine ühes serveris, mis on

internetti ühendatud. Iga internetti ühendatud server, omab IP-aadressi selleks, et see oleks

internetis leitav. D. M. pakutav teenus võimaldas nn vahekihti, mille ainsaks eesmärgiks on olla

„avalik nägu“, fassaad ressursi tegelikule omajale ehk domeeninime registreerijale ja veebipoe

lõpp-kasutajale ja rikkuva veebilehe haldajad said teha veebilehe kättesaadavaks ka mõnel teisel IP

aadressil ja mõne teise domeeninime all. Seega D. M. teenused ei ole igapäevased IP-aadressi

võimaldamise teenused. D. M. ärimudel oli ülesehitatud võimaldamaks võltskaubandusega

tegelevatel isikutel turvaliselt ning „nähtamatult“ enda tegevust teostada.

D. M. oli teadlik, et veebilehtedel, millele ta pakkus ISP teenust toimus ebaseaduslik võltskaupade

müük. Enamgi veel, D. M. tegevust iseloomustab kordumatu mastaapsus ning suunatus justnimelt

võltskaubandusega tegelevatele isikutele näitlikustab tema tahet just sellist teenust pakkuda.

22.10.2013 esitati D. M. osas kuriteokaebus seoses vaidlusaluste veebilehekülgedega.

Kuriteokaebusele eelnevalt, alates 2013. juunist esitas SNB-REACT D. M.le koduvaid ja erinevaid

teateid ja taotlusi lõpetada enda tegevus, mille ainsaks tulemiks on võltskaubanduse õitseng.

Lisaks konkreetselt D. M. poole pöördumisele on SNB-REACT pöördunud ka kõigi võimalike

domeeniga seotud isikute poole, et rikkumisest teada anda ja paluda rikkumine lõpetada.

Kaubamärgiomanike varalise kahju suuruseks on vähemalt 179 540 eurot. Hageja veebilehe

väljavõtetest tulenevalt müüakse või müüdi kaubamärgiomanike kaubamärkidega tähistatud kaupa

vähemalt summas 179 540 eurot. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte iga veebilehe kohta ning

juba 68 väljavõttelt nähutvalt müüakse veebilehtedel kaupa suuremas väärtuses, kui kahju

hüvitisena nimetatud summa: 179 540 eurot. Hageja kohtueelsed õigusabi kulud on summas 3000

eurot.

Hageja on esiteks esitanud nõude kohustada kostjat lõpetama kaubamärgiomanike kaubamärkide

kujutiste kasutamine kaubamärgiomanike õigusi rikkuvatel internetilehekülgedel, s.h. lõpetama

mistahes internetiteenuse vahendamise järgnevate lehekülgede tarbeks. Hageja on esitanud nõude

kaubamärgiseaduse (KaMS § 57 lg 1) ja deliktiõiguse (VÕS § 1055 lg 1) alusel.

Hageja leiab, et kostja tegevusel on äriline tagajärg Eestis.

(1) Kostja on registreerinud sadu internetilehekülgi, mille kaudu pakutakse müügiks erinevaid

võltsitud kaupu;

(2)

kostja registreeritud domeeninimede kaudu, mis sisaldavad kaubamärgiomanike

kaubamärkides sisalduvaid tähiseid, opereeritakse erinevaid e-poode ning tellimiskeskkondi,

millest on muuhulgas võimalik tellida kaupu ka Eestisse;

(3)

tsiviilasjas esindatavad kaubamärgiomanikud omavad tuntud ja üldtuntud kaubamärke,

mille kandmisel võltsitud kaupadele on lihtne kasutada ära nende omandatud mainet ning

eristusvõimet. Sellise tegevusega kahjustab kostja kaubamärgiomanike huve ning tehtud

investeeringuid enda kaubamärkide eristusvõime ning maine suurendamisel.

Antud juhul on või olid kostja registreeritud internetilehekülgedel kaubamärgiomanike kaubamärgi

kujutised.

Müüakse

või

müüdi

hagi

esitamise

seisuga

kostja

poolt

registreeritud

internetilehekülgedel kaubamärgiomanike äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärkidega

identsete

tähistega

kaupu.

Vastavatel

internetilehekülgedel

esinetakse

tihtipeale

kaubamärgiomanikena

andes

kinnitusi,

et

tegemist

on

kaubamärgiomanike

ametlike

internetilehekülgedega vt nt timberland-online.eu. Selline kinnitus on vale ning ei vasta tõele ning

tekitab tarbijates kindlasti segaduse ning päädib kostja kasutatavate tähiste ja hageja esindatavate

kaubamärgiomanike kaubamärgi äravahetamisega tarbija poolt. Kostja tegevus kahjustab

kaubamärgi mainet ning kasutab seda ära.

Seega on hageja esitanud nõude kaubamärgiseaduse (KaMS § 57 lg 1 p 1) järgi kohustada kostjat

lõpetama kaubamärgiomanike kaubamärkide kujutiste kasutamine kaubamärgiomanike õigusi

rikkuvatel internetilehekülgedel, s.h. lõpetama mistahes internetiteenuse vahendamise järgnevate

lehekülgede tarbeks. Kui kohus leiab, et kaubamärgiomanike kaubamärkide kujutiste kasutamise

keelamine ei ole vastavalt KaMS § 57 lg-le 1 p-le 1 võimalik, siis taotleb hageja

kaubamärgiomanike kaubamärkide kujutiste kasutamise lõpetamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1.

Antud juhul on kostja toime pannud kaubamärgiomanike õigusi rikkuvaid tegusid. Vastav eeldus

on täidetud, kuna kostja registreeritud internetilehekülgedel on kaubamärgiomanike kaubamärkide

kujutised. Käesoleval juhul on oht, et kostja tegevus võib korduda. Juba praeguse seisuga on kostja

registreeritud sadu internetilehekülgi, kus on kaubamärkide omanike kaubamärgikujutised. Kostja

on oma senise tegevusega näidanud, et lisaks praegustele kaubamärgiomanike õiguste rikkumistele

võib ta ka kaubamärgiomanike õigusi rikkuvaid internetilehekülgi juurde registreerida.

Seega on hageja esitanud nõude deliktiõiguse (VÕS § 1055 lg 1) järgi kohustada kostjat lõpetama

kaubamärgiomanike kaubamärkide kujutiste kasutamine kaubamärgiomanike õigusi rikkuvatel

internetilehekülgedel, s.h. lõpetama mistahes internetiteenuse vahendamise järgnevate lehekülgede

tarbeks.

Teiseks on hageja esitanud nõude kohustada kostjat tulevikus hoiduma kaubamärgiomanike

kaubamärgiga identsete tähiste kasutamisest või kasutamise võimaldamisest internetis.

Antud juhul on kostja tegevus kaubamärgiomanike kaubamärkide kasutamisega seoses

õigusvastane, mistõttu on hagejal õigus nõuda keelata kostjal tulevikus sarnaste rikkumine

toimepanemine. Seega eelnevast tulenevalt esitab kostja nõude kohustada kostjat tulevikus

hoiduma kaubamärgiomanike kaubamärgiga identsete tähiste kasutamisest või kasutamise

võimaldamisest internetis

Kolmandaks on hageja esitanud nõude kohustada kostjat esitama: domeenide haldajale taotlus

domeenidest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Antud juhul on kostja registreeritud domeeninimed, mis on sisaldavad kaubamärgiomanike

kaubamärgis sisalduvat tähist. Täiendavalt, kostja ei ole piirdunud ka vaid domeeninimede

registreerimisega, vaid on alustanud või võimaldanud nende domeeninimede kaudu võltsitud

kaupade müügiks pakkumise.

Seega esitab hageja nõude kohustada hagejat esitama: domeenide haldajale taotlus domeenidest

loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse

sellist tahteavaldust andma. Kui hageja kohustust ei täida taotleb hageja kohtult kostja

tahteavalduse asendamist domeenidest loobumiseks ja loovutamiseks kohtuotsusega.

Hageja on neljandaks esitanud nõude keelata kostjal tulevikus registreerida domeeninimesid, mis

sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased kaubamärgiomanike kaubamärkidega.

Antud juhul on kostja tegevus enese nimele kaubamärgiomanike kaubamärgis sisalduvat tähist

sisaldavate domeeninimede registreerimisega selgelt õigusvastane, mistõttu on hagejal õigus

keelata kostjal tulevikus sarnaste rikkumine toimepanemine. Seega esitab hageja nõude keelata

kostjal tulevikus registreerida domeeninimesid, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased

kaubamärgiomanike kaubamärkidega.

Hageja kahju seisneb varalises kahjus st saamata jäänud tulus.

Vastavalt KaMS § 57 lg 1 p 2 kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku,

kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu: 2) tahtlikult või hooletuse

tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.

Kostja poolne kahjustav tegevus seisneb võltsitud kaupade müügis ning kaubamärgi kujutiste

kasutamises, mis kahjustab kaubamärgi mainet, vähendab kaubamärgi usaldusväärsust ning

kaubamärgiomanike registreeritud kaubamärkide eristusvõimet. Sellest kostja tegevusest tuleneb

alljärgnev:

(1)

Esiteks on kaubamärgiomanikelt võetud võimalus müüa tarbijale, kes on ostnud võltsingu

originaaltoodet. Seega jääb kaubamärgiomanikel saamata tulu.

(2)

Teiseks kaubamärgiomanikele kuuluv suurim väärtus on neile kuuluv kaubamärk, mille

mainest sõltub kas ja kui palju on võimalik müüja kaubamärkidega tähistatud kaupa. Maine

kujundamiseks ja hoidmiseks on tehtud kõigi kaubamärgiomanike poolt aastate vältel suuri

investeeringuid. Maine hoidmiseks on sh lubatud kaubamärgiomanike kaupa müüa vaid valitud

jaekaupluste esinduslikel müügipindadel. Kostja tegevus põhjustab aga maine langust vähendades

üldist usaldust kaubamärgi vastu, mis omakorda vähendab kaubamärgiomanike müüdava kauba

üldist hulka. Seega jääb kaubamärgiomanikel saamata tulu.

Kohtueelsed kulud. Põhjendatud on ka antud juhul hageja kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude

hüvitamine kostja poolt. Kohtueelsete õigusabikulude summa on vähemalt 3 000 eurot.

Hagejal ei ole võimalik esitada tõendit, kus oleks täpselt kirjas kui palju maksaks litsents kostjale

kaubamärgiomanike sõnamärgi kasutamiseks domeeninimes; võltsitud kauba müümiseks ja

kaubamärkide kasutamiseks veebilehekülgedel, sest kaubamärgiomanikud ole kunagi vastavat

litsentsi andnud ega pea võimalikuks selliste litsentside andmist ka tulevikus mistahes tingimustel.

Kohus ei pidanud hüpoteetiliste summade välja toomist põhjendatuks.

Hageja märgib, et hagejal on võimalik nõuda kogu kahju Euroopa Ühenduse kaubamärkide osas

Eestis ka siis, kui kogu kahju ei ole Eestis tekkinud.

Kui kohus peaks leidma, et kostja on piisavalt tõendanud, et ei ole domeeninimesid registreerinud,

siis vastutab kostja ikkagi internetiteenuse vahendajana ja/või rikkumise võimaldajana.

Hagejal on antud juhul võimalik esitada nõue IP- aadresside (rendi-, majutus-, nn proksi-)

internetiteenuse osutaja vastu (edaspidi ISP), kelleks on kostja ja kes vastutab samal alusel nagu

kaubamärgiomanike õiguste otsene rikkuja. Kajas on kostja väitnud, et tema ei ole domeeninimede

registreerijaks, vaid ainult IP-aadresside registreerijaks. Hiljem on kostja väitnud ka, et tegeles

vaid IP-aadresside rentimisega. Need vastuväited on tõendamata, kuid ka tõendatusse korral ei

muudaks need hageja nõudeid. Nimelt, kostja on enda vastuses omaksvõtnud, et D. M. FIE on

olnud vaidlusalusel ajal IP-aadressite internetiteenuse osutaja (nii käesoleva vaidluse objektiks

olevate, kui ka mitmekümne tuhande teise IP-aadressi internetiteenuse osutaja,

Hageja möönab, et internetiteenuse vahendajatel on üldjuhul limiteeritud vastutus tulenevalt

infoühiskonna teenuse seadusest. Eelkõige on asjakohane kostja viidatud IÜTS § 8 – ehk vastutuse

piirang teabe edastamise ja üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumise korral, kui

ta:

(1)

ei algata edastust;

(2)

ei vali edastuse vastuvõtjat; ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

Asjakohane on ka IÜTS § 10, mille kohaselt sellisel internetiteenuse osutaja, kes talletab

kasutajate teavet, puudub vastutus, kuid talletatava teabe ebaseaduslikkusest teadlikuks saades,

kustutab teabe talletaja teabe või eemaldab sellele juurdepääsu.

Tulenevalt kostja vastusest on kostja teenused IP-aadresside registreerimine ja/või IP-aadresside

rentimine ja/või proksiteenuse pakkumine (teenus, mille kaudu tegeliku registreerija andmeid ei

avaldata ning registreerijana nähtub antud juhul kostja) ja/või serveriteenuse pakkumine. Sellised

teenused võivad kvalifitseeruda nii pelga edastamise kui talletamisena.

IÜTS on meie õigusesse jõudnud läbi E-kaubanduse direktiivi, mille preambula kohaselt on

olulised põhimõtted:

(1)

Vastutuse erandid kehtiva ISP-dele vaid siis, kui nende tegevus on üksnes tehnilise,

automaatse ja passiivse iseloomuga, seega pole infoühiskonna teenuse osutajal edastatava või

talletatava teabe kohta teadmisi ega kontrolli selle üle (preambula p 42).

(2)

Teenuseosutaja võib kasutada erandeid "pelga edastamise" või "vahemällu salvestamise"

jaoks, kui ta ei ole mingil viisil seotud edastatava teabega (preambula 43)

(3)

Teenuseosutaja, kes teeb tahtlikult koostööd oma teenuse saajaga ebaseaduslike tegude

sooritamiseks, ületab "pelga edastamise" või "vahemällu salvestamise" piirid ega tohi seetõttu

kasutada nende toimingute puhul vastutuse kohta kehtestatud erandeid (preambula 44).

(4)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud vahendusteenuse osutajate vastutuse piirangud ei mõjuta

mitmesuguste ettekirjutuste võimalust; sellised ettekirjutused võivad seisneda eeskätt kohtute või

pädevate haldusasutuste korraldustes, mis nõuavad kõigi rikkumiste lõpetamist või vältimist, kaasa

arvatud ebaseadusliku teabe kõrvaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine (preambula 45).

Johtuvalt ei ole internetiteenuse osutaja alati ja igas olukorras vastutusest prii.

Hageja on seisukohal, et kostja näol on tegemist aktiivse teenuseosutajaga, kelle tegevus on

lahutamatus seoses põhirikkumisega ja seetõttu saab lugeda, et vaidlusalustel veebilehekülgedel

toimepandud kaubamärgiomanike rikkumiste eest vastutab kostja niisamuti nagu n-ö tegelikkuses

rikkumise toime pannud isikud.

Täpsemalt seega, vastutust jaatatakse interneti teenuse osutamise/vahendamise puhul kui teenuse

osutaja:

(1)

on mingilgi viisil seotud teabega; või

(2)

teeb koostööd teenuste saajaga ebaseaduslike tegude sooritamiseks.

Käesoleval juhul on vaid kostja kaasabil ja selgel teadmisel on võimalik, et ligi pooltuhat tema

poolt registreeritud IP-aadressi on kasutuses selliste domeeninimede kaudu, millel tegeletakse

ainult võltskaupu müüvate e-poodide pidamisega.

Käesoleval juhul:

Esiteks, kostja tegutseb selgelt majanduslikes huvides – miks muidu on ta ainuüksi 2010 aastal

registreerinud 38 000 IP-aadressi. Enamikul inimestel on seos ühe IP-aadressiga.

Teiseks, kostja võimaldas paljudel soovijatel alustada enda võltskaupadega kauplemiseks mõeldud

e-poodidega selliselt, et ühegi andmebaasi kaudu ei olnud võimalik tuvastada konkreetset

poehaldajat ning kõigist andmebaasidest johtub vaid üks seoses – D. M., kes on märgitud nii e-

posti aadressi kaudu (ISP-organisatsiooni kaudu (Webexxpurts) kui ka ISP-grupi kaudu, milleks

on kõigi lehtede puhul märgitud D. M.) kui ka ASN-numbri kaudu, mille puhul iga vaidlusalune

IP-aadress kuulub ühe kolmest ASN-numbri alla, mis on RIPE-NCC poolt eraldatud just kostjale.

Kolmandaks, nagu hageja juba selgitas, on kostja kaasabil tehtud peaaegu võimatuks iga

konkreetse veebipoe suhtes menetluse algatamine.

Neljandaks oli kostja veebilehtedel toimuvatest rikkumisest teadlik.

Kostja on majanduslikes huvides loonud sellise teenuse, millega võimaldatakse suhteliselt

anonüümselt opereerida e-poode, milles müüakse võltskaupu ning kostja teeb seda määramatult

suures ulatuses.

Seetõttu on hagejal nõuded muuhulgas just kostja vastu – kostja on positsioonis ning omab

kontrolli selle üle, kas tema registreeritud IP-aadresse kasutatakse mastaapselt võltskaupadega

kauplemiseks või mitte; kostja on hälbinud üksnes neutraalsest, tehnilisest ja automaatsest

tegevusest ega järgi käibes vajalikku hoolsust, mistõttu ei kvalifitseeru kostja interneti teenuse

vahendaks IÜTS mõttes ning kostja vastutab enda tegevuse kaudu loodavaid võimalusi

kasutatavate isikute õigusvastase tegevuse kui enda tegevuse eest.

Hageja on esitanud kostja vastu kaubamärgiomanike õiguste rikkumise tõttu neli nõuet, millele

lisandus kahju hüvitamise nõue. Hageja palub, et kostjat kohustataks lõpetama kaubamärkide

Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja

Timberland kujutiste kasutamine hageja loetletud 119-l veebilehel. Samuti palub hageja, et kostjat

kohustataks tulevikus hoiduma Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era,

Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland kaubamärkidega identsete tähiste kasutamisest või

kasutamise võimaldamisest Internetis. Lisaks palub hageja, et kostjat kohustataks esitama

tippdomeenide „com“, „net“, „info“, „biz“ ja „org“ haldajale Internet Corporation of Assigned

Names and Numbersile (ICANN), tippdomeeni „uk“ haldajale Nominet UK-le, tippdomeeni „us“

haldajale Neustar, Inc-le, tippdomeeni „sg“ haldajale Singapore Network Information Center-le,

tippdomeeni „nl“ haldajale Stichting Internet Domeinregistratie Nederlandile (SIDN), tippdomeeni

„ca“ haldajale Canadian Internet Registration Authority-le(CIRA), tippdomeeni „ru“ haldajale

Coordination Center for TLD RU-le, tippdomeeni „de“ haldajale DENIC Verwaltunngs- und

Betriebsgesellschaft eG-le ja tippdomeeni „eu“ haldajale RID-le esitama taotluse hagiavalduses

loetletud domeeninimedest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest. Samuti palus hageja, et eelviidatud kohustuse täitmata jätmisel asendaks kohus

kostja tahteavalduse hagiavalduses loetletud domeenidest loobumiseks ja hagejale loovutamiseks

kohtuotsusega. Samuti palus hageja, et kohus keelaks kostjal tulevikus domeeninimede

registreerimise, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased kaubamärkidega Bogner, Burberry,

Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt on

kaubamärgiomanike õigusi rikkuvad Interneti leheküljed registreeritud kostja nimele. Hageja väide

on tõendamata, ei vasta tegelikkusele ning hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. Kostja nimele ei

ole registreeritud mitte ükski hagiavalduses toodud Internetilehekülg ning tuleb teha selget vahet

IP-aadresside ja Interneti lehekülgede aadresside (domeenide) vahel.

Hageja kohtule esitatud tabelist nähtub selgelt, et mitte ükski hageja poolt esindatavate

kaubamärgiomanike õigusi väidetavalt rikkuv Interneti lehekülje aadress (domeen) ei ole

registreeritud kostja nimele. Isikud, kelle nimele on Interneti leheküljed registreeritud, on ära

toodud tabeli kolmandas tulbas (registrant) ja registripidajad neljandas tulbas (registrar).

Kostja registreeris 2010. aastal RIPE NCC-s ca 38 000 IP-aadressi ning oli nende IP-aadresside

Internetiteenuse osutaja. 2013. aasta märtsis rentis kostja kõik registreeritud IP-aadressid USA

äriühingule Interconnection INC. Mitte ükski hageja viidatud Interneti lehekülje aadress (domeen)

ei ole kunagi kuulunud kostjale ega ole olnud kostja kasutuses mingil muul viisil.

Mitte ühegi IP-aadressi server ei asunud Eesti Vabariigis, vaid need asusid Rootsi Kuningriigis ja

USA-s, millest tulenevalt toimus ka IP-aadresside kasutamine väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja

nõue on hagiavalduse kohaselt esitatud kostja kui domeeninimede registreerija vastu. Samas on

hageja väitnud, et veebilehed on registreeritud kostja IP-vahemikes, mis kuuluvad kostjatele. Siin

on oluline erinevus, sest kuigi vaidlusalused veebilehed kasutavad kostjaga varem seotud olnud IP-

aadresse, ei tähenda, et kostja oleks olnud domeeninimede registreerija, omanik või kasutaja.

Kostja esitas andmed vaidlusaluste domeenide registreerijate ja registripidajate kohta, kelle vastu

peaks olema tegelikkuses suunatud hageja nõue. Kostja leidis, et hageja on esitanud nõude vale

isiku vastu.

Isegi juhul, kui hageja saaks nõuet esitada IP-aadressi Internetiteenuse osutaja vastu (millega

kostja ei nõustu), ei ole nõude esitamine kostja vastu põhjendatud, kuna kostja ei ole kunagi olnud

vaidlusaluste IP-aadresside Internetiteenuseid osutanud. Kuni 14.01.2014 oli vaidlusaluste IP-

aadressidega kostja küll seotud, kuid alates 15.01.2014 võttis USA-s asuv ettevõte Interconnection

INC üle kogu D. M. FIE varasema äritegevuse ning D. M. FIE ei oma alates 15.01.2014 nende IP-

aadressidega mingit seost. Hageja viidatud kaubamärgiomanike õiguste rikkumine kostja poolt

võimalik ei ole.

Kostja ei ole kunagi kasutanud Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-Star, New Era,

Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland kaubamärgiga identseid tähiseid enda äritegevuses,

kaupade müügiks pakkumisel, turustamisel, ladustamisel müügi eesmärgil, sisse- ja väljaveol

Euroopa Liitu ega kandnud neid tähiseid kaupadele ja pakenditele. Kostja ei ole kunagi

registreerinud domeeninimesid, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased kaubamärkidega

Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-Star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja

Timberland.

Täiendavalt esitas kostja tõendid selle kohta, et hageja viidatud kaubamärkide omanikud on

tegelikkuses esitanud USA-s nõuded tegelike kostjate so Internetilehekülgede aadresside

(domeenide) registripidajate ja registreerijate vastu, mille kohta on olemas jõustunud

kohtulahendid. Nii on USA Illinoisi Ida divisjoni Põhjaringkonna kohtu 25.09.2014 otsusega

tsiviilasjas

nr

14-ev-4824

Burberry

Limited

nõudes

Internetilehekülgede

www.burberrysupply.com ja www.burberryhandbagsuk.com omanike osas ja sama kohtu

04.11.2014 otsusega 14-cv-6287 internetilehekülje www.burberrybagssaleoutlet.net omaniku osas.

Sealjuures esitas Burberry Ltd ka hüvitise nõuded ja igalt kostjalt mõisteti välja hüvitis 2 000

000 USD. Eeltoodu välistab võimaluse pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse ja esitada

veelkordselt hüvitise nõue asjasse puutumatu kostja vastu. Kostja pidas hageja käitumist

pahatahtlikuks. Samuti on enamik hagiavalduses nimetatud Internetilehekülgi suletud, milline

asjaolu peaks olema teada ka hagejale.

Kostja selgitas, et IP-aadressi kasutusse andmine on kasutaja pakutava teabe edastamine

üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu

pakkumine. Kui kostja oleks teenust osutanud Eesti Vabariigis (millega kostja ei nõustu)

kohalduks vaidlusele infoühiskonna teenuse seadus (ITS), mis sätestab nõuded infoühiskonna

teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Kostja

viitas ITS § 8 lg 1õikele 1 ja leidis, et ta ei ole vaidlusaluseid Internetilehekülgi kunagi kasutanud

sh ei ole algatanud edastusi, ei ole valinud edastuse vastuvõtjat ega valinud ega muutnud edastuses

sisalduvat

teavet.

Seetõttu

ei

oleks

kostja

saanud

kunagi

vastutada

vaidlusaluste

internetilehekülgede kaudu edastatud teabe sisu eest.

Kostja ei ole kunagi osutanud ise Interneti teenust. Asjaolu, et kostja sai RIPE NCC-st IP aadressid

ja rentis need välja, ei tee kostjast Internetiteenuse osutajat ehk ISP-d. Kostja ei ole ka

veebimajutuse teenuse osutaja (web hosting provider). Interneti teenust osutas 2006. aastal Indias

registreeritud äriühing Web Experts (webexxpurts.com) ning teenust osutati Rootsi Kuningriigis ja

USA-s. Kostja üksnes rentis IP-aadresse Web Expertsile. IP-aadressite rentimine on levinud

tegevus.

Näiteks

pakuvad

seda

teenust

www.leadertelecom.biz,

www.rentipv4.com,

www.ipv4.rentals., www.iptrading.com. Hageja ei ole ka vahet teinud Interneti teenuse osutaja

(ISP) ja veebimajutuse teenuse osutaja vahel.

Juhul, kui kostja oleks teenust osutanud Eesti Vabariigis (millega kostja ei nõustu), kohalduks

vaidlusele ITS § 8 lg 1 ja § 11 lg 1. Kostja ei ole vaidlusaluseid Interneti lehekülgi kunagi

kasutanud, sh ei ole algatanud edastusi, ei ole valinud edastuse vastuvõtjat ega valinud või

muutnud edastuses sisalduvat teavet. Samuti ei toimunud andmete talletamist. Seetõttu ei oleks

kostja saanud kunagi vastutada vaidlusaluste Interneti lehekülgede kaudu edastatud teabe sisu eest.

Tõendamata ja pahatahtlik on hageja väide, nagu oleks kostja näol tegemist nn kaubamärgiõiguste

otsesele rikkumisele kaasaaitajaga. Kostja ei saanud omada kontrolli selle üle, mida tegid

vaidlusaluste veebilehekülgede registreerijad või registripidajad.

Kostja vaidles hageja kahjuhüvitise nõudele vastu ja leidis, et see on kogu ulatuses alusetu ja

tõendamata. Kostja ei ole mitte ühelgi viisil (sh pahatahtlikult) rikkunud hageja omandit ega

mõnda muud õigust. Kostja ei ole hoidnud hageja arvel kokku oma kulutusi ega saanud

väidetavate võltskaupade müügist mingisugust tulu. Kostja ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt

kahju. Puudub nii õigusvastane süüline tegu, kahju kui ka põhjuslik seos väidetava õigusvastase

teo ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kostja ei ole müünud kaubamärgiomanike kaubamärke

kandvaid võltsitud tooteid ega kasutanud kaubmärke ja nende kujutisi vaidlusalustel

veebilehekülgedel ega võimaldanud sellist tegevust. Kostja ei ole kahjustanud kaubmärkide

mainet. Mistahes kahju tekkimist ei ole hageja tõendanud.

Kostja vaidles vastu hageja väitele nagu oleks ta rentinud IP-aadressid edasi pärast hagi esitamist.

Hagi on esitatud 13.02.2014, kuid kostja IP-aadressid olid India äriühingu WebExperts kaudu

renditud InterConnection Inc-le juba alates 2013. a märtsist. Veelgi enam, kostja võõrandas kogu

äritegevuse sh kõigi vaidlusaluste IP-aadresside kasutusõiguse InterConnection Inc-le 15.01.2014

ehk enne hagi esitamist ning ei omanud hagi esitamise ajal nendega enam minigsugust seost.

Kostja vaidles vastu hageja väitele, nagu kostja oleks võtnud õigeks e-poodidele vahendusteenuse

ja serveriteenuse osutamise. Asjaolu, et serverid asusid väljaspool Eestist, ei tõenda, et kostja oleks

osutanud e-poodidele ja domeeni registreerijatele serveriteenust. Asjas on tõendatud, et

serveriteenust osutas vaidlusalustele domeeniregistreerijatele USA äriühing InterConnects Inc.

Kostja asemel peaks hageja nõue olema suunatud domeeninimede registreerijate ja registripidajate

vastu. Registripidajatel on andmed isikute kohta, kelle nimele on registreeritud domeenid.

Üldreeglina pöördutakse analoogiliste probleemide korral domeenide registripidaja poole nõudega

domeeni sulgemiseks ning juhul, kui registripidaja sellest keeldub, rakendatakse ICANN poolt ellu

kutsutud UDRP abinõud (Uniform Domain-Name Dispute-Resolution Policy), kus menetluse

osaliseks on samuti domeeni registripidaja. Antud juhul on hageja esitanud põhjendamatu nõude

kostja vastu, kusjuures enamik veebilehtedest on suletud ja puuduvad tõendid nende veebilehtede

seotuse kohta kostjaga. Enamik veebilehti suleti sealjuures mitte hageja, vaid hageja konkurentide

MarkMonitor ja GBCLaw tegevuse tulemusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1

ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Hageja õigus esitada enda nimel hagi oma liikmete õiguste ja huvide kaitseks

2. KaMS § 60¹ lg 2 sätestab, et kaubamärgiomanikku võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline

kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon, mille liige ta on. Kohus tuvastab, et hageja näol on

tegemist ülemaailmse kaubamärgiomanikke esindava organisatsiooniga (II kd 100-105, 155-158).

Hageja põhikirja artikkel 2 sätestab, et ühingu koostöö tegevused hõlmavad oma liikmete kaitsmist

ja huvide esindamist seoses rikkumiste ja ebalegaalsete võltskaupade valmistamisega

originaaltoodetest, mis on toodetud, varustatud, levitatud liikmete poolt, või seoses millega nad on

tööstus- või intellektuaalomandi õiguste omajad (IX kd tl 35). Vaidlust ei ole selles, et kõik hageja

liikmed on astunud liikmeks eeskätt huvist hageja ainuülesande ehk intellektuaalomandi õiguste

kollektiivse teostamise vastu. Seega on hageja näol tegemist kaubamärgiomanike kollektiivse

esindamise organisatsiooniga, kellel on olemasolust tulenevalt selge huvi liikmete õiguste kaitseks.

KaMS § 60¹ lg 2, mis näeb ette hageja kui kaubamärgiomanike kollektiivse esindamise

organisatsiooni esindamisõiguse, tuleb tõlgendada selliselt, et see peab liikmete huvide esindamist

silmas ka selles tähenduses, et see võimaldab organisatsioonil esitada oma liimete huvide kaitseks

hagi enda nimel. Seega on hagejal õigus pöörduda kohtusse oma liikmete õiguste kaitseks ja teha

seda enda nimel.

3. Kohus tuvastab, et käesolevas vaidluses esindab hageja järgmisi kaubamärgiomanikke: Willy

Bogner GmbH & Co. KGaA, kes on kaubamärgi Bogner omanik (I kd lk 195); Burberry Limited,

kes kaubamärgi Burberry omanik (I kd lk 204), Name Drop Sarl, kes on kaubamärgi Fitflop

omanik (I toimiku lk 211); Franklin & Marshall S.r.l. a socio unico, kes on kaubamärgi Franklin &

Marshall omanik (II kd lk 7), Faction Ltd, kes on kaubamärgi G-Star omanik (II kd lk 13), New

Era Cap Cp Inc, kes on kaubamärgi New Era omanik (II kd lk 19); Pandora A/S, kes on

kaubamärgi Pandora omanik (II kd lk 25); Ape & Partners S.p.A., kes on kaubamärgi Parajumpers

omanik (II kd lk 34); Puma AG, kes on kaubamärgi Puma omanik (II kd lk 47), TBL Licensing

LLC, kes on kaubamärgi Timberland omanik (II kd lk 58). Lisaks on kõigil eelnimetatud

kaubamärgiomanikel ka Euroopa Ühenduse kaubamärk (VIII kd lk 196-224).

4. Hageja on esitanud kostja vastu kaubamärgiomanike õiguste rikkumise tõttu neli nõuet, millele

lisandus kahju hüvitamise nõue. Hageja palub, et kostjat kohustataks lõpetama kaubamärkide

Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja

Timberland kujutiste kasutamine hageja loetletud 119-l veebilehel. Samuti palub hageja, et kostjat

kohustataks tulevikus hoiduma Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era,

Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland kaubamärkidega identsete tähiste kasutamisest või

kasutamise võimaldamisest Internetis. Lisaks palub hageja, et kostjat kohustataks esitama

tippdomeenide „com“, „net“, „info“, „biz“ ja „org“ haldajale Internet Corporation of Assigned

Names and Numbersile (ICANN), tippdomeeni „uk“ haldajale Nominet UK-le, tippdomeeni „us“

haldajale Neustar, Inc-le, tippdomeeni „sg“ haldajale Singapore Network Information Center-le,

tippdomeeni „nl“ haldajale Stichting Internet Domeinregistratie Nederlandile (SIDN), tippdomeeni

„ca“ haldajale Canadian Internet Registration Authority-le(CIRA), tippdomeeni „ru“ haldajale

Coordination Center for TLD RU-le, tippdomeeni „de“ haldajale DENIC Verwaltunngs- und

Betriebsgesellschaft eG-le ja tippdomeeni „eu“ haldajale RID-le esitama taotluse hagiavalduses

loetletud domeeninimedest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest. Samuti palus hageja, et eelviidatud kohustuse täitmata jätmisel asendaks kohus kostja

tahteavalduse hagiavalduses loetletud domeenidest loobumiseks ja hagejale loovutamiseks

kohtuotsusega. Samuti palus hageja, et kohus keelaks kostjal tulevikus domeeninimede

registreerimise, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased kaubamärkidega Bogner, Burberry,

Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland.

Kaubamärgiomanike õiguste rikkumisest tulenevad nõuded

5. Vastavalt KaMS § 57 lg 1 p-le 1 võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku,

kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks.

6. KaMS § 14 lg 1 p 1 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada

äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis

on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi

on kaubamärgiomanikul õigus keelata kasutada kolmandatel isikutel õiguskaitse saanud

kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või

samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline

tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse

saanud kaubamärgiga. Samuti on KaMS § 14 lg 1 p 3 järgi kaubamärgiomanikul õigus keelata

kolmandatel isikutel kasutada registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti

elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega

tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada

kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet.

6. Analoogiliselt näeb Euroopa Liidu kaubamärgi määruse (Nõukogu määrus 207/2009) Artikkel 9

(1) ette, et ühenduse kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus

takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki

tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed

nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk või kõiki tähiseid, kui identsuse või

sarnasuse tõttu ühendusekaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu ühendusekaubamärgi ja

tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi

ajada või kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased ühenduse kaubamärgiga, seoses kaupade või

teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on

registreeritud, kui ühenduse kaubamärgil on ühenduses maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine

ilma tungiva põhjuseta tähendaks ühenduse kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või

kahjustamist.

8. Seega tuleneb KaMS-st ja Euroopa Liidu kaubamärgi määrusest, et kaubamärgiomaniku õiguste

rikkumise tuvastamisel tuleks hinnata, millise rikkumisega tegemist on: kas kolmas isik kasutab

kaubamärgiga identseid või ainult sarnaseid tähised ning kas sarnaseid või identseid tähiseid

kasutatakse nimelt nende teenuste ja kaupade jaoks, milleks kaubamärk on kaitstud või sootuks

samaliigiliste kaupade ja teenuste jaoks.

