2-17-8207/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-8207

Kohtuasi

XX avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja

ettevõtte saneerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15.04.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Indrek Nuut

Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Terje Eipre

Võlausaldajad:

PAO Bank Sankt-Peterburg (Venemaa registrikood

1027800000140), esindajad vandeadvokaat Indrek

Leppik, vandeadvokaadi abi Erko-Andreas Roosik

Muhu Investeeringute OÜ (registrikood 11284495)

Muhu Lambakasvatuse OÜ (kustutatud, registrikood

11102927)

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu,

registrikood 70000349), esindaja Ülle Ilves

BB (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus Pärnu Maakohtu 15.04.2019 määrusele läbivaatamata osas,

milles XX vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega kohus jättis

rahuldamata taotluse menetluse peatamiseks, punkti 4, millega kohus otsustas jätta

rahuldamata avaldaja taotluse saneerimisnõustaja taandamiseks ja uue määramiseks,

punkti 5, millega kohus vabastas ametist saneerimisnõustaja saneerimismenetluse

lõppemisel ning punktid 6-8, 14, milles maakohus täitis selgitamise funktsiooni ja

korraldas määruse kättetoimetamist.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.04.2019 määrus osas, milles maakohus jättis

läbivaatamata XX avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks ning

lõpetas tsiviilasja nr 2-17-8207 menetluse. Samuti osas, milles maakohus määras kindlaks

menetluskulude jaotuse.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lõpetada XX saneerimismenetlus. Saata

tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule XX võlgade ümberkujundamise menetluse

jätkamiseks ja menetluskulude jaotuse määramiseks.

4. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

5. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja) esitas 25.05.2017 Pärnu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks

ja ettevõtte saneerimiseks. Pärnu Maakohus võttis 02.06.2017 avaldused menetlusse ja andis

võlausaldajatele tähtaja ümberkujundamiskava kohta seisukoha andmiseks.

2. Avaldaja esitas 02.06.2017 taotluse täitemenetluse asjas nr 022/2016/6597 peatamiseks.

Pärnu Maakohus peatas täiteasjas menetluse 05.06.2017.

3. Pärnu Maakohus algatas 15.08.2017 kohtutäiturist avaldaja saneerimismenetluse ja

nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Terje Eipre. Pärnu Maakohus määras

saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja. Veel kohustas

maakohus avaldajat tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste katteks

3 000 eurot.

4. Pärnu Maakohus tegi 26.09.2017 määruse, millega mh edastas avaldaja avalduse

kohtualluvuse järgi Harju Maakohutule. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtu määrusele

määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.12.2017 maakohtu määruse osas, milles

kohus edastas avalduse lahendamiseks Harju Maakohule ja saatis asja tagasi Pärnu Maakohtule.

5. 14.03.2018 jättis Pärnu Maakohus võlausaldajate poolt vastuvõtmata jäänud

saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse, vabastas saneerimisnõustaja

ametist, määras saneerimisnõustaja tasuks 3 157,5 eurot (käibemaksuga) ja andis ülesandeks

kanda tagatiste kontole kantud 3 000 eurot saneerimisnõustajale. Samuti tühistas Pärnu

Maakohus saneerimise tagamiseks rakendatud täitemenetluse peatamise. Avaldaja esitas

määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2018 vaidlustatud

määruse ja saatis asja tagasi esimese astme kohtule. Ringkonnakohus selgitas mh, et olukorras,

kus kohtutäitur ei suuda kahjunõuet hüvitada, võib ta kui füüsiline isik taotleda võlgade

ümberkujundamist, sh võlgade vähendamist; maakohus algatas kohtutäituri suhtes ekslikult

saneerimismenetluse. Asi tuli tagasi saata avaldaja kui füüsilise isiku võlgade

ümberkujundamise menetluse jätkamiseks.

6. Pärnu Maakohus peatas 04.07.2018 asja menetluse kuni haldusasjas nr 3-18-532 menetluse

lõppemiseni. Võlausaldaja esitas määruse peale määruskaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus

tühistas määruse ning saatis asja tagasi maakohule menetluse peatamise uueks otsustamiseks.

7. 10.09.2018 peatas Pärnu Maakohus taas asja menetluse, mille peale esitas võlausaldaja taas

määruskaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas määruse 22.10.2018. Ühtlasi selgitas

ringkonnakohus, et maakohus käsitas ekslikult avaldust saneerimisavaldusena, kuigi avaldaja

esitas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 10 tähenduses avalduse

võlgade ümberkujundamiseks. Makseraskustes kohtutäitur kui füüsiline isik saab esitada

kohtule avalduse oma võlgade ümberkujundamiseks, et vältida oma pankrotimenetlust.

Seejuures ei näe kehtiv õigus ette võimalust eristada kohtutäituri büroo vastutust kohtutäituri

kui füüsilise isiku vastutusest. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks,

s.o kohtutäituri võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamiseks.

8. Pärnu Maakohus tegi 15.02.2019 määruse, milles määras jätkata avaldust võlgade

ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks ning andis tähtaja avaldaja taotluste (peatada

menetlus või anda tähtaeg ja juhised ümberkujundamiskava esitamiseks, taandada

saneerimisnõustaja ja määrata uus) osas seisukoha andmiseks. Maakohus märkis, et

ringkonnakohus eksis menetluse vormi määramisega: kohus ei menetlenud võlgniku võlgadest

vabastamist vaid FIE saneerimist saneerimisseaduse (SanS) alusel. Selleks, et jätkata võlgniku

võlgadest vabastamise menetlusega, tuli saneerimismenetlus lõpetada.

Maakohtu määrus

9. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse menetluse peatamiseks, läbi vaatamata

avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks ning lõpetas tsiviilasja

menetluse. Kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse saneerimisnõustaja taandamiseks ja uue

määramiseks ning vabastas saneerimisnõustaja Terje Eipre. Menetluskulud jättis kohus

avaldaja kanda ja määras saneerimisnõustaja tasu suuruse ning tasumise korra.

Taotlus menetluse peatamiseks tuli jätta rahuldamata, sest praeguse asja lahendus ei sõltu

haldusasjas nr 3-18-532 tehtava lahendi tulemusest. Kohtutäitur vastutab füüsilise isikuna oma

ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest kogu oma varaga, olenemata sellest, kas ta

on ametist vabastatud või mitte. Samuti ei mõjuta ametisuhe võimalust esitada võlgade

ümberkujundamise avaldus.

Rahuldamata tuli jätta ka taotlus tähtaja andmiseks uue ümberkujundamiskava esitamiseks.

Vastavalt VÕVS § 25 lg-le 2 peab ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamise

aluseks olema võlausaldajate seisukohad või mõjuv põhjus. Praegusel juhul puudus selleks

võlausaldajate nõusolek ja mõjuv põhjus.

Hoolimata kohtu nõudest ei esitanud avaldaja viimase kolme aasta pangakonto väljavõtteid ja

majandusaasta aruannet. Pealegi oli ümberkujundamiskava ja saneerimiskava esitamisest

möödunud märkimisväärne aega ja võlgniku varaline seisund oli oluliselt muutunud, esitatud

kavad aktuaalsuse kaotanud. Avaldaja ei kajastanud adekvaatselt oma majanduslikku seisundit.

Menetlus ei olnud perspektiivikas. Avaldus võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte

saneerimiseks tuli jätta läbi vaatamata.

Taotlus saneerimisnõustaja ametist vabastamiseks tuli jätta rahuldamata, sest kohus jättis läbi

vaatamata avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks.

Saneerimisnõustaja tuli vabastada ning tema kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja

põhjendatud kulud hüvitada. Põhjendatud saneerimisnõustaja tasu suurus oli 2 631,25 eurot,

millele lisandus käibemaks 526,25 eurot. Saneerimisnõustaja tasuks oli deposiiti kantud

3 000 eurot.

Menetluskulud tuli jätta avaldaja kanda VÕVS § 8 lg 2 järgi.

