1-19-3141/97 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-3141

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3141 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Liane Peets (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Nikolai Tõštšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu NIKOLAI TÕŠTŠUK elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxmaakond; isikukood: 38605152293; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuistungi toimumise aeg 10.12.2019. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nikolai Tõštšuk temale Pärnu Maakohtu 22.05.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3141 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista Nikolai Tõštšukilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot 80 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99919700023803. Selgitusse tuleb märkida „1-19-3141, menetluskulu, Nikolai Tõštšuk“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 22.05.2019. a otsusega tunnistati Nikolai Tõštšuk süüdi Kars § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 11.06.2018. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 kuud 14 päeva vangistust, võrra. Nikolai Tõštšukile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 07.02.2019. a. Kohtuotsus jõustus 03.10.2019. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.02.2019. a ja lõppeb 21.08.2020. a. Vangla ei toeta Nikolai Tõštšuki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Nikolai Tõštšuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Nikolai Tõštšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Nikolai Tõštšuk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Nikolai Tõštšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Nikolai Tõštšuki ja tema kaitsja, leiab, et Nikolai Tõštšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. Nikolai Tõštšuk kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Nikolai Tõštšuk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Nikolai Tõštšuki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 Nikolai Tõštšuk on kriminaalkorras korduvalt karistatud (5 kehvitat karistust) ja seda eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Nikolai Tõštšuk liitkaristust sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ja varavastase süüteo eest. Nikolai Tõštšuki varasemast elukäigust nähtuvalt on talle korduvalt võimaldatud karistuste kandmist vabaduses. Viru Maakohtu 14.08.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7634 tunnistati Nikolai Tõštšuk süüdi süstemaatilise sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katsejaga. Vaatamata määratud karistusele pani Nikolai Tõštšuk 10.06.2018. a toime uue samalaadse kuriteo (süstemaatiline sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta), mille eest mõisteti talle Harju Maakohtu 11.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4867 liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust, mis omakorda asendati 326 tunni üldkasuliku tööga. Vaatamata uuele karistusele, ei muutnud Nikolai Tõštšuk õigusvastast käitumist, kuna juba 06.09.2018. a alustas Nikolai Tõštšuk varavastaste kuritegude toimepanemist, mille eest ta käesoleval ajal ka vanglakaristust kannab. Kohtu hinnangul järeldub Nikolai Tõštšuki varasemast elukäigust, et Nikolai Tõštšuk on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. Kohus on seisukohal, et Nikolai Tõštšukile ei ole ilmselgelt avaldanud varasemalt mõistetud karistused (mida tal oli võimalik kanda vabaduses) mingisugust mõju. Seetõttu puudub kohtul igasugune veendumus, et Nikolai Tõštšukile sellel korral mõistetud karistus on avaldanud piisavat mõju ja vabaduses suudaks Nikolai Tõštšuk hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

3.2 Vangistuse jooksul on Nikolai Tõštšuk osalenud anonüümsete narkomaanide tugirühmas ja vangla majandustöödel. Nikolai Tõštšuki sõnul ta ka läbinud sotsiaalprogrammi Tagasilangus ja Viha juhtimine. Lisaks on Nikolai Tõštšuk avaldanud soovi liikumaks programmiga Sütik, mis on suunatud narkootikumide tarvitajatele/sõltuvusprobleemidega isikutele. Nikolai Tõštšukil puuduvad distsiplinaarakistused. Kohtu hinnangul on Nikolai Tõštšuki puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumused. Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on Nikolai Tõštšuk läbinud sõltuvusprobleemile suunatud sotsiaalprogramme ja soovib edaspidiselt narkootikumidest eemale hoiduda. Siiski peab kohus oluliseks, et Nikolai Tõštšuk on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, ta on ka varasemalt osalenud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammides ja ta jätkuvalt ei tunnista narkootiliste ainetega seotud probleeme. Kohus, arvestades Nikolai Tõštšuki selgitusi ja kinnipeetava iseloomustuses nähtuvaid andmeid, ei ole veendunud, et Nikolai Tõštšuk on sel korral piisavalt motiveeritud, et oma senist eluviisi edukalt muuta ja vabaduses lõplikult narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. 3.3 Vabanemise korral soovib Nikolai Tõštšuk elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-Viru maakond. Nimetatud aadressil asub ühiselamu. Nikolai Tõštšukil on võimalik vabanemise korral asuda tööle OÜ-sse xxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et Nikolai Tõštšukil on vabanemise korral kindel eluja töökoht, aga ka seda, et Nikolai Tõštšuk soovib distantseeruda oma tuttavatest, kes võivad talle halba mõju avaldada. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Nikolai Tõštšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Nikolai Tõštšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik.

Kriminaalmenetluse kulud Nikolai Tõštšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 178,80 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 178,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 178,80 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Nikolai Tõštšukilt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik