4-08-11909/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2010 a Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-08-11909 Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi Eesti Riigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus AK-le Tartu Maakohtu 08.01.2009.a. otsusega Liiklusseaduse § 74 1 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 115 trahviühiku suuruse rahatrahvi asendamiseks. Süüdlane

AK, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, töökoht XXX RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 205 , § 212, kohus m ä ä r a s: asendada AK-le Tartu Maakohtu 08.01.2009.a. otsusega Liiklusseaduse § 74 1 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 115 trahviühiku suurune s.o 6900 kroonine rahatrahv 11 (üheteistkümne) päevase arestiga. Arest kuulub ärakandmisele Võru Arestimajas ajavahemikul 20.mai 2010 kuni 30.mai 2010.a. Aresti kandmist arvestada AK arestimajja saabumisest. Määruse koopia saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja AK-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusevälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Selgitada, et määruskaebuse esitamisel tuleb selles märkida VTMS § 192 lg-s 2 loetletu, sealhulgas kaebuse esitaja taotluse sisu ja põhjendus ( VTMS § 192 lg 2 p 5) ning määruskaebusele tuleb lisada kaebuses märgitut kinnitavad tõendid-dokumendid ( VTMS § 192 lg 2 p 6). Juhul kui määruskaebuse esitamise põhjuseks tuuakse mõni KarS § 82 lg-s 2 märgitud asjaolu, tuleb kohtule kindlasti esitada enda väiteid kinnitavad sellekohased tõendid, vajadusel esitada täitetoimikust täielik tõestatud koopia või täitetoimiku originaal, et kohtul oleks võimalik määruskaebust sisulisemalt lahendada ( VTMS § 195).

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 08.01.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 4-08-11909 karistati AK Liiklusseaduse § 74 1 lg 2 alusel 115 trahviühiku suurune s.o 6900 kroonise rahatrahviga. Kohtuotsus jõustus 15.01.2009.a. Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) esitas 08.02.2010.a. Tartu Maakohtule avalduse, milles palub otsustada Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel AK-le karistuseks mõistetud 6900 kroonise rahatrahvi asendamine. Kohtutäitur RL on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 9873,60 krooni ulatuses tasumata riiginõudeid alates 2008.a. Nõuded on saadetud kohtutäituritele sundtäitmiseks. Nähtuvalt kohtutäitur RL teatisest on täitemenetlus AK suhtes 6900 krooni nõudes algatatud 25.08.2009.a. Täitmisteade on kätte toimetatud 28.08.2009.a. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku registervara olemasolu, registervara AK ei oma. Võlgnik omab pangakontot AS SEB Pank`is, arve on arestitud, arvele laekumisi ei ole. Maksuja Tolliameti registri andmetel võlgnik töökohta Eesti Vabariigis ei oma. Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 on kohtutäitur teatanud AK suhtes täitmise võimatusest.

Võlgnik AK avaldas kohtule, et töötas AS-s Y kuni koondamiseni 2009.a. detsembris ning jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur ei pidanud rahatrahvi kinni töötasust. Vahepeal oli töötu, käesolevaks ajaks on leidnud uue töökoha, aresti koheselt kandma asudes on oht see kaotada. Omab ka teisi rahalisi kohustusi, primaarseks peab elatise maksmist. Palub lükata aresti kandmise edasi 2010.a. maisse, et oleks võimalik oma tööd korraldada.

Kohtu seisukoht

TMS § 201 lg 1 sätestatu kohaselt kui rahatrahvi tervikuna tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest , sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

KarS § 72 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

Juhindudes eeltoodust asendab kohus Tartu Maakohtu 08.01.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 4-08-11909 AK-le Liiklusseaduse § 74 1 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 115 trahviühiku suuruse s.o 6900 kroonise rahatrahvi 11 päeva arestiga. Kohus leiab, et AK taotlus aresti kandmise edasilükkamiseks on põhjendatud ning määrab, et arest kuulub ärakandmisele 2010.a. maikuus.

Kohus selgitab võlgnikule, et täitemenetluse kulude sissenõudmise osas ei ole kohaldatavad väärteoasjas tehtud otsuse täitmise aegumise tähtajad, mis on sätestatud KarS § 82 lg 1 p-s 3. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta iseseisvaks täitedokumendiks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat, aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Kohtutäituri seaduse § 23 kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Kohtunik