9. Hageja leiab, et hagiesemeks olevatel veebilehtedel toimus kahesugune SNB-REACT liikmetest

kaubamärgiomanike intellektuaalomandi rikkumine:

1) esiteks suur osa veebilehekülgi sisaldasid oma domeeninimes kaubamärgiomanike õigusi

rikkuvat tähist ennast, nt sh burberrysupply.com perlespandora.com; parajumpers-pjs.com;

timberlandboots.ca; burberrybagssaleoutlet.net; fitflophotsalemy.org; franklinmarshallen.com; pjs-

parajumpers-jacken.com; parajumpers-pjs.com; timberlandbootsaus.com; timberlandsixinch.com;

timberlandboots4you.com; mytimberlandstore.com jne;

2)

teiseks,

veebilehtedel

pakuti

nende

haldajate

poolt

müügiks

kaubamärgiomanike

kaubamärkidega Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-Star, New Era, Pandora,

Parajumpers, Puma ja Timberland tähistatud võltskaupu, mis sai toimida vaid kostja täielikul

teadmisel ning äriplaani tuumikuna.

10. Hageja on esitanud kohtule väljavõtted iga veebilehe kohta (III kd lk 81-221, IV kd lk 1-222, V

kd lk 1-219) ning kohtule esitatud 68 väljavõttest nähtuvalt domeeninimed sisaldavad

kaubamärgiomanike kaubamärgis sisalduvat tähist ning nende kaudu opereeritakse e-poode, kus

pakutakse müügiks võltsinguid. Kohus tuvastab, et näiteks veebilehel www.burberrysupply.com

sisaldub

domeeninimes

kaubamärk

Burberry

(III

kd

lk

122-127),

veeblilehel

www.burberryhandbagsuk.com sisaldub domeeninimes kaubamärk Burberry ( III kd lk 130-134),

veebilehel www.franklinmarshallen.com sisaldub domeeninimes kaubamärk Franklin & Marshall

(III kd lk 188-192), veebilehel www.pjs-parajumpers-jacken.com sisaldub domeeninimes

kaubamärk Parajumpers (IV kd lk 189-193), veebilehel www.timberlandbootsaus.com sisaldub

domeeninimes kaubamärk Timberland (V kd lk 42-46) jne. Kohus tuvastab, et veebilehel

www.burberrysupply.com pakuti müügiks kaubamärgiga Burberry tähistatud kaupu (III kd lk 122-

127), veebilehel www.burberryhandbagsuk.com pakuti müügiks kaubamärgiga Burberry tähistatud

kaupu ( III kd lk 130-134), veebilehel www.franklinmarshallen.com pakuti müügiks kaubamärgia

Franklin & Marshall tähistatud kaupu (III kd lk 188-192), veebilehel www.pjs-parajumpers-

jacken.com pakuti müügiks kaubamärgiga Parajumpers tähistatud kaupu(IV kd lk 189-193),

veebilehel www.timberlandbootsaus.com pakuti müügiks kaubamärgiga Timberland tähistatud

kaupu (V kd lk 42-46) jne. Hageja on esitanud kohtule väljavõtted veebilehtedest, kus müüakse

kaubamärkidega Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-Star, New Era, Pandora,

Parajumpers, Puma ja Timberland tähistatud võltskaupu (III kd lk 81-221, IV kd lk 1-222, V kd lk

1-219). Kohus tuvastab, et kodulehel www.marguefemme.com müüakse kaubamärgiga Burberry

tähistatud tooteid (III kd lk 117-119), veebilehel www.summertrends.us müüakse kaubamärkidega

G-STAR ja Burberry tähistatud tooteid (III kd lk 213-2159, veebilehel www.Coolshopus.com

müüakse kaubamärgiga Pandora tähistatud tooteid (IV kd lk 15-157) jne. Seega müüakse

vaidlusalustel

kodulehekülgedele

kaubamärgiomanike

äritegevuses

õiguskaitse

saanud

kaubamärkidega identsete tähistega kaupu. Selline müük eeldab igal juhul ka kaubamärkide

kaupadele ja pakenditele kandmist, kaupade turustamist, nende Euroopa Liitu sisse- ja väljavedu.

11. Vaidlust pole selle üle, et nimetatud kaubamärgiomanikud ei ole andud luba eelnimetatud

domeeninimedes nende kaubamärkide kasutamiseks ja antud veebilehtedel neile kuuluvate

kaubamärkidega tähistatud kaupade müümiseks. Samas vaidlusalustel veebilehtedel on tihipeale

antud kinnitus, et tegemist on kaubamärgiomanike ametlike internetilehekülgedega. Näiteks

veebilehel www.timberland-online.eu on kinnitus Powered by Timberland Outled. All Rights

Reserved (justkui oleks kõik kaubamärgiomaniku „õigused kaitstud“) (V kd lk 105). Seega on

tegemist võltsitud toodetega.

12. Lisaks eeltoodule näeb KaMS § 14 lg 3 ette, et kaubamärgi kasutamist Internetis loetakse

kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje

kindlakstegemisel arvestatakse muuhulgas kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust

Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning

Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis, samuti kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust

pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti,

rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja

Interneti viiteid, samuti Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele

Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist ning teise isiku kaubamärgi omandatud maine või

eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist.

13. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et käesoleval juhul kõigil 10-l kaubamärgiomanikul, kelle

õiguste kaitseks hageja on kohtu poolt pöördunud, on registreeritud Euroopa Ühenduse

kaubamärgid. Euroopa Ühenduse kaubamärgi kaitset pakub iga liikmesriik ning kaubamärk on

kaitstud tervikuna tervel ühenduse territooriumil. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on võimalik

eelnimetatud veebilehtedelt võltsitud kaupu tellida Eestisse (III kd lk 87, V kd lk 216). Näiteks

veebilehelt www.cybermodanyonlinesscanda.com saab kauba ostukorvi lisamisel valida, et kaup

toimetakse Eestisse (III kd lk 87), veebilehel www.summertrends.us saab kauba ostukorvi

lisamisel valida, et kaup toimetatakse Eestisse (III kd lk 108), veebilehel www.2013-

lousvuittonhandbags.com saab kauba ostukorvi lisamisel valida, et kaup toimetatakse Eestisse (III

kd lk 114) jne. Seega on nimetatud veebilehtedel seos Eestiga KaMS § 14 lg 3 mõttes. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalustel veebilehekülgedel oli või on äriline seos Eestiga.

14. Hageja väidab, et käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude puhul on kostja tegutsenud Eestis

kas füüsilise isikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostjale etteheidetav tegevus seisneb kas

internetipoodide pidamises, kus müüakse või müüdi kaubamärgiomanike kaubamärgiga tähistatud

võltsitud kapa ja kaubamärgiomanike kaubamärke sisalduvate domeeninimede registreerimises või

kaubamärgiõiguste rikkumise võimaldamises ja vahendamises või mõlemas. Hageja väitel kostja

nimele registreeritud vaidlusalustel internetilehekülgedel seisuga 29.07.2014 (kokku 119

veebilehte) opereeriti kõigil lehtedel erinevaid e-poode ning tellimiskeskusi, kus lubamatult pakuti

müügiks kaubamärgiomanike äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärkidega identsete tähistega

kaupu. Hageja leidis, et domeeninimi on seotud kindla IP-aadressiga ning kostja oli nende IP-

aadresside valdaja. Hageja hinnangul puudus vajadus eristada IP-aadressi ning domeeni, sest IP-

aadress on domeeninimi arvuti keeles. Samuti leidis hageja, et IP aadresside osas oli kostja

Interneti teenuse osutaja. Ainult kostja kaasabil ja teadmisel oli võimalik, et IP-aadressid olid

seotud domeeninimedega, milliste kaudu peeti võltskaupu müüvaid e-poode. Hageja leidis, et kuna

kostja oli hagi esitamise ajal IP-aadresside registreerija, ei välista nende aadresside edasine müük

või rentimine kostja vastutust.

15. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et domeeninimed ehk interneti leheküljed

olid registreeritud kostja nimele. Kostja oli varem olnud üksnes IP- aadresside omanik, kuid IP-

aadressi ja domeeninime tuleb üksteisest eristada. Domeeni ei saa samastada IP-aadressiga, kuna

domeeni on võimalik majutada samaaegselt erinevatel IP-aadressidel. Kostja registreeris 2010.

aastal ca 38 000 IP-aadressi ning rentis need 2013. aasta märtsis USA äriühingule Interconnection

INC. Ükski IP-aadressi server ei asunud Eestis. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta on IP-

aadresside suhtes Interneti teenuse osutaja. Kostja oli kuni 14.01.2014 IP-aadressidega seotud,

kuid alates 15.01.2014 võttis USA-s asuv ettevõte Interconnection INC üle kogu kostja varasema

äritegevuse ning alates 15.01.2014 ei oma kostja nende IP-aadressidega mingit seost. Kostja ei ole

kunagi kasutanud hageja loetletud kaubamärke veebilehtedel ega muul moel. Kostja ei ole ühtegi

hageja viidatud domeeninime registreerinud. Hageja oleks pidanud oma nõude esitama tegelike

rikkujate ja domeeninimede registreerijate vastu, milleks takistusi ei olnud. USA-s on

kaubamärkide tegelikud omanikud ka esitanud edukaid nõudeid tegelike rikkujate vastu.

16. Vaidlust pole selle üle, et internetilehekülgedega seonduvat korraldab ICANN

(www.icann.org) ja IP-aadressidega seonduvat IVANN-i all kuuluv IANA (www.iana.org).

Internetilehekülgede osas on ICANN volitanud erinevates riikides registripidajaid, kes

registreerivad

nendes

riikides

internetilehekülgi.

Näiteks

Eesti

Vabariigis

korraldab

domeeninimede registreerimist Eesti Interneti Sihtasutus. IP-aadresside ja internetiteenuse

osutajate registreerimiseks on IANA volitanud erinevatesse regioonidesse eraldi registripidajad

ning Euroopas on IP-aadresside ja internetiteenuse osutajate eest vastutav RIPE NCC, mis asub

Amsterdamis Hollandi Kuningriigis. Vaidlust pole selle üle, et domeeninime funktsiooniks on olla

link IP-aadressi jaoks. Internetis ei toimu vajaliku aadressi otsimine mitte domeeninime kaudu,

vaid numbrilise IP-aadressi alusel, sest internetiprotokollid ei suhtle omavahel inimkeeli.

Domeeninimesid kasutatakse ainult selle pärast, et inimesel on neid kergem meelde jätta kui

numbrikombinatsiooni.

Domeeninimede

ja

IP

aadresside

vastavustabeleid

hoitakse

domeeniserverites (vt IT tehnika ja sidetehnika seletav sõnaraamat, http:/www.vallasete.ee/).

Domeeninimi on osa internetiaadressist ehk universaalne ressursilokaator (URL) ning kui

domeeninime internetis sisse trükkida viitab see arvutile, ehk domeeninimi on seotud kindla IP

aadressiga. Seega on igal domeeninimel seos kindla IP-aadressiga, kuigi IP-aadressil võib olla seos

mitme domeenimega. Kindlas ajahetkes on domeeninimel seos vaid ühe või mitme IP aadressiga.

Teatud juhtudel saab domeeninimi olla seotud enam kui ühe IP- aadressiga, nt Google.com. Põhjus

on see, et tegemist on domeeninimega, mis on seotud tuhandete serveritega ning võimaldamaks

päringuid jagatakse koormust. Kuid selline tehniline võte (nimetatakse ka Round Robin ) on selge

ja absoluutne erand, mis nõuab eraldi tegevusi (uue põlvkonna tasakaalustajate kasutamist,

peamise DNS’i delegeerimist, teise protokolli –DSSSP /Distributed SIte Sate Protocol) ning on

kasutusel vaid interneti gigantide poolt. Käesoleval juhul ei ole see relevante, sest vaidlusaluste

veebipoodide näol on tegemist pisikeste e-poodidega. Seega käesolevas asjas relevantsete IP

aadresside ja domeenide puhul on iga igal konkreetsel ajahetkel igal domeeninimel seos

konkreetse ja kindla IP aadressiga.

17. Kostja on käesoleva tsiviilasja menetluses kinnitanud, et rentis RIPE-NCC-lt endale ca 38 000

IP-aadressi. Kostja väitel ei kasutanud ta ise ühtki IP-aadressi, vaid IP-aadresse kasutas India

äriühing WEB Experts (webexxpurts.com) ja internetiteenust osutati Rootsi Kuningriigis ja USA-

s. Kostja väitel puudub tal ühinguga Web Experts igasugune seos. Kohus kostja seisukohaga ei

nõustu. Nimelt on kostja ise esitanud kohtule müügilepingu, kust nähtub, et FIE D. M. müüs

äritegevuse Inter Connects Inc’le ning see müüdav majandusüksus koosnes muuhulgas kolmest AS

numbrist AS57858, (Fiber Grid), AS 57982 (Deepan Mehta) ja AS60485 (VII kd lk 1-4). Müüa

saab aga vaid midagi, mis isikule kuulub, muidu ei saa lugeda, et tehing oleks õiguslikus mõttes

toimunud. Kostja seega ise on võtnud omaks ja tunnistanud, et ta müüs AS numbri AS57858 Inter

Connects Inc’le. Kohtule esitatud tõenditest nähtub AS57868 selge seoses Web Expurtsiga. Nimelt

vaidlusaluste veebilehtede IP-aadresside väljavõtetest nähtuvalt on origin: AS 5786 ja netname:

WEBEXPURTS (II kd lk 112-147). Seega on leidnud tõendamist kostja seos Web

Expert/Webexpurts’ga.

18. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et kostja oleks vaidlusaluste domeeninimede

registreerija. Kostja esitas 07.07.2015 kohtule väljavõtte andmebaasis whois.txt (VI kd lk 96-128,

tõlge VII kd lk 148-2015,VIII kd lk 1-49), millest nähtuvalt ei kuulu ükski hageja viidatud

domeeninimedest ega veeblehtedest kostjale. Samuti nähtub andmeebaasi väljavõttest, et osade

hageja pool viidatud domeeninimede puhul on märgitud, et need ei ole enam leitavad. Näiteks ei

ole leitavad domeenid nimega cheapfiftflops-uk.com, franlinmarshallen.com (VI kd lk 107-108).

Hageja on esitanud kohtule enda koostatud tabeli (lähtuvalt andmebaaside andmetest)( II kd lk

148-155), millest nähtub selgelt, et kostja ei ole olnud ühegi domeeni registreerijaks. Seega ei ole

kostja hageja poolt viidatud domeenide ehk veebilehtede registreerija ega omanik.

19. Seega tuleb kohtu järgnevalt tuvastada, kas hageja saab esitada hagi kostja kui IP-aadresside

internetiteenuse osutaja vastu ja kas kostja vastutab samal alusel nagu kaubamärgiõiguste otsene

rikkuja.

20. Hageja esitatud veebilehtede IP-aadresside väljavõtetest nähtub, et nimetatud veebilehtede

puhul kostja on olnud IP-aadresside omanik (II kd lk 148-155). Kohtule tõenditega on leidnud

tõendamist, et vaidlusalustele 119 domeenile oli 24.07.2014 seisuga IP- aadresside internetiteenuse

osutajaks kostja (III kd lk 81-221, IV kd lk 1-222, V kd lk 1-216). Näiteks domeeninimi

cybermondaylinescana.com viitab IP aadressile 91.108.176.16 ja IP aadressi 91.108.176.16 valdaja

on kostja D. M. (III kd lk 81-86). Samasugune seoses domeeninime ja IP- aadresside vahel on

tõendantud ka kõigi teiste kaubamärgi omanike õigusi rikkuvate 119 veebilehtede osas.

21. Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.11.2918 otsuses punktis 48 juhendanud, et maakohtul

tuleb võtta selge seisukoht, kas kostja poolt osutatav teenuse näol on tegemist infoühiskonna

teenusega või mitte. Kohtul tuleb tuvastada asjaolud, mis võimaldavad teha järelduse, kas kostja

teenus kuulub ühte IÜTS §-dega 8–10 riigisisesesse õigusesse üle võetud direktiivi 2000/31

artiklites 12–14 nimetatud teenuse kategooriasse ning vastab kõigile asjakohastele tingimustele.

Järelikult sõltub sellest tuvastusest, kas kostjale saavad põhimõtteliselt rakenduda IÜTS §-dega 8–

10 üle võetud direktiivi 2000/31 artiklid 12–14 piirangud. Kostja teenuse sisu tähenduse

väljaselgitamiseks tuleb maakohul anda pooltele võimalus tuua esile asjaolud ja vajadusel esitada

tõendeid, mis nende arvates võiksid kostja osutatud teenuse infoühiskonnateenuseks olemist või

mitteolemist ühte või teist pidi mõjutada.

22. Eesti siseriiklikus õiguses on e-kaubanduse direktiivi alusel infoühiskonna teenuse mõiste

sätestatud IÜTS § 2 p-s 1, mille kohaselt loetakse infoühiskonna teenuseks teenust:

(1)

mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames;

(2)

teenuse kasutaja otsesel taotlusel; ja

(3)

mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete

töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil;

(4)

kusjuures osapooled ei viibi ühel ajal samas kohas.

Seega on infoühiskonna teenuse olulisteks tingimusteks, et teenust osutatakse osapoolte füüsilise

kohalolekuta, andmed edastatakse elektrooniliste vahenditega ja teenust osutatakse tasu eest

teenuse kasutaja taotluse alusel.

23. Kostja on väitnud, et ta ei olnud Internetiteenuse osutaja (ISO) ega veebimajutuse teenuse

osutaja (web hosting provider). Internetiteenust osutas 2006 aastal Indias registreeritud äriühing

WEB Experts (www.webexxperts.com) ning teenust osutati Rootsis ja USA. Kostja üksnes rentis

IP aadresse Web Expertsile. Kostja väitel hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluseid domeene oleks

üldse kõnealustel IP-aadressidel majutatud. Domeeni ei saa samastada IP-aadressiga, kuna

domeeni on võimalik majutada samaaegselt erinevatel IP-aadressidel.

24. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja osutas

infoühiskonna teenust IÜTS § 2 p 1 tähenduse. Vaidlust pole selles, et kostja ei müünud hagi

esitamise hetkel läbi veebilehtede (e-poodide) ise võltsitud tooteid ega registreerinud ise rikkuvaid

domeeninimesid. Kostja osutas internetiteenuseid, mida kasutati kaubamärgiomanike ainuõiguste

rikkumiste, s.h. võltstoodete müügi toimepanemiseks. Kohus nõustub hagejaga, et ainult kostja

vahendamise

teadlikul

kaasabil

ja

teadmisel

oli

võimalik

IP-aadresside

sidumine

domeeninimedega, mille kaudu peeti või peetakse võltskaupu müüvaid e-poode. Kostja äriplaan oli

suunatud selliste e-poodide võimaldamisele tagades neil anonüümsuse ning vastutuse võimalikult

täielikus ulatuses välistamise. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rentis RIPE-NCC-lt endale

IP-aadresside vahemikud - AS numbrid: AS57858; AS57972; AS60485 ja kokku rentis kostja

umbes 38 000 IP aadressi. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja kasutades

erinevaid domeeninimesüsteemi kihte volitas ja väidetavalt allrentis IP-aadresse endaga seotud

isikutele nagu Webexxpurts (arvestades sh asjaolu, et Webexxpurts ja kostja on kontaktina on

antud sama e-mail „bd@webexxpurts.com“) ja Fiber Grid OÜ (mille juhatuse liikmeks on kostja )

(III kd lk 81-221, IV kd lk 1-222, V kd lk 1-216). Näiteks nähtub veebilehe

www.burberrysupply.com kohta esitatud väljavõttest, et IP-aadressi 178.216.49.93 ISP on D. M.

FIE ja organization on Fiber Grid OÜ (III kd lk 18) jne. Kostja on osutanud ja volitanud endaga

seotud isikuid osutama internetiteenuseid domeeninimede registreerijatele. Kostja osutavateks

interneti teenusteks on mh registriteenused, (domeeni)serveriteenused ja proksiteenus. Nende

teenuste kaudu oli teenuse tellijale võimaldatud efektiivselt täielik anonümiseerimine. Tavapäraselt

toimub domeeni registreerimine ning domeeninime kaudu leitava veebilehe sisu majutamine ühes

serveris, mis on internetti ühendatud. Iga internetti ühendatud server, omab IP-aadressi selleks, et

see oleks internetis leitav. Kostja pakutav teenus võimaldas nn vahekihti, mille ainsaks eesmärgiks

on olla „avalik nägu“, fassaad ressursi tegelikule omajale ehk domeeninime registreerijale ja

veebipoe lõpp-kasutajale ja rikkuva veebilehe haldajad said teha veebilehe kättesaadavaks ka

mõnel teisel IP aadressil ja mõne teise domeeninime all. Seega kostja teenused ei ole igapäevased

IP-aadressi

võimaldamise

teenused.

Kostja

ärimudel

oli

ülesehitatud

võimaldamaks

võltskaubandusega tegelevatel isikutel turvaliselt ning „nähtamatult“ enda tegevust teostada.

Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et mõnel tema võimaldatava IP-aadressi kaudu

toimuks õiguspärane tegevus või kaubandus.

25. Nimelt kostja osutas internetiteenuseid, mida kasutati kaubamärgiomanike ainuõiguste

rikkumiste, s.h. võltstoodete müügi toimepanemiseks. Ainult kostja vahendamise teadlikul kaasabil

ja teadmisel oli võimalik IP-aadresside sidumine domeeninimedega, mille kaudu peeti või peetakse

võltskaupu müüvaid e-poode. Kostja teenused ei ole igapäevased IP-aadressi võimaldamise

teenused. Kostja ärimudel oli ülesehitatud võimaldamaks võltskaubandusega tegelevatel isikutel

turvaliselt ning „nähtamatult“ enda tegevust teostada. See mudel on osutamiseks majandus- ja

kutsetegevuse raames. Teenuse osutamine toimus selgelt kasutajate otsesel taotlusel, nt

registreerida domeeninimi, talletada serveris andmed, osutada proksiteenust. Tegemist oli andmete

töötlemise ja säilitamise teenusega. Nagu eelpool kirjeldatud – iga IP-aadress on seotud ühe kindla

serveriga selleks, et internetiliiklus saaks toimida. See oli üks kostja teenustest. Teine teenus oli

pakkuda ennast või endaga seotud isikuid ja ühendusi nn avalikuks fassaadiks WHOIS-süsteemis

(kus talletatakse kõik maailmas kasutusel olevad IP-aadressidega seonduvate domeeninimede

andmed). Lisaks ei olnud teenuse osutamiseks vajalik kostja ja lõppkasutajate (domeeninimede

omanikud, võltskaupu müüvate veebipoodide operaatorid) viibimine füüsiliselt samas ruumis.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja pakub kõiki IÜTS § 8, § 9 ja § 10 teenuseid.

26. Nimelt IÜTS § 8 tähenduses ehk pelk edastaja on kostja näiteks võimaldades ja opereerides

enda hallatavate serverite ja enda kliendi seadme vahelist infoliikumist. IÜTS § 9 tähenduses ehk

vahemällu salvestaja on kostja rollis, milles võimaldab enda klientidel proksiteenuse pakkumist

või siis ajutiste koopiate loomist (võimaldamaks kiirem ligipääs ja lehtede laadimine). Vaadeldes

infot, mida kostja ise on esitanud selle kohta, millest koosnes tema majandusüksus „webexxpurts“,

s.h. 62 serverit (VII kd, lk 1) tähendab, et on eluliselt ebausutav, et kostja ei teinud vähemalt ajutisi

koopiaid veebilehtedest, mida tema kliendid kostja 62-s serveris hoidsid. Kostja ei ole vastupidise

kohta tõendeid esitanud. IÜTS § 10 tähenduses ehk talletaja on kostja näiteks võimaldades enda

klientidel hoida alaliselt enda andmeid ja infot kostja serverites. Kostja väitel oli tal vähemalt 62

serverit. Viies selle kokku infoga, et kostjal oli ka ligi 40 000 IP-aadressi ja ärimudel, mille puhul

kasutajad said tema IP-aadressitele registreerida enda domeene ja seal hoida enda võltspoodide

veebilehti (enda isikut varjates), siis pidid need domeenimed (seotult kostja poolt hallatavate IP-

aadressidega) olema seotud serveritega, mis olid kostja hallatavad. Selline tegevus on talletamise

üks erivorme.

27. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.11.2918 otsuses juhendanud, et kui maakohus

jõuab järeldusele, et kostja osutatud teenuse näol on tegemist infoühiskonna teenusega, tuleb

maakohtul järgnevalt hinnata, kas kostjale on kohaldatavad IÜTS-ga Eesti õiguskorda üle võetud

direktiivi 2000/31 artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 ette nähtud vastutuse

piirangud. Selles osas tuleb lähtuda IÜTS §-dest 8-10, milles määratakse kindlaks erinevate

infoühiskonna teenuste osutajate vastutus. IÜTS §-s 8, mis reguleerib vastutuse piiranguid üksnes

teabe edastamise ja üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumise korral, on

sätestatud, et kui osutatakse teenust, mis seisneb üksnes teenuse kasutaja pakutava teabe

edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule

juurdepääsu pakkumises, ei vastuta teenuse osutaja edastatava teabe sisu eest. Sama seaduse §-s 9,

milles reguleeritakse vastutuse piiranguid andmete vahemällu salvestamise korral, näeb ette, et

juhtudel, kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises

üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu, kusjuures vastav edastusmeetod tehnilistel põhjustel nõuab

andmete vahemällu salvestamist ja selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine

teistele teenuse kasutajatele nende taotluse alusel, ei vastuta teenuse osutaja selle teabe automaatse,

vahepealse ja ajutise talletamise puhul teabe sisu eest. Samuti on kõnealuse seaduse § 10, mis

sätestab vastutuse piirangud andmete talletamise teenuse osutamise korral, lõikes 1 ette nähtud, et

kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse

osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest.

28. Kohus leiab, et kostja tegevusele võiks kohalduda IÜTS §-des 8-10 ettenähtud vastutuse

piirangud, kuid käesoleval juhul kohtu hinnangul kostjale vastutuse piirangud ei kohaldu. Tallinna

Ringkonnakohus on enda 26.11.2018 otsuses selgitanud, et kuivõrd infoühiskonna teenuse seadus

põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2000/31, tuleb seaduse sätete tõlgendamisel

arvestada direktiivi põhimõtete ja eesmärkidega. Euroopa Kohus on eelotsuse teisele küsimusele

vastates viidanud väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb direktiivi 2000/31 artikli 12

lõike 1, artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 lõike 1 mõtestamisel lähtuda direktiivi põhjendusest 42,

millest ilmneb, et direktiiviga kehtestatud erandid vastutusest hõlmavad ainult juhtumeid, kus

infoühiskonna teenuse osutaja tegevus on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga,

mis tähendab, et teenuse osutajal ei ole teadmisi teenuse saajate poolt edastatava või talletatava

teabe kohta ega kontrolli selle üle (23. märtsi 2010. a kohtuotsus Google France ja Google, C-

236/08–C-238/08, EU:C:2010:159, punkt 113 ning 15. septembri 2016. a kohtuotsus Mc Fadden,

C-484/14, EU:C:2016:689, punkt 62). Vastutuse piirangud ei ole seevastu kohaldatavad juhul, kui

infoühiskonna teenuse osutajal on aktiivne roll, kuivõrd ta võimaldab oma klientidel nende

internetimüügialast tegevust optimeerida (vt selle kohta 12. juuli 2011. a kohtuotsus L’Oréal jt, C-

324/09, EU:C:2011:474, punktid 113, 116 ja 123 ning seal viidatud kohtupraktika).

29. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostjal on olnud teenuse

osutamise aktiivne roll, tal on olnud teadmised, kontroll ja teave. Käesoleval juhul kostja tegutses

majanduslikes huvides rentides ligi 38 000 IP-aadressi RIPE-NCC-lt. Kostja on IP aadresside

registreerimise omaks võtnud. Enamikul inimestel on seos ühe IP-aadressiga. Kostja võimaldas

paljudel soovijatel alustada enda võltskaupadega kauplemiseks mõeldud e-poodidega selliselt, et

ühegi andmebaasi kaudu ei olnud võimalik tuvastada konkreetset poehaldajat ning kõigist

andmebaasidest johtub vaid üks seoses – D. M., kes on märgitud nii e-posti aadressi kaudu (ISP-

organisatsiooni kaudu (Webexxpurts) kui ka ISP-grupi kaudu, milleks on kõigi lehtede puhul

märgitud D. M.) kui ka ASN-numbri kaudu, mille puhul iga vaidlusalune IP-aadress kuulub ühe

kolmest ASN-numbri alla, mis on RIPE-NCC poolt eraldatud just D. M.le (III kd lk 81-221, IV kd

lk 1-222, V kd lk 1-219). Seega ainult kostja kaasabil ja selgel teadmisel on võimalik, et ligi

pooltuhat tema poolt registreeritud IP-aadressi oli kasutuses selliste domeeninimede kaudu, millel

tegeletakse ainult võltskaupu müüvate e-poodide pidamisega. Käesoleval juhul on kostja teenuse

sisuks see, et andmebaasid ei kuvaks tõest informatsiooni sellest, kes ning millist teenust tegelikult

lõpptarbijana tarbib ning millises (domeeni)serveris kostja teabe talletamist võimaldab. Antud

juhul oli kostjal nii tahtlus kui tahe osutada teenust, mille kaudu saab toime panna

intellektuaalomandirikkumisi. Seda läbi ärimudeli, mis pakkus nn proksiteenust. Olukorras, kus

isik pakub teenust, mis võimaldab registreerida domeeninimesid anonüümselt ja jälgedeta, siis see

(pelgalt registreerimise teenust pakkuv) isik, olles enda ärimudeli selliselt üles ehitanud ning

samaaegselt informeeritud, et registreeritud domeenidel rikutakse kaubamärgiomanike õigusi, on

kohustatud andma endast parima, et toetada kaubamärgiomanikke, kelle õigusi rikutakse. Kostja

teenus seisnes täiendavalt serveriteenuse pakkumises. Kostja kaasabil on tehtud peaaegu

võimatuks iga konkreetse veebipoe suhtes menetluse algatamine. Kostja oli hageja veebilehtedel

toimuvatest rikkumisest läbi süstemaatiliste teavituste teadlik

30. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pidi kostja olema teadlik, et veebilehtedel, millele kostja

pakub ISP teenust, toimub ebaseaduslik võltskaupade müük. Nimelt on hageja esitanud kostja

suhtes kuriteokaebuse (I kd lk 72-74) ja enne kuriteokaebuse esitamist on kaubamärgiomanike

esindajad esitanud kostjale nõudekirja seadusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest tulevikus

hoidumiseks (I kd lk 91-105). Nimetatud nõudekirjad on saadetud e-posti aadressile

bd@webexxpurts.com. Kuna vastavalt kostja ja Inter Connect Inc vahel sõlmitud müügilepingule

on kostja Inter Connect Inc’le müünud AS numbri AS57858, mis RIPE andmebaasi kohaselt on

seotud hoopis WebExxpurts’ga, siis on kostja kohtu hinnangul kätte saanud ka kõik teavitused, mis

on saadetud e-posti aadressile bd@webexxpurts.com.

31. Eeltoodust tulenevalt on kostja tegevus kvalifitseeritav küll internetiteenuse osutajana, kuid

temale ei kehti ega võimalda temal saada kasu hoolsate turuosalistele loodudu vastutuse piirangute

klauslitest.

32. Tallinna Ringkonnakohus on enda 26.11.2018 otsuses selgitanud hageja nõude osas lõpetada

hageja liikmete õiguste rikkumine ja sellest edaspidi hoiduda, tuleb maakohtul esmalt tuvastada,

kas kostja tegevus on endiselt jätkuv ning seejärel hinnata rikkumise jätkumise tõenäosust.

Siseriikliku õiguse järgi eeldab see VÕS § 1055 sätestatud koosseisu eelduste täitmist.

33. KaMS § 57 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku

vastu nõudes muuhulgas õigusrikkumise lõpetamist. Kohtu hinnangul tuleneb antud sättest, et

nõuda saab sellise rikkumise lõpetamist, mis on reaalselt aset leidnud ja toimub ka ajal, mil tehakse

kohtulahend. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui

kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda

kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest loobumist. Samuti näeb VÕS § 1055

lg 3 ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva

õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest

hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil.

34. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuigi temapoolt viidatud 119-st veebilehest on enamik

suletud ning selle kaudu ei toimu mistahes tegevust ega kaupade müüki, saaks endiselt rahuldada

hageja nõuet kohustada kostjat lõpetama kaubamärkide kasutamine viidatud veebilehtedel.

35. Kostja on kohtule esitatud Inter Connect Inc kiri Ripe NCC andmebaasile, milles Inter Connect

Inc teatas, et omandas D. M. Fie’lt 2014. aasta jaanuaris ettevõtte, mille hulka kuuluvad järgmised

AS numbrid: AS 57858 Fiber Grid, AS57972 D. M. ja AS60485 D. M.. Kirja kohaselt on Inter

Connect Inc võtnud üle kostjalt kõik kohustused seoses kirjas viidatud IP aadressidega (VII kd lk

3, tõlge VII kd lk 143). Ühtlasi esitas kostja äritegevuse üleandmise kokkuleppe 15. jaanuarist

2014, mille kohaselt osteti kostjalt muuhulgas 62 serverit (VII kd lk 1-2, tõlge VII kd lk 141-142).

Kohus leiab, et eelnimetatu tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja on võõrandanud kõik talle

kuulunud IP-aadressid ning kostja tegevuse on üle võtnud Inter Connect Inc. Samas ei saa kohus

nõustuda, et nimetatud tehingu tegemise ajaks oli jaanuar 2014, sest veel 24.07.2014 seisuga oli

vaidlusaluste veebilehtede IP- aadresside internetiteenuse osutajaks kostja (III kd lk 81-221, IV kd

lk 1-222, V kd lk 1-216). Seega on kohtu hinnangul kostja võõrandanud kõik talle kuulunud IP-

aadressid Inter Connect Inc-le, kuid seda tõenäoliselt millalgi pärast hageja poolt kostja vastu hagi

esitamist. Seda kinnitab kohtule esitatud Inter Connect Inc kiri Ripe NCC andmebaasile, millele ei

ole märgitud kirja koostamise kuupäeva ja millest ei nähtu, millal antud kiri on RIPE NCC-le

edastatud.

36. Kohus leiab, et kohtulahendi tegemise ajal ei ole kostja kindlasti enam vaidlusaluste

veebilehtede IP- aadresside internetiteenuse osutajaks. Näiteks domeeni www.timberlandboots.ca

IP- aadressi teenuse osutajaks on 22.12.2019 seisuga Inter Connect Inc, domeeni

www.pomwa.com IP-aadressi teenuse osutajaks on 22.12.2019 seisuga Inter Connect Inc, domeeni

www.pandoracharmscanada.ca IP-aadressi teenuse osutajaks on hoopis Cloudfare jne. Hageja ei

ole esitanud kohtule tõendeid, et kohtulahendi tegemise seisuga oleks kostja jätkuvalt vaidlusaluste

domeenide IP-aadressi teenuse osutajaks. Seega kohtuotsuse tegemise ajal ei ole kostja enam ühegi

vaidlusaluse IP-aadressi omanik ja sellega seoses ei ole kostja enam seotud ühegi hageja poolt

mainitud domeeni ehk veebilehega. Kuna kostjal puudub kohtulahendi tegemise ajal mistahes seos

vaidlusaluste veebilehtedega ja IP-aadressidega, siis ei saa hageja nõuda kostjalt mistahes

kaubamärgiomanike õiguste rikkumise lõpetamist. Kuna kostja on võõrandanud kõik talle

kuulunud IP-aadressid ning kostja tegevuse on üle võtnud Inter Connect Inc, siis kohtu hinnangul

puudub oht, et kostja jätkaks kaubamärgiomanike õiguste rikkumist tulevikus.

37. Eeltoodust tulenvalt leiab kohus, et hageja nõue, milles ta palus kohustada kostjat lõpetama

kaubamärkide Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora,

Parajumpers, Puma ja Timberland kujutiste kasutamine hageja loetletud 119-l veebilehel ja

lõpetama nendele veebilehtedele Interneti teenuste vahendamine, ei kuulu rahuldamisele, sest

hageja ei ole tõendanud kostja poolt pärast hagiavalduse esitatud viidatud kaubamärkide jätkuvat

kasutamist nimetatud veebilehtede kaudu ega nimetatud veebilehtedele Interneti teenuse

vahendamist.

38. Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjat tulevikus hoiduma Bogner, Burberry, Fitflop,

Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland

kaubamärkidega identsete tähiste kasutamisest või kasutamise võimaldamisest Internetis ei kuulu

rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et eksisteeriks oht, et kostja tulevikus rikuks

eelnimetatud kaubamärkide omanike kaubamrägiomanike õiguseid.

39. Hageja nõue kohustada kostjat esitama erinevate tippdomeenide haldajatele taotlused

hagiavalduses loetletud domeeninimedest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et ükski tema poolt

nimetatud veebileht oleks registreeritud kostja poolt ning kuuluks jätkuvalt kostjale. Samal

põhjusel ei saa kuuluda rahuldamisele hageja nõue asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega

hagis loetletud domeenidest loobumiseks ja hagejale loovutamiseks.

40. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue, milles ta palus kostjal keelata

tulevikus domeeninimede registreerimise, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased

kaubamärkidega Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora,

Parajumpers, Puma ja Timberland.

Kahju hüvitamise nõue

41. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja on hinnanud

kaubamärgiomanikele tekkinud kahju suuruseks ligikaudselt vähemalt 179 540 eurot.

42. Hagiavalduse esitamisel hageja leidis, et temale tekitatud kahju ei saa hinnata lähtuvalt

hüpoteetilisest litsentsitasust, sest kaubamärgiomanikud ei oleks andnud luba võltsitud toodete

tootmiseks. Hageja viitas TsMS §-le 233 ja leidis, et kohus peab kahju suuruse ise kindlaks

määrama oma siseveendumuse kohaselt, arvestades kostja tegevuse mastaapsust. Samuti leidis

hageja, et kostja teenis tulu kaubamärgiomanike arvelt, kuid sellist summat ei saa hageja kindlaks

teha. Hageja viitas VÕS §-le 1039 ja leidis, et kostja peab teatama tulu suuruse. Kui kostjalt ei ole

võimalik andmeid saada, peab kohus ise hüvitise kindlaks määrama VÕS § 127 lg 6 ja TsMS §

233 alusel. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja peab hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju

VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 128 lg 4 alusel. Kui sellise kahju suuruse kohta ei ole võimalik

kostjalt andmeid saada, tuleb kohtul endal kahju kindlaks määrata VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233

alusel.

43. 26.08.2016 esitatud hagi tervikteksti kohaselt hageja on kahju nõude esitanud alternatiivselt

kaubamärgiseaduse (KaMS § 57 lg 1), alusetu rikastumise (VÕS § 1037 ja § 1039) ja deliktiõiguse

(VÕS § 1043 jj) alusel. KaMS alusel esitatud hageja nõude kohaselt kostja tegevus on kahjustanud

kaubamärkide mainet ja vähendanud kaubamärgi usaldusväärsust ja eristusvõimet ning hageja

leiab, et kostja tegevusega seoses jääb kaubamärgiomanike saamata tulu. Alternatiivselt soovis

hageja kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1037 lg 1 alusel. Hageja leidis, et kostja hoidis kokku

kulusid seoses sellega, et kostja ei taotlenud kaubamärgiomanikelt luba ja on alusetult rikastunud.

Kostja sai rikkumise tõttu tulu, sest veebilehtedelt oli võimalik osta võltsitud kaupa. Hageja viitas

VÕS §-le 1039 ja leidis, et kostja oli rikkumisest teadlik, kostja on saanud rikkumise kaudu ja tõttu

tulu ning hagejal on õigus nõuda kostjalt rikkumisega saadud tulu väljanõudmist. Alternatiivselt

esitas hageja kahju hüvitamise nõude deliktiõiguse alusel. Hageja viitas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p

5 ja p 6. Hageja leidis, et hageja kahju seisneb varalises kahjus sh saamata jäänud tulus ning

hagejale tekkinud kahju olemuse ja ulatuse määramisel hageja tugines VÕS § 128 lg 4 teises lauses

sätestatud saamata jäänud tulule. Lisaks esitas hageja VÕS § 128 lg 1 ja 3 ning VÕS § 115 aluse

kohtueelsete menetluskulude nõude summas 3000 eurot.

44. Hageja selgitas, et hagejal ei ole võimalik esitada tõendit, kus oleks täpselt kirjas kui palju

maksaks litsents kostjale kaubamärgiomanike sõnamärgi kasutamiseks domeeninimedes, võltsitud

kauba müümiseks ja kaubamärkide kasutamiseks, sest kaubamärgiomanikud ei ole kunagi vastavat

litsentsi andnud ega pea võimalikuks selliste litsentside andmist ka tulevikus mistahes tingimustel.

Hageja tõendab kaubamärgiomanikele tekkinud kahju 68 väljavõttega veebilehtedelt, millest

nähtuvalt müükase kaupa suuremas väärtuses kui kahju hüvitisena nimetatud summa 179 540

eurot.

45. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et see on täielikult tõendamata. Kostja ei ole

müünud võltsitud kaupu ega vähendanud ühegi kaubamärgi eristusvõimet. Kostja ei ole hoidnud

kokku kulutusi ega tekitanud hagejale õigusvastast kahju. Puudub kostja õigusvastane süüline tegu,

kahju ja põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud isegi kohtueelise õigusabi kulu tekkimist summas

3000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et nende veebilehtede kaudu oleks tegelikkuses üldse

mingeid kaupu müüdud.

46. KaMS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku,

kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu tahtlikult või hooletuse tõttu

tekkinud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.

43. Tallinna Ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel

tehtud 18.11.2018 otsuses leidis järgmist: Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei registreerinud

ise kaubamärgiomanike õigusi rikkuvaid domeeninimesid ega müünud läbi veebilehtede võltsitud

tooteid, ei ole hageja nõuet võimalik lahendada hageja esimeses alternatiivis pakutud hageja

liikmete omandi õigustamatule kasutamisele tuginedes VÕS § 1037 lg-le 1 ja VÕS § 1039 alusel.

Kuigi kostjale ei saa ette heita otsese tegevusega kahju tekitamist, viitavad hageja esile toodud

asjaolud sellele, et hageja arvates on kostja aidanud enda tegevusega luuga teistele isikutele

võimaluse hageja liikmete õiguste rikkumiseks ja seda olukorda säilitanud. Sellest tulenevalt saab

kostja deliktilise vastutuse aluseks olla tema kaudne tegevus või hageja liikmete õiguste rikkumise

ohu loomise järel õigusvastane passiivseks jäämine ehk tegevusetus. Teisele isikule õigusvastaselt

kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043 jj järgi kahju hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses

kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt.

Öeldut arvestades on deliktilise vastutuse objektiivse teokoosseisu täitmise kõrval kostja vastutuse

oluliseks eelduseks see, et kostja tegu oleks õigusvastane ja süüline. Kui kahju tekitajale on

etteheidetav kaudne tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, saab sellise

käitumise õigusvastasus tugineda esmalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi etteheitel, et kahju

tekitaja on rikkunud kaitsenormi, mis kohustas teda käituma teisiti ja võtma ette meetmeid

kannatanule väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmiseks. Maakohtul tuleb seetõttu võtta seisukoht,

kas kehtiv seaduskord st ennekõike IÜTS, selliseid kaitsenorme sätestab. Kui kõneallolevat

juhtumit reguleeriv kaitsenorm puudub, tuleb lisaks kontrollida, kas kahju tekitajal oli kujunenud

olukorras sellele vaatamata seaduses sätestamata kohustus käituda mingil kindlal viisil, et kahju

tekkimist ära hoida, st kas tal lasus käibekohustus, mida ta on rikkunud. Kui käibekohustus

eksisteerib ja seda on rikutud, tugineb õigusvastasuse etteheide kõnealusel juhul VÕS § 1045 lg 1

p-le 5, mille järgi on isiku käitumine eelduslikult õigusvastane, kui selle tagajärjel kahjustatakse

teise isiku omandiga sarnast õigust.

44. TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega

vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud

otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seega ei saa maakohus hageja nõude

lahendamisel lähtuda hageja esimeses alternatiivis pakutud hageja liikmete omandi õigustamatule

kasutamisele tuginedes VÕS § 1037 lg-le 1 ja VÕS § 1039 alusel, vaid kohus saab hageja kahju

hüvitamise nõude lahendada VÕS § 1043 jj järgi. Hageja ei ole pärast Tallinna Ringkonnakohtu

poolt 18.11.2018 otsuse tegemist Harju Maakohtus toimunud menetluses soovinud oma kahju

nõuet täpsustada.

45. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustus rikkuva käitumisega. VÕS

§ 1045 lg 3 alusel ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane,

kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise

eest. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus.

46. Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel

saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm

(VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil

viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras

käibekohustus, mida ta on rikkunud (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-48-15 p

24). Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest

ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse

tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kõige üldisemalt tähendab

käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o. kohustust

võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende

õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas

3-2-1-48-15 p 24).

47. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud käibekohustuse tähendust ka antud asjas: Arvestades

hagis esitatut, tuleb maakohtul kahju hüvitamise nõude lahendamiseks selgitada, kas kostjal kui IP

aadresside rentijal lasus hageja liikmete suhtes käibekohustus ja milline oli selle sisu. Selleks tuleb

hinnata, kas kostjal oli oma teenuse pakkumisel kohustus võtta hageja liikmete kui

kaubamärgiomanike kaitseks kasutusele vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud ja milles need

meetmed konkreetsel juhul pidanuks seisnema. Kohtul tuleb käibekohustuse eksisteerimise

hindamisel arvestada, et TsÜS § 138 kohaselt tuleb õigusi teostada heas usus ning õiguste

teostamine ei ole lubatud teiste isikute õigusi kahjustaval viisil. Seadusest tuleneva kahju

tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu tuleb kohtul kaaluda, kas kostja pidanuks selgelt

õigusvastase sisuga veebilehtede avaldamist mingil viisil ära hoidma. Kui leiab lisaks tõendamist,

et kostja oli teadlik tema poolt renditud IP aadressidele registreeritud veebilehtedel toimuvast

võltskaupade müügist, siis tuleb kohtul hinnata, kas kostjal lasus kohustus omal initsiatiivil IP

aadresside rentimine lõpetada või muul viisil hageja liikmete õiguste rikkumine kõrvaldada. Kui

kostjal oli maakohtu arvates selline kohustus, saab lugeda kostja passiivseks jäämise ehk

tegevusetuse käibekohustuse rikkumise tõttu õigusvastaseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.

juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).

48. Hageja on väitnud, et kostja vastutab tegelike õiguste rikkujatega solidaarselt, sest kostja tegi

õigusrikkumise võimalikuks, takistas nõuete esitamist tegelike rikkujate vastu ning kostjal lasus

käibekohustus hoiduda hagejale kahju tekitamisest.

49. VÕS § 65 g 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 näeb ette, et solidaarkohustus tekib,

kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid

ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Samuti tekib VÕS § 65 lg 3

kohaselt solidaarkohustus siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga

täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lg 4). Seega tekib

solidaarkohustus siis, kui see on lepingus või seaduses otseselt ette nähtud. Seadusest või lepingust

tuleneva reegli puudumise korral kehtib üldjuhul eeldus, et kui võlasuhte raames eksisteeriva

kohustuse täitmiseks on kohustatud mitu isikut, vastutavad nad kohustuse täitmise eest

solidaarvõlgnikena.

50. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul lasus kostjal käibekohustus hagejale kahju

tekkimist ära hoida. Kostja pidi olema teadlik, et veebilehtedel, millele ta pakkus ISP teenust

toimus ebaseaduslik võltskaupade müük. Sellel põhines kogu tema äritegevuse tuum. Enamgi veel,

kostja tegevust iseloomustab kordumatu mastaapsus ning suunatus justnimelt võltskaubandusega

tegelevatele isikutele näitlikustab tema tahet just sellist teenust pakkuda. Seega hoolsa käitumise

puhul, rentides ligi 38 000 IP-aadressi ning võimaldades nende kasutust enda klientide poolt, pidi

selline isik võtma kasutusele hoolsusmeetmed tagamaks, et tema teenuse kasutamine eranditult

vaid intellektuaalomandi õigusi rikkuvateks tegevusteks ei oleks üheselt toetatud, võimaldatud

ning motiveeritud. Isegi juhul, kui eitada käibekohustust olla hoolas enda majandustegevuses igal

ajahetkel ning vältida teiste isikute õiguste abstraktne rikkumine, siis igal juhul tekkis

käibekohustus olla hoolas hetkest, mil hageja alustas kostja teavitamist rikkuvatest

domeeninimedest või nende kaudu tegutsevatest võltskauba e-poodidest. Sellest hetkest, mil

hageja teavitas kostjat rikkuvatest domeenidest või nende kaudu tegutsevatest võltskauba

poodidest, tekkis kostjal ka kohustus tegutseda seaduse aluse ehk IÜTS § 10 lg 1 alusel. Nimelt

IÜTS § 10 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja

pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava

teabe sisu eest järgmistel tingimustel: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise

nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2)

käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja kohe

vastava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. See tähendab, et alates hageja teadete saamisest

kohustus kostja seaduse alusel tegutsema: kõrvaldama vastava teabe (nt rikkuva domeeninime) või

tõkestama sellele juurdepääsu (nt domeeninime kasutavale võltskaupade e-poele). Seda kostja ei

teinud ja sellise tegevuse kaudu tekitas kostja hagejale kahju.

51. Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastutab võltskaupu müüvate veebilehtede omanikega

solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul ei saa hageja välja tuua, kes olid nende

veebilehtede omanikud ja hageja kaubamägiomanike ainuõiguste tegelikud rikkujad, sest

tulenevalt kostja poolt osutatud teenuse iseloomust ei ole võimalik välja selgitada vaidlusaluste

veebilehtede omanikke.

52. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus

tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku

andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või

hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.

Pooled ei vaidle, et kostja kahju tekitamise õigus ei tulene seadusest, et hageja ei ole nõustunud

talle kahju tekitamisega, kostja ei ole tegutsenud ei hädakaitse ega hädaseisundis või et kostja

oleks oma õiguse teostamiseks või kaitseks kasutanud omaabi. Kostja ei ole tõestanud, et ta ei ole

hagejale kahju tekitamises süüdi.

53. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv

kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 näeb ette, et varaline kahju on eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on

kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud

tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

54. Hageja väitel kaubamärgiomanikele tekkinud kahju seisnes varalises kahjus ehk saamata

jäänud tulus. Hageja selgitas, et hagejal ei ole võimalik esitada tõendit, kus oleks täpselt kirjas kui

palju maksaks litsents kostjale kaubamärgiomanike sõnamärgi kasutamiseks domeeninimedes,

võltsitud kauba müümiseks ja kaubamärkide kasutamiseks, sest kaubamärgiomanikud ei ole

kunagi vastavat litsentsi andnud ega pea võimalikuks selliste litsentside andmist ka tulevikus

mistahes tingimustel. Hageja tõendab kaubamärgiomanikele tekkinud kahju 68 väljavõttega

veebilehtedelt, millest nähtuvalt müükase kaupa suuremas väärtuses kui kahju hüvitisena

nimetatud summa 179 540 eurot. Hageja on palunud kohtul määrata kahju hüvitis VÕS § 127 lg 6

ja 233 lg TsMS § 233 lg 1 alusel.

55. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset

suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskustega või

ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus

kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 127 lg 6 kohaselt

kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse muu

hulgas kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või

tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise

kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks

hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Hageja on selgitanud, et käesoleval juhul ei oleks

kaubamärgiomanikud mingil juhul litsentsinud enda kaubamärke võltsitud kaupade tootmiseks,

mistõttu ei ole võimalik määrata VÕS § 127 lg 6 teises lause alusel sellist kindlat summat, mida

rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks hankinud vastava litsentsi.

56. Õiguskirjanduses on leitud järgmist: Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võib

kannatanu kahtlemata nõuda tema poolt reaalselt kantud kahju hüvitamist § 1043 (või § 115 ) ja §

127 lg 1 järgi, kuid selle nõude esitamisel peab ta ära tõendama kõik kahju hüvitamise eeldused, sh

kahju suuruse. Alternatiivina annab § 127 lg 6 teine lause autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva

õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise korral kohtule õiguse määrata kindlaks kahjuhüvitise

suurus, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud

loa vastava õiguse kasutamiseks. Sättes toodud regulatsioon põhineb EL-i direktiivil nr 2004/EÜ

intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ning selle eesmärk on intellektuaalomandi omaja

olukorra soodustamine. Kahju hüvitamise ühe põhimõtte kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust

tõendama kahjustatud isik, kuid intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral on kahju täpse

suuruse, samuti põhjusliku seose tõendamine komplitseeritud. Kindlasti ei saaks selleks kahjuks

lugeda kahjustatud isiku õigust rikkunud isiku poolt saadud tulu, see on võimalik vaid alusetu

rikastumise sätete alusel (§-d 1037 -1039)/.../Ainuüksi asjaolu, et rikkuja on kahjustatud isiku arvel

saanud kasu, ei anna veel alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks, vaid kahju hüvitamise nõude

olemasoluks on vajalik kahju olemasolu kannatanul. See võib aga konkreetsel juhul olla küsitav,

kuivõrd ei pruugi olla tõendatav, kas kahjustatud isik ise oleks oma loodud teost, leitust vms

turustama hakanud ja sellest tulu teeninud võib mitte. Seetõttu loeb intellektuaalomandi õiguste

omaja kahjuhüvitise lähtealuseks antud teose, leiutise vms. litsentsitasu. Hüpoteetilise litsentsitasu

suuruse peab tõendama kannatanu. Kahju hüvitise nõude esitamisel ei ole oluline, kas

intellektuaalomandi õiguste omaja oleks üldse olnud valmis sellist litsentsilepingut sõlmima, kas

õiguste omaja ise neid õigusi majanduslikus mõttes tõestanud. See põhimõte ei kehti siiski alati: nt

antud toodet üldse selles piirkonnas ei turustata, ei saa rääkida õiguste omajal kahju tekkimisest,

kuid sel juhul saab ta sama nõuda alusetu rikastumise nõue kaudu § 1037 lg 1 järg

(Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, lk

673-674.) Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda VÕS § 127 lg 6 teise lause alusel saamata

jäänud tulu. Samas hageja ei ole esile toonud, kui suur oleks kaubamärgiomanike nn hüpoteetiline

litsentsitasu. Seega ei saa kohus määrata kostja poolt hagejale hüvitatava kahjus suurust VÕS §

127 lg 6 teise lause ja TsMS § 233 lg 1 alusel.

57. Seega tuleb kohtul hagejale tekkinud kahju suuruse lahendamisel lähtuda VÕS § 127 lg 6

esimesest lausest ja VÕS § 128 lg-st 4. Kuna Ringkonnakohus on käesolevas asjas esitatud

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel leidnud, et hageja nõuet ei ole võimalik lahendada VÕS § 1039

alusel, siis ei saa kohus lähtuda VÕS § 1039 sätestatud pahauskse rikkuja poolt saadud tulu

väljaandmise regulatsioonist.

58. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks saanud vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises. Kohus selgitab, et saamata jäänud tulu on eelkõige kasu, mida isik

oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõtu, tõenäoliselt saanud, kui

kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Paragrahv § 128 lg 4 esimese lause

eesmärk on kergendada kahjustatud isiku saamata jäänud tulu ulatuse tõendamist. Saamata jäänud

tulu nõude puhul tuleb hinnata just tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui

kohustust oleks nõuetekohaselt täidetud. Paragrahvi 128 lg 4 teise lause kohaselt peabki

kahjustatud isik tõendama üksnes neid asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal

oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kahju tekitaja peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et

teatud põhjustel põles seda tulu siiski saadud. Paragrahv 128 lg 4 teise lause kohaselt võib saamata

jäänud tuluks olla ka tulu saamise võimaluse kaotus.

59. Hageja on esitanud kohtule väljavõtted iga veebilehe kohta (III kd lk 81-221, IV kd lk 1-222, V

kd lk 1-219) ning kohtule esitatud 68 väljavõttest nähtuvalt müüakse nimetatud veebilehtedel

kaupu vähemalt 179 540 eurot väärtuses. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte iga veebilehe

kohta, kus müüakse võltsitud kaupu (III kd lk 81-221, IV kd lk 1- 222, köide V lk 1-219) ning juba

68 väljavõttelt nähutvalt müüakse veebilehtedel kaupa suuremas väärtuses, kui kahju hüvitisena

nimetatud summa: 179 540 eurot (V kd lk 220-223). Kohus tuvastab, et näiteks kaubamärkidega

BOGNER/PARAJUMPER tooteid müüakse veebilehel www.cybermondayonlinescanada.com

kokku hinnaga 5000 eurot + 7600=8100 eurot (III kd lk 83- 86), kaubamärgiga BURBERRY

tooteid, müüakse veebilehel www.marquemarket.com

kokku hinnaga 2800 eurot (III kd lk 96-

98), kaubamärgiga BURBERRY tooteid müüakse veebilehel www.commercemarques.com kokku

hinnaga 2500 eurot (103-104), kaubamärgiga BURBERRY tooteid müüakse veebilehel

ww.summertrends.us kokku hinnaga300 eurot (III kd lk 107), kaubamärgiga BURBERRY tooteid

müüakse veebilehel www.2013-louisvuittonhandbags.com kokku hinnaga 16 800 + 6450= 23 250

eurot(III

kd

110-113),

kaubamärgiga

BURBERRY

tooteid

müüakse

veebilehel

www.marquefemme.com kokku hinnaga 3100 eurot (III kd lk 117-118 ), kaubamärgiga

BURBERRY tooteid müüakse veebilehel www.burberrysupply.com müüakse kokku hinnaga

1400+1150=2550 eurot (III kd 124-125), kaubamärgiga BURBERRY tooteid müüakse veebilehel

www.burberryhandbagsuk.com kokku hinnaga 3600 + 3500= 7100 eurot (III kd lk 130-133),

kaubamärgiga TIMBERLAND tooteid müüakse veebilehel www.Timberlandbootsforsale.co.uk

hinnaga 600 eurot (V kd lk 206-207), kaubamärgiga TIMBERLAND

tooteid

müüakse

veebilehel www.cheaptimberlandboots7outlet.org.uk kokku hinnaga 1800 eurot (V kd lk 208) jne.

60. Kohus leiab, et kostja ei ole kuidagi ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et vastavatel

vaidlusalustel lehtedel võltskaupu müüdi või müüakse. Samas hageja poolt kohtule esitatud

väljavõtted nimetatud veebilehtedest ei tõenda, et hageja oleks võinud saada tulu vähemalt 179 540

euro või tal oli kavatsus ja võimalus tulu nimetatud summas saada, kui kostja oleks oma kohustusi

nõuetekohaselt täinud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt

saaks järeldada, et kaubamärgiomanikel on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Kohus

märgib, et rikkuja tulu suuruse väljaselgitamisel ei piisa üksnes müügitulu kindlakstegemisest, sest

see viiks kaubamärgiomaniku põhjendamatu rikastumiseni. Tuleb arvestada, milliseid kulusid on

tulu teenimiseks kantud. Hageja ei ole aga välja toonud ega tõendanud, milliseid ettevalmistusi

olid kaubamärgiomanikud ise teinud selleks, et saada kasu, mida nad kostja tõttu ei saanud. Seega

ei ole kohtul võimalik hageja kahju suurus määrata ka VÕS § 127 lg 6 esimese lause alusel.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kahju hüvitamise nõue summas 179 540 eurot jätta rahuldamata.

61. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kohtueelse menetluse õigusabikulud summas

3000 eurot. Riigikohus on leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS §

128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju

hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4

kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on

küll väitnud, et talle nõudekirja koostamise ja saatmisega tekkinud kahju summas 3000 eurot, kuid

ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue

välja mõista kahju hüvitis summas 3000,00 eurot.

62. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

63. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjus otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab

menetluskulude suures kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse

jõustumisest TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 23.12.2019 kohtuotsus.

Riigikohtu 21.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020

ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.12.2019 kohtuotsused.