2-19-330/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5) Tsiviilasi nr: 2-19-330

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-330 Tsiviilasi XX hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.04.2019 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad XX apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerli Kask (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523, asukoht Tartu mnt 16, 10117 Tallinn, e-post: info@kpkoda.ee )

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2019 otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

3.2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 196/2018/861.

3.3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

3.4. Hageja menetluskulud maakohtus jätta osaliselt kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.

2(5) Tsiviilasi nr: 2-19-330

3.5. Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 612 eurot. 3.6. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal tasuda XX-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

3.7. Ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-114898 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) poolt esitatud nõudes XX vastu 62,00 EUR saamiseks ja mõisteti XX-lt välja avaldajale hüvitamisele kuuluv riigilõiv 45,00 EUR ja menetluskulu 20,00 EUR. Riigilõiv ja menetluskulu kokku summas 65,00 EUR tuli XX-l tasuda: Konto EE821010220113742012 Pank SEB Pank, makse saaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, makse selgitus riigilõiv ja menetluskulud 2-18-114898.

2. Kohtutäitur IP saatis hagejale 12.12.2018 täitmisteate täiteasjas nr 196/2018/861. Täitmisteate kohaselt on kostja algatanud täitemenetluse, milles täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 04.12.2018 kohtumäärus 2-18-114898 ja nõude suuruseks on 65 eurot. Täitmisteate kohaselt jõustus täidetav kohtumäärus 04.12.2018. Täitmisteatele oli lisatud 12.12.2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

3. 28.12.2018 e-kirjas kinnitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond, et 04.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-114898 jäeti XX-le välja saatmata.

4. Hageja leiab, et täitemenetluse läbiviimine täiteasjas on lubamatu, sest kostja ei kontrollinud kas Pärnu Maakohtu lahend menetluskulude kohta on hagejale kätte toimetatud ja algatas põhjendamatult täitemenetluse. Hageja leiab, et 04.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-114898 tekkinud menetluskulude jätmine hageja kanda ei olnud põhjendatud, lisaks leiab hageja, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.12.2018 määrus on õigusvastane. Hageja palub täiteasjas nr 196/2018/861 tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Kostja vastus hagile

5. Kostja võttis hagi õigeks.

Esimese astme kohtu otsus

3(5) Tsiviilasi nr: 2-19-330

6. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 196/2018/861, hageja menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot ja viivise.

7.Otsuse põhjenduste kohaselt palub hageja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt välja mõista õigusabikulud summas 577,20 eurot, lisandub riigilõiv 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot (tl 38). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et XX kasutas esindaja teenust kokku 3,7 tundi. XX kasutas esindaja teenust dokumentidega tutvumiseks, suhtluseks, faktiliste ja õiguslike asjaolude analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks, kohtule vastuväite esitamiseks. Kostja hinnangul ei vajanud XX, endise kohtutäiturina, käesoleval juhul õigusabi, samuti on menetlus alustatud põhjendamatult. XX oleks pidanud esitama TMS § 217 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale täitedokumendi täitmisel, mitte suurendama kohtukulusid ja kulutama kohtu ressurssi.

8. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu kannab hageja oma õigusabikulud ise. Kostja on siiski nõustunud hüvitama hagejale menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 350 eurot. Kuivõrd hagi tagamise taotlust kohus ei rahuldanud, jääb riigilõiv hagi tagamise avalduselt hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. riigilõivult summas 300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt jäid välja mõistmata hageja menetluskulud.

10. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub otsuses põhjendus, miks kohus leiab, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtuotsus on selles osas täielikult põhjendamata. Kohaldades TsMS § 168 lg-st 6 ja mõistes kostjalt välja menetluskulud osaliselt on kohus möönnud, et kohtusse pöördumine oli tingitud kostjast. Kohtulahend on selles osas vastuoluline.

11. Apellant leiab, et kohtu seisukoht, et kostja ei ole andud põhjust pöörduda kohtusse, ei ole õige. Kostja algatas hageja suhtes täitemenetluse tsiviilasjas nr 2-18-114898 väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks. Hageja vaidlustas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nii kostja poolt sundtäitmise algatamist, kui kostja poolt sundtäitmisele esitatud menetluskulude nõuet ennast. Täitemenetluse seadustik näeb sellises olukorras võlgniku õiguste kaitseks ette sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise. Muid õiguskaitsevahendeid alusetu täitemenetluse ja selles esitatud nõude vaidlustamiseks võlgnikul täitemenetluses pole.

12.Asjaoludest nähtuvalt kohtusse pöördumise tingis kostja tegevus, kes esitas täitmiseks kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-18-114898, mida kohus ei olnud hagejale kätte toimetanud ja mille sisust hageja ei olnud teadlik. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele vastu vaidlemise tingis ka asjaolu, et kostja nõue tasuti veel enne, kui toimus makseettepaneku kättetoimetamine hagejale ja tema naabrile. Kostja maksekäsu avaldust tagasi ei võtnud. TsMS § 172 lg 9 järgi oleks pidanud avaldaja menetluskulud jääma tema kanda. Maksukäsuosakonna menetlust lõpetavas määruses kulude jätmine hageja kanda ei olnud põhjendatud ja see oli vastuolus TsMS §

172 lg 9 ja TsMS § 4881.

4(5) Tsiviilasi nr: 2-19-330 Vastavalt TsMS § 4881 puudus hagejal võimalus maksekäsu kiirmenetlust lõpetavat määrust vaidlustada. Eelnevast tulenevalt on kostja tegevus ja käitumine tinginud hageja jaoks kohtusse pöördumise ja see on olnud vältimatu.

Vastus apellatsioonkaebusele 13.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

15. Maakohus tegi asjas menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames mõistis lõpptulemusena kostjalt hageja kasuks menetluskulud osaliselt välja. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht, et menetluskulude jaotamisel tuleb jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Maakohus on seejuures tuginenud mh sellele, et hageja menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuna hageja hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Kui pool esitab põhjendamatu taotluse, siis puudub teisel poolel kohustus nimetatud taotluse esitamisega seotud kulusid hüvitada.

16. Apellatsioonkaebuse väide on põhjendatud selles, et maakohus on menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtus kasutas hageja lepingulise esindaja teenuseid. Hageja esitatud dokumentide kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja õigusalaseid teenuseid kokku 3,7 tundi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulu tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja endise kohtutäiturina ei vajanud lepingulist esindajat, samuti alustati menetlus hageja poolt põhjendamatult, sest hageja oleks pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Maakohus leidis ka, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus maakohtu osutatud põhjendustega ei nõustu.

17. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et vaidlustatud täitemenetlus algatati dokumendi alusel, mis ei vastanud täitedokumendi nõuetele.

18. Kuigi täitemenetluse algatamisel dokumendi alusel, mis ei vasta täitedokumendi nõuetele, tuleks esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217), saab täitmiseks esitatud dokumendi vastavust täitedokumendi nõuetele kontrollida ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) lahendamisel, kui võlgniku ja sissenõudja vahel on ka materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Käesolevas asjas esitas hageja ka sisulised vastuväited sellele, et tsiviilasjas nr 2-18-114898 temalt kostja kasuks väljamõistetud summad olid põhjendamatud. Seega ei esitanud hageja üksnes väidet, et kohase täitedokumendi puudumise tõttu on täitemenetlus algatatud põhjendamatult, mistõttu on maakohtu viide sellele, et hageja oleks pidanud vaidlustama täituri tegevuse või otsuse on põhjendamatu. Nõustuda ei saa ka sellega, et kostja ei põhjustanud hagi esitamise. Täitemenetluse algatamiseks esitas avalduse kostja ning kuigi asjast nähtub, et täitedokument

5(5) Tsiviilasi nr: 2-19-330 jäi hagejale välja saatmata maakohtu eksimuse tõttu, vaidlustas hageja täitedokumendi ka sisuliselt. Hageja nimelt leidis käesolevas asjas esitatud hagiavalduses, et kostja poleks saanud liikmemaksu nõuet maksekäsu kiirmenetluses üldse esitada ning lisaks, et kostja nõue tasuti veel enne, kui toimus makseettepaneku kättetoimetamine hagejale. Maakohus sisuliselt pooltevahelist vaidlust käesolevas asjas ei analüüsinud, sest selleks puudus vajadus, kuivõrd kostja võttis vastuses hagiavaldusele hagi kohe õigeks.

19. Nõustuda ei saa ka sellega, et hagejal endise kohtutäiturina puudus õigus menetluses kasutada lepingulist esindajat. Selline keeld lepingulise esindaja kasutamiseks seaduses puudub. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud teenuseid 3,5 tundi, tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades menetluskulude nimekirjas osutatud lepingulise esindaja osutatud õigusteenuseid asja menetlemiseks, maakohtu poolt rahuldamata jäänud avaldusi, leiab ringkonnakohus, arvestades ka vaidluse olemust ning esitatud väiteid, et põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada on 2 tundi. Menetluskulude tunnihind on seejuures ringkonnakohtu arvates mõistliku suurusega ja vastab arvestades esindaja kvalifikatsiooni keskmiselt levinud teenustasu suurusele. Seega tuleb lisaks hageja poolt tasutud riigilõivule välja mõista ka maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud kokku 312 eurot. Menetluskulude jaotus

34. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1, arvestades ka seda, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tekkinud kulud vastaspoolel hüvitamisele ei kuulu (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik

kohtunik

kohtunik