Määruskaebus

10. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha lahend, millega saata asi tagasi

maakohtule avaldaja taotluste uueks lahendamiseks või teha ise lahend, millega peatada

tsiviilasja menetlus haldusasjas nr 3-18-532 lahendi jõustumiseni ning seejärel uuendada

menetlus uue kava esitamise võimaldamiseni uue saneerimisnõustaja abil või üldse ilma

saneerimisnõustajata. Määrus rikkus avaldaja põhiõigust kohtu ja seaduse kaitsele. Menetlusest

ei tohtinud keelduda isikust endast sõltumatutel asjaoludel ja ilma seadusele tugineva

põhjenduseta.

Asjakohatud olid maakohtu viited asja venimisele. Menetlust juhib kohus ja kohus ei olnud

praegu aktiivne, kuigi hagita menetluses on see kohtu ülesanne. Samas, erinevalt

ringkonnakohtute poolt sedastatust, menetles maakohus asja õigesti ja kooskõlas VÕVS § 10

lg-s

sätestatuga,

mis

näeb

ette,

et

füüsilisest

isikust

ettevõtja

võib

ümberkujundamismenetluses ühtlasi taotleda ettevõtte saneerimist, põhjendades saneerimise

vajadust. Viidatud säte aga ei selgita, kuidas peaks toimima kohtutäitur, kes soovib võlakaitset

ja ettevõtte saneerimist, kuid kelle ettevõte võib tegutseda kas ainult kohtutäituribüroona või

hoopis mingil muul alal. Kohus seda olukorda ei analüüsinud ja avaldajale ei selgitanud.

Menetluse lõpetamisel ja taotluste läbivaatamata jätmisel on kohtul kõrgendatud

põhjendamiskohustus, mida maakohus praegu ei täitnud. Menetlus tuli peatada, mitte lõpetada.

Avaldaja täitis tähtaegselt kohustuse esitada oma viimase kolme aasta pangaväljavõtted selles

ulatuses, milles see oli võlgade ümberkujundamise menetluses vältimatult vajalik. Ülejäänud

ulatuses ei saanud avaldaja väljavõtteid esitada kahjustamata täitemenetluse saladuse

põhimõtet. Kohus ei avaldanud, mil viisil ta tagaks täitesaladuse kaitse samaväärselt

pangasaladuse kaitsega. Pealegi oli tänaseks avaldaja ametist tagandatud ja ametikonto

kasutamise õigus oli lõppenud. Tema toimikud olid üle läinud järgmisele täiturile.

Määruses sisaldunud väide, nagu oleks võlgnik ise kinnitanud, et ta ei oska muud tööd kui

kohtutäituri oma, oli vale ja kohatult halvustav. Avaldaja tõi välja üksnes selle, et kohtutäituril

on seaduse kohaselt keelatud tegeleda ettevõtlusega. Kuid kuna avaldajal oli õigusalane haridus

ja pikk kogemus kohtutäiturina, oli enesestmõistetav, et ka kohtutäiturina mittejätkamisel oli

tal võimalik muul alal tegutseda.

Avaldajale tuli anda uus võimalus uus kava esitada. Maakohtu vastupidine seisukoht oli

põhjendamata. Võlgnik esitas avalduse 25.05.2017, (kohtutäituri seadus) KTS § 21 lg 2 p 8

jõustus 09.01.2018. Seega oli menetluslik olukord muutunud menetluse kestel oluliselt

avaldajast sõltumatutel asjaoludel ja esines mõjuv põhjus anda võimalus uue kava esitamiseks.

Menetlus praeguses asjas tuli peatada. Haldusvaidlus omas praeguse asja lahendamisel tähtsust.

Avaldaja tegevuse jätkumine kohtutäiturina ei olnud välistatud enne, kui haldusvaidlus tema

ametist tagandamise üle on negatiivse tulemusega lõppenud. Sellises olukorras ei saanud

avaldaja koostada uut kava võlgade ümberkujundamiseks. Pealegi ei tohi kohus olla

sõnamurdjalik: kui kohus leidis varem, et menetlus tuli peatada, siis ta ei saanud hiljem oma

seisukohta muuta.

Vastused määruskaebusele

11. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu (võlausaldaja IV) palus jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus jättis õigesti menetluse peatamata,

juhindudes

ringkonnakohtu

juhistest.

Kohus

ei

pidanud

andma

tähtaega

uue

ümberkujundamiskava esitamiseks. Avaldaja varjas infot.

12. Saneerimisnõustaja palus samuti jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Peatamine oli põhjendamatu ja uuel saneerimiskaval ei olnud mõtet.

13. PAO Bank Sankt-Peterburg (võlausaldaja III) palus jätta määruskaebus rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata. Menetlus oli õiguslikult perspektiivitu ja määruskaebus

põhjendamata. Avaldaja jättis puudused kõrvaldamata ja kava täitmine oli võimatu. 26.07.2019

teatas võlausaldaja III, et haldusasjas nr 3-18-532 oli menetlus lõppenud ja selgunud oli, et

avaldaja tagandamine oli kehtiv. Eelneva tõttu palus võlausaldaja III jätta määruskaebus

läbivaatamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Selle läbivaatamata jätmise alused puudusid.

14.1. Esmalt markeerib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamise ulatuse. Määruskaebus

esitati maakohtu määrusele tervikuna. Samas ei saanud maakohtu määruse kõiki punkte

määruskaebe korras vaidlustada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta osaliselt läbivaatamata.

Pädevus selleks tuleneb TsMS § 664 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja kui selle

käigus selgub, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab kohus määruskaebuse

läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

Nii ei saanud esitada määruskaebust maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega kohus

jättis rahuldamata taotluse menetluse peatamiseks, p-i 4 peale, millega kohus otsustas jätta

rahuldamata avaldaja taotluse saneerimisnõustaja taandamiseks ja uue määramiseks, p-i 5

peale, millega kohus vabastas ametist saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisel ning

p-de 6-8, 14 peale, milles täitis selgitamise funktsiooni ja korraldas määruse kättetoimetamist.

Üksnes menetluse peatamise määrusele on TsMS § 360 järgi võimalik määruskaebus esitada,

peatamata jätmist vaidlustada ei saa. Saneerimisnõustaja vabastamisele on võimalik

määruskaebus esitada saneerimisnõustajal, kui saneerimisnõustaja on vabastatud, sest ta on

jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt või põhjusel, et

saneerimisnõustajal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda (vt SanS § 19 lg 5). Viidatud

osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ringkonnakohus vaatab määruskaebe korras läbi kaebuse maakohtu määruse resolutsiooni

p-le 3, millega kohus jättis läbi vaatamata avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte

saneerimiseks ning lõpetas tsiviilasja menetluse, p-le 9, millega kohus jättis menetluskulud

avaldaja kanda, p-dele 10-13, millega kohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu suuruse

ja hüvitamise viisi.

14.2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni

p 3 tuleb tühistada. Esmalt käsitleb ringkonnakohus ettevõtte saneerimise avalduse

läbivaatamata jätmist ja selles osas menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et

saneerimisavalduse läbivaatamise tulemusena algatatakse saneerimismenetlus või jäetakse see

algatamata (vt ka SanS § 8). Seega, kui saneerimismenetlus on algatatud, on saneerimisavalduse

menetlemise protsess lõppenud ja avaldust ei ole võimalik jätta läbi vaatamata. Praegusel juhul

algatas maakohus 15.08.2017 saneerimismenetluse ja määras ka saneerimisnõustaja (I kd

lk 239-244).

Saneerimismenetlus lõpeb SanS § 38 lg 1 järgi ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava

tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud

saneerimiskava

täitmise

tähtaja

möödumisel.

Kohus

lõpetab

saneerimismenetluse

ennetähtaegselt mh juhul, kui langevad ära saneerimismenetluse algatamise eeldused

(SanS § 39 lg 2 p 7, § 40 lg 2). See on analoogia korras kohaldatav ka olukorrale, kus eeldusi

algusest peale ei esinenudki, nagu praeguses tsiviilasjas. Ringkonnakohus on samas asjas

korduvalt (03.08.2018 ja 22.10.2018 määrustes, II kd lk 149-151 p, III kd lk 34-36) selgitanud,

et maakohus algatas ekslikult saneerimismenetluse. Olukorras, kus kohtutäitur ei suuda

kahjunõuet hüvitada, võib ta kui füüsiline isik taotleda võlgade ümberkujundamist, sh võlgade

vähendamist. Seega tuleb avaldaja saneerimismenetlus lõpetada SanS § 40 lg 2 alusel.

14.3. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus sai läbi vaatamata jätta

avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Maakohus võttis avaldaja võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse 02.06.2017 (I kd lk 73-76). Vastavalt VÕVS §-le 28

on võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmine võimalik pärast avalduse

menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist. Selle üheks aluseks on olukord, kus ilmneb mõni

alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 17), samuti kui selgub,

et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või

rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja

kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (VÕVS § 28

lg 3).

Maakohus ei ole kaevatavas määruses nimetanud sätet, millele tuginedes on ta jätnud avalduse

läbivaatamata, kuid määruses kajastuvatest põgusatest põhjendustest nähtub, et maakohus võis

silmas pidanud just VÕVS § 28 lg-t 3. Iseenesest on õige, et menetluse vältel ei ole avaldaja

olnud kuigi koostööaldis, samas on maakohus menetlenud avaldaja avaldusi viisil, mis võis

ajada avaldaja segadusse ja põhjustada koostöö mittelaabumist. Ringkonnakohus on saatnud

kahel korral asja maakohtusse tagasi avaldaja võlgade ümberkujundamise menetluse

jätkamiseks. Kuid selle sisulist lahendamist ei ole toimunud. Veel viimases kohtu korraldavas

määruses enne vaidlustatud lahendi tegemast avaldas maakohus, et ei menetle võlgniku

võlgadest vabastamist VÕVS-i järgi, vaid FIE saneerimist SanS-i alusel (III kd lk 45). Seejuures

jättis maakohus tähelepanuta, et oli 02.06.2017 menetlusse võtnud mh avaldaja avalduse

võlgade ümberkujundamiseks.

Sellises olukorras ei saa maakohus teha etteheiteid avaldaja tegevusele ja sellele tuginedes

avalduse läbivaatamata jätta. Just kohtu kohustus on menetlust juhtida nii, et menetlusosalised

saavad aru, mida kohus menetleb ja selgitada, mis dokumendid tuleb menetlusosalistel kohtule

esitada ning nende esitamata jätmise tagajärgi. Seda enam, et võlgade ümberkujundamise

menetlus on hagita menetlus (VÕVS § 5), kus valitseb uurimisprintsiip. Seega jättis maakohus

ebaõigesti läbi vaatamata avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Maakohtul tuleb

menetleda avaldaja sellekohast avaldust sisuliselt algusest peale, pidades seejuures silmas, et ta

on avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtnud 02.06.2017 (I kd lk 73-

76).

14.4. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vaidlustatud määruse punkte, mis käsitlevad

menetluskulude jaotust ning saneerimisnõustajale tasu maksmist ja selle suurust (resolutsiooni

p-d 9-13). Hoolimata sellest, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud määruskaebuse

resolutsioonis viidatud punktid, ei ole ta nendele kaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud,

mistõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul puuduvatele väidetele ka vastata. Vaidlust ei ole, et

kohus on saneerimisavalduse alusel saneerimismenetluse algatanud ja saneerimisnõustaja

määranud. Saneerimisnõustaja on tegutsenud SanS-is nõutud viisil, millega seoses on tal

tekkinud õigus saada tehtud töö eest tasu. Seega tuleb kõnealuses osas maakohtu määrus jätta

muutmata. Tuginedes TsMS § 173 lg-le 3 jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alama

astme kohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing