8 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-09-15477

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2010 Kohtla-B.E kohtumajas Kriminaalasja number 1-09 -15477 ( 09240101466 ) Kohtunik, rahvakohtunikud Eeva Levina, Tiia Nelk, Juuli Hirtentreu Kohtuistungi sekretär ,tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Olga Dorogan Kaitsjad Artur Umuršadjants, Irina Žurina, Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäevad 11-12 jaanuar 2010, 15. jaanuar 2010 süüdistatavad B.E, XXX, xxx, Eesti kodanik algharidusega, emakeel-vene keel, töökohta ei oma, 3 korda kriminaalkorras ja 14 korda väärteokorras karistatud, viimane karistus Jõgeva Maakohtu 15.04.2005 otsusega 1 aasta 7 kuud vangistust, vabanes 18.12.2006, tõkendelukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.04.2009 ; U.R, XXX, xxx,kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, töökohta ei oma, kohtu poolt karistamata, väärteokorras karistatud 6 korda, tõkend-elukohast lahkumise keeld kohaldatud 23.04.2009; Dmitri ANISKIN, 39106202234, xxx, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, emakeel-vene keel, 2 korda kriminaalkorras ja 14 korda väärteokorras karistatud, viimane- Viru Maakohtu 30.09.2009 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 17.06.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 4 kuud ; tõkendelukohast lahkumise keeld kohaldatud 29.04.2009

Kriminaalasi B.E süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,5,7;järgi; U.R-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5,7; KarS § 114 p 1,2-§ 25 lg 2 järgi ; Dmitri Aniskini süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi Üldmenetluse korras

2 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306; 309; lg 1,3; 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1, 2 kohus

O T S U S T A S :

B.E kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 ( kolm )aastat 2 kuud vangistust.

B.E kuriteo toimepanemises KarS § 199lg 2 p 4,5,7,8 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 3 ( kolm ) aastat 2 ( kaks) kuud vangistust.

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel ning karistuse kandmise alguseks lugeda vanglasse saabumise päev.

U.R kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust.

U.R kuriteo toimepanemises KarS § 114 p 1,2- § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 3 ( kolm) aastat 4 ( neli) kuud vangistust.

Tõkendelukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning karistuse kandmise alguseks lugeda vanglasse saabumise päev.

Dmitri ANISKIN kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 järgi liita kandmata karistus Viru Maakohtu 30.09. 2009 määrusega

täitmisele pööratud karistuse võrra, see on 4 kuud vangistust, ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks) kuud vangistust. Tõkendelukohast lahkumise keeld –muuta kohtuotsuse jõustumisel ning karistuse kandmise alguseks lugeda vanglasse saabumise päev.

Rahuldada vandeadvokaat Artur Umuršadjantsi taotlus ning mõista talle riigi eelarvest kaitsjatasuks kohtumenetluses 4 320 ( neli tuhat kolmsada kakskümmend ) krooni, millest käibemaks on 720 ( seitsesada kakskümmend) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ning mõista talle riigi eelarvest kaitsjatasuks kohtumenetluses 4 320 ( neli tuhat kolmsada kakskümmend ) krooni, millest käibemaks on 720 ( seitsesada kakskümmend) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ning mõista talle riigi eelarvest kaitsjatasuks kohtumenetluses 4 320 ( neli tuhat kolmsada kakskümmend ) krooni, millest käibemaks on 720 ( seitsesada kakskümmend) krooni.

Välja mõista B.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni sundraha

- 840 ( kaheksasada nelikümmend ) krooni kaitsjatasu kohtu eelses menetluses ja 6 480( kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni kohtumenetluses

3

- 141 ( ükssada nelikümmend üks) krooni 10 senti toimiku koopia tegemise eest.

Välja mõista U.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud :

- 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha ;

- 1 680 ( üks tuhat kuussada kaheksakümmend ) krooni kaitsjatasu

kohtueelses menetluses ja 6 480 ( kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni kohtumenetluses;

- 141 ( ükssada nelikümmend üks ) krooni ja 10 senti toimiku koopia tegemise eest.

Välja mõista Dmitri Aniskinilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud :

- 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni sundraha;

- 1 583 ( üks tuhat viissada kaheksakümmend kolm ) krooni 40 senti krooni

kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja 6 480 ( kuus tuhat nelisada kaheksakümmend ) krooni kohtumenetluses.

Välja mõista B.E-lt ja U.R-ilt solidaarselt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu :

- 2 875 ( kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi eest ;

Asitõendid – dressipluus, dressipüksid, spordijope, klaaspudel – hävitada kohtuotsuse jõustumisel .

B.E , U.R ja Dmitri Aniskinil tasuda sundraha ja

kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas

nr 221023778606. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ B.E või U.R või D.Aniskin sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-09- 15477 „

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. jaanuarist 2010.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 09. veebruarist 2010.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 10. veebruarist 2010 .

Süüdistus

süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus kella 22.00 14.04.2009 kuni `t

kella 02.00 15.04.2009, koos , olles kannatanu A K´i korteris

asukohaga XXX, peale ühist alkoholi tarbimist, võõra vallasasja omastamise eesmärgil,

hakkas B.E sektsioonikapist asju võtma, kuid A K palus panna need asjad tagasi, seepeale B.E haaras kannatanul rinnust ja U.R lõi rusikaga vastu kannatanu pead, mille tagajärjel A K kukkus maha ning B.E ja U.R

hakkasid peksma rusikate ja jalgadega kannatanu A K´ile vastu pead, nägu ja

keha, millega tekitasid kannatanule hulgaliselt kehavigastusi ja raske tervisekahjustuse, peale seda võtsid ära kannatanu korterist järgmise vara: mobiiltelefoni Sony Ericsson koos

4

akulaadijaga maksumusega 2400 krooni, teleri Thomson LSD maksumusega 10028,05

krooni, Zuumboxi Starman - 1995 krooni, kaks paari dressipükse Umbroei oma materiaalset väärtust. Oma tegudega tekitasid kahju 14 423,05 krooni.

Peale selle ajavahemikus kella 22.00 14.04.2009 kuni kella 02.00 15.04.2009, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, eelneval kokkuleppel

, läksid tagasi kannatanu A K´i korterisse asukohaga XXX, võõra vallasasja

omastamise eesmärgil hakkasid peksma rusikate ja jalgadega kannatanu A K´ile vastu

pead, nägu ja keha, millega tekitasid kannatanule hulgaliselt kehavigastusi ja raske

tervisekahjustuse, peale seda võtsid ära kannatanu korterist järgmise vara: muusikakeskuse Philips maksumusega 4000 krooni, raha kokku 1350 krooni, pardli Philips

maksumusega 375 krooni, juukselõikusaparaadi Philips maksumusega 300 krooni, haigekassakaardi, kliendikaardi Rademar, kliendikaardi Hansapank, Hansapanga kaardi,

ID-kaardi kannatanu nimele, kannatanu riided: talvise spordijope firma Brugiei oma

kannatanu jaoks väärtust, soojad spordipüksid Umbro maksumusega 375 krooni. Oma tegudega tekitasid kahju 6400 krooni.

Sel moel oma tegudega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tekitades raske tervisekahjustuse, isikute grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus kella 22.00 14.04.2009 kuni `i kella 02.00 15.04.2009, koos , olles kannatanu A K´i korteris asukohaga

XXX, peale ühist alkoholi tarbimist, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, B.E hakkas sektsioonikapist asju võtma, kuid A K palus panna neid asju tagasi, seepeale B.E haaras kannatanul rinnust ja U.R lõi rusikaga vastu kannatanu pead, mille tagajärjel A K kukkus maha ning B.E ja U.R hakkasid peksma rusikate ja jalgadega kannatanu A K´ile vastu pead, nägu ja keha, millega tekitasid

kannatanule hulgaliselt kehavigastusi ja raske tervisekahjustuse, peale seda võtsid ära

kannatanu korterist järgmise vara: mobiiltelefoni Sony Ericsson koos akulaadijaga

maksumusega 2400 krooni, teleri Thomson LSD maksumusega 10028,05 krooni, Zuumboxi Starman- 1995 krooni, kaks paari dressipükse Umbroei oma materiaalset väärtust. Oma tegudega tekitasid kahju 14 423,05 krooni.

Sel moel oma tegudega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, tekitades raske tervisekahjustuse, isikute grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud .

Peale selle ajavahemikus kella 22.00 14.04.2009 kuni kella 02.00

15.04.2009, olles kannatanu A K´i korteris asukohaga XXX, peale B.E-ga

alkoholijoobes olevale kannatanule paljude kehavigastuste tekitamist, tahtliku tapmise eesmärgil, kallas kannatanu seljas olnud riided üle vedelikuga ning peale seda süütas need, kuid korteris olnud B.E õnnestus kannatanu seljas olnud riided kustutada.

Süütamise tagajärjel kannatanu riided muutusid kasutuskõlbmatuteks - püksid maksumusega 400 krooni ning jope, mis ei oma materiaalset väärtust.

Sel moel pani toime teise inimese tapmiskatse, piinaval ja üldohtlikul viisil, s.o kuriteo, mis on ettenähtud .

Dmitri Aniskin`it süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus kella 22.00 14.04.2009 kuni kella 02.00 15.04.2009, eelneval kokkuleppel , läksid kannatanu A K´i

korterisse asukohaga XXX, võõra vallasasja omastamise eesmärgil hakkasid peksma

rusikate ja jalgadega kannatanu A K´ile vastu pead, nägu ja keha, millega tekitasid

5

kannatanule hulgaliselt kehavigastusi ja raske tervisekahjustuse, peale seda varastasid

kannatanu korterist järgmise vara: muusikakeskuse Philips maksumusega 4000 krooni,

raha kokku 1350 krooni, pardli Philips maksumusega 375 krooni, juukselõikusaparaadi Philips maksumusega 300 krooni, haigekassakaardi, kliendikaardi Rademar, kliendikaardi

Hansapank, Hansapanga kaardi, ID-kaardi kannatanu nimele, kannatanu riided: talvise

spordijope firma Brugiei oma kannatanu jaoks väärtust, soojad spordipüksid Umbro maksumusega 375 krooni. Oma tegudega tekitasid kahju 6400 krooni.

Sel moel oma tegudega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, tekitades raske tervisekahjustuse, isikute grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud.

Kohtuistungil prokurör loobus süüdistuse osast, mis käsitleb D.Aniskini ja B.E

süüdistuse kvalifikatsiooni 14.04.2009 kella 22.00 kuni 02.00 võõraste vallasasjade omastamist A.K korterist. Prokurör leidis, et vägivalla tarvitamist ei saa ajaliselt eraldada

ning muid tõendeid peale D.Aniskini kohtueelses menetluses antud ütluste , millest ta

kohtuistungil loobus, vägivalla tarvitamise kohta asjade hõivamiseks ei ole esitatud . Prokurör palub selle süüdistuse KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 mõlema süüdistatava suhtes.

1. kuritegu B.E ja U.R-i süüdistus KarS 200 lg 2 p 4,5,7 järgi.

Nii kannatanu A.K kui süüdistatavate B.E ning U.R ütlused on ühetaolised ning selles ei ole vaidlust, et 14. aprillil 2009 said nad kokku ning A.K kutsus B.E ja U.R-i

enda korterisse, et jätkata alkoholi tarvitamist. Kõik olid varem alkoholi tarvitanud. Kannatanu sõnade kohaselt tundis ta B.E hästi, U.R-i nii hästi ei tundnud. Ka selles ei ole vaidlust, et esialgu võeti alkoholi rahumeelselt. Millest aga tüli tekkis, selle kohta lähevad kannatanu ja süüdistatavate ütlused lahku. Kannatanu sõnade kohaselt tema kedagi otseselt ei solvanud, kuigi kõne oli meestepäraselt mahlakas. U.R hakkas tema asju võtma, tema hakkas keelama ning sellest algaski tema peksmine, kumb esimesena lõi,

seda ta enam ei mäleta, kuid lõid mõlemad, peksti nii käte kui jalgadega . Täpsemalt midagi ütelda ta enam ei või, sest ta oli teadvuseta. Ärkas alles siis kui korter oli tema väärtuslikemast asjadest tühjaks viidud.

Süüdistatavad , nii B.E kui U.R kinnitavad peksmist kuid väidavad, et kannatanu hakkas ülbitsema ning nende naistuttavaid sõnaliselt solvama, selle peale nemad ärritusid

ning hakkasid peksma. Esemed hõivasid peale seda kui kannatanu vastupanu oli maha surutud ning süüdistuses toodud esemete nimekiri on õige.

Tunnistaja K K ütlustega on tõendatud, et poeg tuli öösel tema juurde, nägu oli verine ja ütles, et teda peksti ning varastati asjad. Järgmisel päeval tulid tema juurde kaks noormeest ning tõid kannatanu riided ja Zoomboxi. ( lk 20-25,39-43)

Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud A.K kehavigastuste tekitamine, kuna kannatanul on tuvastatud nahahaavad kuklapiirkonnas, kiirupiirkonnas, kulmu piirkonnas,

roide murrud, mis põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Eksperdi arvamusel need vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi esemega. Roiete hulgimurrud põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse . ( lk 109-111 )

6

Sündmuskoha vaatlusega , milline oli läbi viidud vahetult peale kuriteo teopanemist on tõendatud, et korteris puuduvad süüdistuses kirjeldatud röövitud asjad. ( lk 2-10 )

Eelnimetatud tõenditega on kinnitatust leidnud kuriteo toimepanemise aeg ja koht, samuti B.E ja U.R-i poolt vägivalla kasutamine K vastu.

Kuriteo objektiivne külg on täidetud, sest olenemata sellest, mis asjaoludel peksmine

alguse sai, kasvas see üle kannatanu tahte selliseks mahasurumiseks, et sai võimalikuks tema asjade hõivamiseks. Seega on toimepandud vägivald toime pandud asjade hõivamise

vahendina. Kannatanu teadvusetu seisund oli tekkinud peksmise tulemusena, sest enne lööke näkku ja pähe oli kannatanu nii enda kui süüdistatavate sõnade kohaselt adekvaatne

ning reageeris sündmustele asjakohaselt. Peale vägivalla toimepanekut ei mäleta

kannatanu enam aga midagi. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et soov võtta kannatanult tema asjad, tekkis süüdistatavatel kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul,

ning sellisel juhul tuleb U.R-i ja B.E poolt kasutatud vägivald käsitleda asjade hõivamise vahendina. Riigikohtu otsus 3-1-1-12-09

Tegemist on õigusvastase teoga, sest puuduvad hädakaitse või hädaseisundi või kohustuste kollisiooni tunnused, sest asjas puuduvad andmed, et K oleks süüdistatavaid rünnanud.

Subjektiivsest küljest on tegu otsese tahtlusega. Korduv käte ja jalgadega löömine näo ja

keha piirkonda on tahtlik ja sihipärane tegevus, kannatanu asjade omastamiseks ebaseaduslikul viisi.

Antud tegu on õigesti kvalifitseeritud nii B.E kui U.R-i suhtes KarS § 200 lg 2 p ,5,7 järgi

2. kuritegu

U.R-i süüdistus KarS § 114 p 1,2 -25 lg 2 järgi.

Tegu seisis selles, et peale kannatanu peksmist ja tema teadvusetusse olekusse viimist,

U.R võttis korteri kapist odekolonni pudeli, valas sellega kannatanu üle ja pani põlema. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest B.E õnnestus kannatanu seljas olevad riided kustutada.

Objektiivselt on tuvastatud asitõendite, A.K seljas olnud riiete vaatlusega , et nii jopele kui alumisele pluusile ja pükstele on valatud mingit ainet ning neil on olulised põlemissulamisjäljed, kuna tegemist on kunstkiust riietega. ( tl. 45-57 ) samuti vaadeldud kohtuistungil .

Kannatanu ütlustega selle kohta, et tal olid ühel kõrval põletusjäljed.

Süüdistatava U.R-i ütlustega selle kohta, et ta tõepoolest valas kannatanu peale

odekolonni ja süütas selle. Miks ta nii tegi, seda öelda ei oska. Tahtluse kohta ei oska midagi öelda.

Süüdistatav B.E ütlustega on tõendatud, et U.R valas kannatanu peale süütevedeliku ja süütas selle välgumihkliga.

7 Süüdistatavate ütlused lähevad lahku selles osas, kas põlevad riided kustutas ainult B.E või aitas kaasa ka U.R. U.R-i sõnade kohaselt kohtuistungil ta ei mäleta, kas ta aitas kustutada või mitte, vist ikka aitas. B.E sõnade kohaselt kustutas ainult tema. Seega ei saa olla tegemist vabatahtliku loobumisega. Kohtueelsel uurimisel ei ole andmeid selle kohta, et ta aitas kustutada. Seega on kohtualuste ütlused kohtuistungil selles osas vastuolulised ning neid ei saa võtta tõendina. Tuleb jääda B.E ütluste juurde, et kustutas ainult tema.

U.R on realiseerinud KarS § 114 p 1,2 -25 lg 2 objektiivse külje tunnused sellega, et kallas teadvusetu kannatanu seljas olevad riided üle süütevedelikuga ( odekolonniga ) ning süütas need . Kuritegu jäi katse staadiumisse tänu B.E tegutsemisele. Kui B.E ei oleks kustutanud, oleks teadvusetu kannatanu võinud surnuks põleda. Tegemist on lõpuleviidud katsega.

Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega, kannatanu seljas olevate riiete

süütamine on tahtlik ja sihipärane tegevus, mille puhul isik peab teadma, et sellisele tegevusele järgneb piinarikas surm. Seega on tapmiskatse kvalifitseeritud õieti piinavaks ja üldohtlikuks viisiks, see on KarS § 114 p 1,2 -25 lg 2 järgi.

3. kuritegu

B.E ja Dmitri Aniskini poolt kannatanu vara hõivamine summas 6 400 krooni.

Peale lahkumist kella 22.00 paiku tuli B.E kannatanu korterisse tagasi koos Dmitri

Aniskiniga. Nende ütluste kohaselt kohtuistungil nad kannatanut rohkem ei peksnud, kannatanul olid silmad lahti ja neile tundus, et kannatanu näeb neid ning saab toimuvast aru. Süüdistatavad ei vaidle vastu faktile, et siis hõivasid muusikakeskuse Philips, raha kokku

1350 krooni, pardli Philips, juukselõikusaparaadi Philips, kliendikaardid Rademar, Hansapank, ID kaardi ning kannatanu riideid. Kokku tekitasid kahju 6 400 krooni.

Kannatanu antud sündmust ei mäleta, ning see kuritegu on tõendatud süüdistavate endi sõnade põhjal, tunnistaja K.K ütlustega, et ta nägi kahte noormeest poja korterist väljuvat ning osa asjade tagastamisega süüdistatavate poolt.

See tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi.

Karistused

B.E

on kriminaalkorras varem 3 korda karistatud , sealhulgas 2 korda tingimisi. Kuna ta

katseajal sooritas uusi kuritegusid , siis viimase karistuse järgselt pöörati ka varasem

karistus täitmisele. Jõgeva maakohtu 15.04.2005 otsuse järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabanes B.E 18.12.2006.

Väärtegude toimepanemise eest on B.E karistatud 14 korral. Viimased trahvid on tasumata. Töökohta ei oma. Perekonna ja ülalpeetavate kohta toimikus andmed puuduvad.

Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda materiaalse kahju osalist hüvitamist asjade tagastamise näol ning kannatanu juures vabandust palumas käimist. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

8

Arvestades kuriteoga põhjustatud rasket tagajärge tervisekahjustuse näol ja varasemat karistatust, saab B.E karistada vaid vabaduskaotusliku karistusega.

KarS § 200 teise lõike eest on ette nähtud vabadusekaotus kolmest kuni viieteistkümne aastani.

Tema oli kannatanu hea tuttav ja tänu temale sattusid ka teised süüdistatavad kannatanu korterisse. Ta oli ka initsiaatoriks teisel korral koos D.Aniskiniga tagasi minema. Kannatanul mingeid taotlusi süüdistatavatele karistuste mõistmiseks ei ole. Tema sõnade kohaselt B.E vabandused võttis ta küll vastu kuid andestanud ei ole.

Arvestades asjaolu, et tänu tema tegutsemisele ei saanud realiseeruda U.R-i poolt tehtud

tapmiskatse, siis võib teda karistada minimaalsele karistusmäärale lähedase karistusega

ning varguse eest mõistetud karistus tuleb lugeda kaetuks röövimise eest mõistetud rangema karistusega.

U.R

on kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest on 6 korda karistatud. Karistusregistri andemest lähtuvalt on trahvid tasumata. ta on karistatud nii Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete seaduse järgi kui Alkoholiseaduse järgi Töökohta ei oma ,

perekonna ja ülalpeetavate kohta andmed puuduvad. Kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid tuvastatud ei ole. Kui B.E ja Aniskin tagastasid osaliselt nende poolt

omastatud vara, siis U.R suhtus kannatanusse väga hoolimatult ning teatas

kohtuistungil et ta ei kavatsegi tema poolt omastatud televiisori tagastada ega selle

väärtust kannatanule hüvitada. Teleri müüs ta kolmandale isikule, kelle nime ei soovi avaldada.

Kannatanu loobus igasugustest materiaalsetest nõuetest.

Arvestades kergendavate asjaolude puudumist tuleb U.R-ile mõista rangem karistus kui

B.E-le. Antud paragrahv alternatiivseid karistusi ette ei näe ning arvestades seda, et U.R pani toime kaks kuritegu, saab ka tema puhul olla võimalik vaid reaalne vangistus.

Mõrva katse eest karistuse mõistmisel tuleb rakendada KarS § 60 sätteid, arvestades seda, et kuritegu jäi katse staadiumi ning raskeid tagajärgi ei põhjustatud. Antud kuriteo eest mõistetud karistus tuleb lugeda kaetuks raskema karistusega.

Dmitri Aniskin on kaks korda kriminaalkorras ja 14 korda väärteokorras karistatud. Kriminaalkorras on ta karistatud varavastaste kuritegude eest, väärtegudeks, mille eest teda on karistatud on

Alkoholiseadus ja Liiklusseaduse erinevad sätted. Trahvid on tasumata. Viimane

kriminaalkaristus, milline on mõistetud Viru Maakohtu 23.09.2008 otsuse järgi, pöörati täitmisele Viru Maakohtu 30.09.2009 määrusega. Määrus on jõustunud, kuid D.Aniskin ei ole veel karistuse kandmisele asunud.

Töökohta ei oma, koolis ei käi, perekonda ega ülalpeetavaid ei oma.

Omades kehtivat täitmisele pööratud karistust, saab ka teda karistada vaid reaalse vangistusega. Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahjude osalist heastamist asjade tagastamise näol, raskendavad asjaolud puuduvad.

9

Süüdistavatelt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud, ja sundraha, nende vähendamist taotletud ei ole.

Asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtunik Rahvakohtunikud Eeva Levina Tiia Nelk . Juuli Hirtentreu

Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2010.a. kohtuotsusega: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2 ja 4; 340 lg 2 p 2 ja 4 tühistada Viru

Maakohtu 15. jaanuari 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-15477 osaliselt, see on:

U.R-i KarS § 114 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises. B.E-le KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises.

U.R KarS § 40 lg 1 alusel õigeks mõista süüdistuses KarS § 114 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi. Talle KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi karistuseks mõistetud 3 aastat ja 4 kuud vangistust

lugeda kohaldatuks tingimisi ning KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.R ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas XXX;

ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on U.R käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

B.E-le KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks mõistetud 3 aastat ja 2 kuud

vangistust lugeda kohaldatuks tingimisi ning KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et

vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui

B.E ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas XXX;

10

ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on B.E käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Määrata U.R

ja B.E

katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 kohaselt katseaeg hakkab kulgema 19. maist 2010. U.R-i ja B.E tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada.