1-19-8104/27 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-19-8104

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2019.a Rapla kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-8104 (19270000238)

Kohtunik

Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

TS süüdistuses KarS §-de 263 lg 1 p 1, 2; 121 lg 2 p 2, 3 ja

120 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Aarne Pruus

Süüdistatav

Kaitsja

TS, isikukood: xxx; elukoht: xxx; viibib vahistatuna

Tallinna Vanglas, Linnaru tee5, XXX-i , Harjumaa; EV

kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel;

töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja

väärteokorras 5-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud

01.07.2019.a, tõkend, vahistamine, kohaldatud alates

02.07.2019.a.

XX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada T S KarS § 263 lg 1 p 1 ning mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat

vangistust.

2. Õigeks mõista TS süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.

3. Süüdi tunnistada T S KarS § 120 lg 1 järgi 01.07.2019.a kuriteo episoodis (XX-i

ähvardamine) ning mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.

4. Õigeks mõista TS KarS § 120 lg 1 järgi ajavahemikul 12. jaanuar kuni märts 2019.a,

kevad 2019.a ja aprill 2019. a episoodides (XX-i ja XX-i ähvardamine).

5. Õigeks mõista T S süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

6. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema

1-19-8104

karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust.

7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista

karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

8. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates 01.07.2019.a.

9. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. Rahuldada XX tsiviilhagi osaliselt ning mõista VÕS § 134 ja § 1043 alusel TSlt XX

kasuks varalise kahju nõudes 30 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 600 eurot, mis

kanda XX arveldusarvele xxx Swedbank AS-s.

11. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel toimetada asitõend, sündmuskohalt kaasa võetud kivi, mis

on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagasi loodusessse.

12. KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel mõista TSlt menetluskuludena välja ½

määratud kaitsjale määratud tasust, summas 595,36 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku

1405,36 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel, seoses osalise õigeksmõistmisega, jätta ½

määratud kaitsjale määratud tasust, summas 595,36 eurot, riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva

jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700061360.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik

kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral

kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu 16.12.2019.a.

Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema

kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. TSt süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 12.01.2019.a xxx, XX korteris isiklikul pinnal

tekkinud tüli käigus tõukas XX-i prema käega kõrist, mille tagajärjel XX kaotas teadvuse,

misjärel kasutas XX-i suhtes füüsilist vägivalda ja põhjustas teadvuse kaotanud kannatanule

tervisekahjustuse: alumise huule paistetuse ja haava alumise huule limaskestal, hematoomi

paremal pool lõua piirkonnas, marrastus kaelal ja verejooksu ninast. Kasutades lähisuhtes

olevana kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, põhjustas TS kannatanule füüsilist valu ja tekitas

tervisekahjustused: alumise huule paistetuse ja haava alumise huule limaskestal, hematoomi

paremal pool lõua piirkonnas, marrastus kaelal ja verejooksu ninast.

Samuti süüdistatakse TSt selles, et tema, ööl vastu 20.03.2019.a XXX asuvas korteris, pärast

seda, kui XX lubas kutsuda politsei, tungis ta kallale XX-ile , lükkas kannatanu diivanile

pikali ja kägistas kahe käega kõrist, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja tal oli raske

hingata. Kägistades lähisuhtes olevana kannatanut kätega kõri piirkonnast ja tekitades

kannatanule hematoomid kaela piirkonda, põhjustas TS XX-ile füüsilist valu ja

1-19-8104

tervisekahjustused.

Oma tegevusega pani TS toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo -

lähisuhtes oleva inimese korduva tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise

väärkohtlemise.

TSt on esitatud süüdistus ka selles, et tema, kooselu ajal XX-iga , kuid täpselt tuvastamata

ajavahemikul 12. jaanuarist kuni märtsini 2019.a, XXX asuvas korteris, ähvardas XX-il

lõualuud sodiks lüüa ja ähvardas korduvalt XX-i sõiduautod põlema panna. Samuti täpselt

tuvastamata ajal 2019.a kevadel xxx, XXX asuvas korteris , ähvardas lasta 100 euro eest

nakatada XX-i 10-aastase tütre XX-i B-hepatiidi ja HIV- viirusega, kasutades selleks oma

vangla kontakte ja tuttavaid. XX , olles teadlik TS kuritegelikust minevikust, samuti oli TS oli

tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning nende kooselu ajal avaldanud, et isikutele, kes

on teda solvanud maksab ta kätte füüsilise vägivalla kaudu, tajus ähvardusi reaalsena ning tal

oli alust karta TS poolt ähvarduste reaalset täideviimist.

Oma tegevusega pani TS toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo –

tervisekahjustuse tekitamisega ja vara hävitamisega ähvardamise kui kannatanul on alust karta

ähvarduse täideviimist.

TSt süüdistatakse ka selles, et kahel korral 2019.a aprillis, täpselt tuvastamata ajal, ähvardas ta

telefoni teel XX-i 100 euro eest nakatada HIV-viirusega, kasutades selleks oma vangla

kontakte ja tuttavaid. XX , olles teadlik TS kuritegelikust minevikust ja tulenevalt sellest, et TS

väljendas ennast agressiivselt, tajus ähvardusi reaalsena ning tal oli alust karta TS poolt

ähvarduste reaalset täideviimist.

Oma tegevusega pani TS toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo –

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise kui kannatanul on alust karta ähvarduse

täideviimist.

TSle on esitatud süüdistus ka selles, et tema 01.07.2019.a kella 00:40 paiku, XXX trepikojas

ähvardas XX-i tappa öeldes, et löön su kasti. XX , olles teadlik TS kuritegelikust minevikust,

samuti sellest, et TS on varasemalt tema tütre XX-i suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, tajus

ähvardust reaalsena ning tal oli alust karta TS poolt ähvarduste reaalset täideviimist.

Oma tegevusega pani TS toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tapmisega

ähvardamise kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist.

Samuti süüdistatakse TSt selles, et tema 01.07.2019.a kella 00:40 paiku, XXX trepikojas, s.o.

avalikus kohas, pani toime avaliku korra ja avaliku rahu raske rikkumise. TS, olles

alkoholijoobes, märatses ja räuskas trepikojas, karjus „ole vait tapan ära“, tagus korduvalt ja

tugevalt jalaga elukaaslase XX-i korteri välisust ning lülitas III korruse elektrikilbist välja

korterite elektrikaitsmed, samuti lõhkus III korruse koridori valgustuse. TS tegevuse

tulemusena ärkasid üles trepikoja elanikud, sealhulgas ka lapsed korteris 9 ja korteris 11. TS

tegevuse tulemusena oli häiritud majaelanike rahu ja turvatunne. Samuti tungis TS kallale

teda korrale kutsunud XX-ile, lõi teda rusikaga ühel korral vastu rindkere piirkonda, mille

tagajärjel XX kukkus selili maha oma korteri esiku põrandale. Seejärel väljus TS majast ja

lõhkus kõrvaliste isikute juuresolekul kiviga XX-ile kuuluva sõiduauto VW Transporter

registreerimisnumbriga xxx esiklaasi ja kahjustas sõiduauto vasakpoolset küljeklaasi.

1-19-8104

Oma tegevusega põhjustas TS XX-ile füüsilist valu ja parema käe küünarliigese ja labakäe

marrastused, vasakul pool selja piirkonnas marrastused, ees rinna piirkonnas marrastusjäljed

ning sõiduki esiklaasi lõhkumise ja küljeklaasi vigastamisega tekitas varalise kahju 296. 13

eurot. TS lõhkus jalalöökidega XX-i korteri välisukse lukustuse, mille tagajärjel oli rikutud

teiste isikute rahu ja turvatunne, samuti tekitas ukse lõhkumisega kannatanule varalise kahju

660 eurot. TS tekitas kõrvalistele isikutele hirmutunde, häiris nende turvatunnet, rikkus

tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas

käitumise üldnõuded“ sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või

ohtu seadval viisil, on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku,

looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut

sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Seega, märatsedes avalikus kohas ja tungides avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul,

kallale kannatanule, lõhkudes tahtlikult kannatanute vara, kasutades vallasasja kahjustamisel

kivi, s.o. relvana kasutatavat muud eset, põhjustades oma tegevusega kannatanutele füüsilist,

mittevaralist ja varalist kahju, rikkus TS tahtlikult Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud

käitumise üldnõudeid ja pani toime KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava avaliku korra

ja rahu raske rikkumise.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end süüdi

üksnes XX sõiduki esiklaasi lõhkumises ning on nõus klaasi lõhkumisega tekitatud kahju

hüvitama. Samuti nõustus süüdistatav kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning ei

soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil.

3. Prokurör leidis, et TS süü on täies mahus tõendamist leidnud, palus TS süüdi tunnistada

kõigis esitatud süüdistustes KarS §- de 263 lg 1 p- de 1 ja 2, 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning KarS

§120 lg 1 järgi.

4. Kaitsja asus seisukohale, et TS süü on täielikult tõendamata ning ta ei ole temale

inkrimineeritud kuritegusid toime pannud. Kaitsja leiab, et XX sõiduki esiklaasi lõhkumine,

milles TS oma süüd tunnistab, on kvalifitseeritav väärteona.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü osalise tunnistamise, samuti kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud.

Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

TS poolt ööl vastu 12.01.2019.a kannatanu XX-i suhtes füüsilise vägivalla kasutamine,

sellega kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamine.

6. Kannatanu XX on kohtueelses menetluses üle kuulatud korduvalt, kokku kuuel korral, neist

neljal ülekuulamisel on ta andnud ütlusi TS poolt vägivalla kasutamise kohta, mis on

süüdistuse kohaselt toime pandud 12.01.2019.a.

6.1. 04.07.2019.a ülekuulamisel selgitas kannatanu, et jaanuaris 2019.a võttis ta koos T-iga

napsu. Ta läks T-ile kallale ja lõi teda jalaga, enne istus T-ile sülle, tahtis talt musi, kuid T

keeldus. Kannatanu ärritus ja lõi T-it. Kannatanu läks vannituppa, seal lükkas T teda eemale,

kannatanu läks tema poole ja T tõukas teda uuesti eemale. Kannatanul oli sellest katki lõug,

1-19-8104

kael sinine, huul katki, nina verine. Ta ei tea, kuidas ta voodisse sai, oli teadvuseta. /I kd, tl 45-

48/.

6.2. 10.07.2019.a lisab kannatanu oma varasematele ütlustele jaanuaris 2019.a toimunu kohta,

et kägistamine ja löömine TS poolt toimus 12.01.2019.a esimestel tundidel. Kannatanu lõi

esimesena, küünistas, sellest jäi Tile arm. T alustas riidu, armukadetses. Kannatanu pildistas

oma vigastused ja saatis need XX-le ja XX. Kannatanu pidi oma telefonist kõik vestlused

reeturitega ära kustutama. /I kd, tl 61-62/.

6.3. Menetleja on 10.07.2019.a ülekuulamise protokolli lisadeks märkinud fotod XX-ist

12.01.2019.a. E- kirjavahetusest nähtub, et pildid XX-ist saatis XX 0.07.2019.a. vastuseks

menetleja 09.07.2019.a päringule. Piltidel oleval naisterahval on näha vigastus alahuulel,

verekahtlane määrdumine ühe ninasõõrme ümbruses ning marrastus kaela piirkonnas. /I kd, tl

64-66/

6.4. Järjekordsel ülekuulamisel, 17.07.2019.a, selgitab XX , et 12.01.2019.a tõukas TS teda

korduvalt vastu vannitoa seina, tema kaotas teadvuse, ärkas põrandal. Tal oli nina verine, suu

seestpoolt katki ja kaelal kägistamise jäljed. T on teda ka niisama närvi minnes tõuganud täiesti

suvaliste asjade pärast ja sellega valu tekitanud. Ta on tõuganud rindkere piirkonda, võtnud

kinni õlavarrest ja pigistanud nii, et kannatanule tulid sinikad. Kannatanu avaldas talle survet,

läks ise lähemale. Tema (T) tõukas teda vastu vannitoa seina, edasi liikusid suurde tuppa ja mis

seal juhtus ei mäleta./ I kd, tl 67-69/

6.5. 23.10.2019.a ülekuulamisel on menetleja püüdnud kõrvaldada vastuolud kannatanu

ütlustes. Kannatanu selgitas, et ta ei teadnud 04.07.2019.a ülekuulamisel rääkida löömisest ja

tõukamisest kuna ei mäletanud seda. Enne järgmist, 10.07.2019.a ülekuulamist, oli kannatanu

seda sündmust enda jaoks meenutanud ja sõbrannadega rääkinud, mistõttu on täiesti

veendunud, et T teda kägistas ja lõi. Samuti selgitab ta, et ärkas suure toa põrandal ning T viis

ta seejärel voodisse. 12.01.2019.a olid mõlemad alkoholi tarvitanud ja nad vaidlesid. Mäletab,

et ta istus Tile sülle ja tahtis talle musi teha, kuid T keeras pea ära. Läks Tile vannituppa-sauna

järgi, tõukas seal Tit, T tõukas teda vastu seina, kannatanu ei mäleta, kas ta kukkus. T läks

suurde tuppa, tema järgnes ning T kägistas teda parema käega kõrist, mille tulemusel

kannatanu kaotas teadvuse. Ta ärkas suure toa põrandal, T viis ta voodissee, hommikul nägi, et

padjapüür oli verine. Ärgates tundis valu suus, alumine huul oli paistes ja seest katki, samuti

oli lõug paremalt poolt sinine, ninas kuivanud veri ja kaela paremal küljel oli marrastus.

Kuidas T need vigastused tekitas kannatanu öelda ei oska, sest kaotas kägistamise tagajärjel

teadvuse. Samuti selgitab, et toimikus olevad fotod tegi kannatanu 13.01.2019.a ning seal

nähtavad vigastused on Ti tekitatud. /II kd, tl 72-74/.

7. TS eitab kannatanu löömist ja kägistamist ning andis ütlused, mille kohaselt nad

12.01.2019.a jõid koos XX-iga , XX oli rohkem purjus ja tuli temal mitu korda kallale, lõi

jalaga näkku. XX soovis, et T annaks musi, kuid tema oli solvunud, et XX temale kallale

tuli. Tema hoidis XX-i kinni vägivalda kasutamata, võttis ümbert kinni, suudlesid. Nad

seksisid pärast riidu, XX hoidis käega kraanikausist, ta käsi libises või ta vajus ära ning ta

kukkus vastu kraanikaussi ning istus maha. TS viis XX voodisse. Kaelal olev kriips võis

tekkida XX voodisse tassimisest ja vigastused võisid tekkida siis kui XX TSle kallale tuli. /I

kd , tl 133-138, II kd tl 18-19 ja 23; 115-116 /.

8. XX-i poolt korduvatel ülekuulamistel antud ütlused 12.01.2019.a öösel toimunud

sündmuste kohta on vastuolulised. 04.07.2019.a ülekuulamisel selgitas kannatanu, et T lükkas

1-19-8104

teda vannitoas eemale, kannatanu läks tema poole ja T lükkas teda uuesti eemale. Kannatanul

oli sellest katki lõug, kael sinine, huul katki, nina verine. Ta ei tea, kuidas ta voodisse sai, oli

teadvuseta. 10.07.2019.a lisab kannatanu oma varasematele ütlustele, et kägistamine ja

löömine toimus 12.01.2019.a esimestel tundidel. 17.07.2019.a selgitab kannatanu, et TS tõukas

teda korduvalt vastu vannitoa seina, tema kaotas teadvuse, ärkas põrandal. Tal oli nina verine,

suu seestpoolt katki ja kaelal kägistamise jäljed. 23.10.2019.a ülekuulamisel põhjendas

kannatanu vastuolusid oma ütlustes ning selgitas, et ta ei mäletanud 04.07.2019.a

ülekuulamisel löömist ja tõukamist, kuid enne 10.07.2019.a ülekuulamist meenutas kannatanu

seda sündmust ja rääkis sõbrannadega, mistõttu on ta veendunud, et T teda kägistas ja lõi.

Kuigi kannatanu väitis 10.07.2019.a ülekuulamisel, et kägistamine ja löömine toimus

12.01.2019.a esimestel tundidel, järeldub kannatanu enda ütlustest, et ta löömist ja kägistamist

tegelikult ei mäleta.

9. Kannatanu ütlustest nähtub, et veendumiseni selles, et T teda kägistas ja lõi, jõudis

kannatanu pärast sündmuse meenutamist ja sõbrannadega rääkimist. Kohtu hinnangul on aga

tegemist kannatanu oletusega, mis ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud.

10. Menetleja on küll lisanud toimikusse XX poolt saadetud pildid XX-ist , millel näha

väidetavalt TS poolt tekitatud vigastused, kannatanu selgitas 23.10.2019.a ülekuulamisel, et

need fotod tegi ta 13.01.2019.a. Kuid tuvastamata on kõnealuste fotode XX saatmise aeg ja

asjaolud, mis võimaldanuks usaldusväärselt kontrollida nende seotust TSle süüdistuses

etteheidetud vägivallaga, mistõttu ei saa neid kahtlusteta seostada 12.01.2019.a toimunud

sündmusega.

11. TS ütlused selle kohta, mis toimus 12.01.2019.a ning kuidas XX võis väidetavad

vigastused saada on ülekuulamiste käigus muutunud detalisemaks, kuid oluliste vastuoludeta

ning ei ole välistatud, et toimunu vastab TS kirjeldusele, sest XX sündmusi osaliselt ei mäleta.

12. Kannatanu XX on erinevatel ülekuulamistel andnud ütlusi, et TS on armukade ja

kontrolliv, T on teda ka niisama närvi minnes tõuganud täiesti suvaliste asjade pärast ja sellega

valu tekitanud. Ta on tõuganud rindkere piirkonda, võtnud kinni õlavarrest ja pigistanud nii,

et kannatanule tulid sinikad. Kuid vaatamata eeltoodule puudub kohtul alus eelistada XX-i

vastuolulisi ütlusi TS ütlustele, mistõttu ei ole kohtul võimalik teha tõsikindlaid järeldusi selle

kohta, et TS kasutas 12.01.2019.a XX-i suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda ning tekitas

kannatanule tahtlikult süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustused.

13. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kahtlusteta TS süüd vägivallategudes ning neid kahtlusi

ei ole võimalik kõrvaldada. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus

süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuivõrd TS süü ei ole ümberlükkamatult tõendatud

tuleb ta temale esitatud süüdistuses, vägivallategude toimepanemises 12.01.2019.a, õigeks

mõista.

TS poolt ööl vastu 20.03.2019.a kannatanu XX-i suhtes füüsilise vägivalla kasutamine, tema

kõrist kägistamine, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle hematoomid

kõri piirkonda.

14. Kannatanu XX-i 04.07.2019.a ütluste kohaselt nägi vanem tütar Eliise pealt, kuidas T teda

20.03.2019.a kägistas. T tuli suure kisaga sisse, kannatanu oli unine ja vihane ning lubas

politsei kutsuda. T kargas seepeale püsti ja haaras kannatanul kõrist, surus ta diivanile ja

kägistas. Sellest jäid kaelale verevalumid. / I kd, tl 45-48 /. 25.07.2019.a ülekuulamisel selgitab

kannatanu, et kui T teda 20.03.2019.a vannitoas kägistas, siis nad ei seksinud /I kd, tl 94-96/.

1-19-8104

23.10.2019.a ülekuulamisel täpsustab XX , et 20.03.2019.a lasi ta alkoholi tarvitanud Ti tuppa.

Kannatanu palus tal lahkuda, kuid T seda ei teinud. Kui T oli korduvalt keeldunud lahkuda

lubas kannatanu politsei kutsuda. Selle peale hüppas T püsti, tõukas kannatanu diivanile ja

hakkas kahe käega kägistama. Kannatanu tundis valu, oli raske hingata. Kägistamisest jäid kõri

piirkonda väikesed marrastused, mida nägid ema ja tütar. Kannatanu hakkas karjuma, TS

lõpetas kägistamise, kannatanu jooksis Eliise tuppa. /II kd, tl 71-74/

15. XX-i ütluste kohaselt helistas temale kord lapselaps Eliise XX kell 5:30, et TS tahab tema

ema ära tappa. TS oli kägistanud tema tütart, T sundis XX-i oma Audit tema nimele kirjutama,

XX oli keeldunud. See toimus toimus Eliise nähes. XX kaelal olid sinised ja punased jäljed,

arsti juurde XX ei läinud. /I kd, tl 38-40/

16. XX-i poolt 10.07.2019.a ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et 20.03.2019.a kell 03:23

saatis tema tütar Eliise talle sõnumi, millest nähtub, et laps ei ole öö läbi magada saanud ja T

tegi emale haiget./I kd, tl 114-116/. 18.07.2019.a ülekuulamisel täpsustab XX, et ta on näinud

XX-i kaelal kägistamise jälgi märtsis 2019.a. Eliise olevat temale rääkinud, et TS oli öösel

nende juurde tulnud, lõhkus ukse taga, XX oli unesegasena Tile ukse avanud. Eliise ärkas suure

kisa peale üles ja läks vaatama, mis toimub, T oli emmet kägistanud. Eliise on isale öelnud, et

kardab Tit. /I kd, tl 117-118/

17. XX-i edastas menetlejale Eliise XX-i poolt isale saadetud sõnumi, millest nähtub, et

sõnum on saadetud 20.märtsil 03:23 ning sõnumi sisuks on: „Ma pean siid minema saama sest

ma pole ööläbi magada saanud ja T veel tuli siia ja tegi emmele haiget ja ütles mulle, et kui

mina ei käitu temag häsdi siis tema minuga kaa mitte ja ma ei taha siin olla“ /I kd, tl 92-93 /.

18. TS ennast süüdi ei tunnista, ta ei kägistanud XX-i, suudles teda, hoides kaela ümbert kinni,

äkki jooksis XX magava lapse tuppa, hüüdis hull tuli kallale. Selline suudlusviis on neil

tavaline. Eliise magas kui XX tema tuppa tormas / I kd, tl 133-139, II kd tl 19, 23 ja tl 117/.

19. Ka käesolevas kuriteo episoodis on kannatanu ütlustes vastuolud, erinevatel ülekuulamiselt

on ta kirjeldanud väidetava kägistamise asjaolusid ning selle toimepanemise kohta erinevalt:

T tuli suure kisaga sisse, ta lasi Ti sisse; kord toimus kägistamine toas diivanil, kord kägistas

vannitoas. Samuti on kannatanu andnud erinevaid ütlusi vigastuste kohta: kaelale jäid

verevalumid, kõri piirkonda jäid väikesed marrastused, mida nägid ema ja tütar. XX-i

ütlustest nähtub, et tütre kaelal olid sinised ja punased jäljed. Samuti nähtub XX-i ütlustest,

et TS oli kägistanud tema tütart, sundis XX-i oma Audit tema nimele kirjutama, XX oli

keeldunud. Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et väidetav kägistamine oli seotud TS nõudega

sõiduauto Audi enda nimele saada, kuid selle kohta XX ütlusi andnud ei ole.

20. TS on erinevatel ülekuulamistel andnud samasisulisi ütlusi ning kohtul puudub eeltoodud

vastuoludele viidates eelistada XX-i ütlusi. Kohtu hinnangul ei nähtu Eliise XX-i poolt isale

saadetud sõnumist, kas ta nägi väidetavat kägistamist pealt ning millest järeldas Eliise XX, et

T tegi emmele haiget. Välistatud ei ole, et XX jooksis magava lapse tuppa ning hüüdis, et

hull tuli kallale, nagu nähtub TS ütlustest. Kannatanu väidab, et Eliise nägi kägistamist pealt,

TS selgitab, et Eliise magas oma toas, kui kannatanu tema tuppa tormas.

21. Tunnistajad XX ja XX ei näinud kägistamist, nad on ülekuulamistel rääkinud seda, mida

väidetavalt nägi ja rääkis Eliise XX, seega edastavad XX ja XX Eliise XX-ilt kuuldut, kuigi

toimiku materjalidest ei nähtu, kas Eliise XX nägi kuriteosündmust pealt.

1-19-8104

22. KrMS § 66 lg 2¹ kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta,

millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, kui vahetut tõendiallikat ei saa

üle kuulata KrMS § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel. Toimikust ei nähtu mingeid asjaolusid,

mis takistanuks Eliise XX-i üle kuulamast. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest, millal Eliise

XX neile rääkis väidetavast kägistamisest, kas ta rääkis seda vahetult peale kägistamise

nägemist ning oli veel tajutu mõju ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuna kohus

ei saa kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt hinnata, kas Eliise XX nägi

kuriteosündmust pealt ning kui nägi, kas siis XX-i ja XX-i ütlused Eliise XX-i vahendusel

teada saadud tõendamiseseme asjaolude kohta, on tõend, jätab kohus nende ütlused Eliise XX-

ilt kuuldu osa tõendikogumist välja.

23. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka käesolevas episoodis alus eelistada XX-i , samuti

XX-i ning XX-i ütlusi TS ütlustele, mistõttu ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi selle

kohta, et TS kasutas 20.03.2019.a XX-i suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda ning tekitas

kannatanule hematoomid kõri piirkonda. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kahtlusteta TS

süüd ning neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendab kohus

kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuivõrd T S süü ei ole

ümberlükkamatult tõendatud tuleb ta temale esitatud süüdistuses 20.03.2019.a vägivallateos

õigeks mõista. Kohus mõistab TS õigeks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi.

Ähvardus ajavahemikul aprillist 2018 kuni 01.07.2019.a XX-il õualuud sodiks lüüa ja tema

autod põlema panna ning nakatada XX-i 10-aastane tütart Eliise XX vanglakontakte kasutades

B-hepatiidi ja HIV- viirusega.

24. Kannatanu XX andis 04.07.2019.a ütlused, mille kohaselt TS ävardab teda pidevalt, ta on

lubanud kannatanul lõualuud sodiks lüüa ning tema autod põlema panna, samuti lubanud tema

tütrele 100 euro eest saata B-hepatiidis või HIV positiivse narkomaani, kes tütre nakatab nii, et

ta sellest arugi ei saa. /I kd, tl 45-48 /. 17.07.2019.a ülekuulamisel selgitas kannatanu, et ta

kardab T St, kes on öelnud, et temasugust vihavaenlast ei soovi keegi, ta ise ei tee midagi,

laseb teistel teha. T Toome on rääkinud võimalusest Eliise XX HIV-ga nakatada kusagil

bussis või järjekorras. Kannatanu ei ole kindel, et T S seda teeks, kuid ta on rääkinud

võimalusest kätte maksta läbi kannatanule kallite inimeste kaudu. /I kd, tl 67-69/. 23.09.2019.a

ülekuulamisel täpsustab kannatanu, et lõualuu sodiks löömise ähvardus toimus peale 12.

jaanuarit kuni märtsini 2019.a, samal ajavahemikul ähvardas TS korduvalt kannatanu autod

põlema panna ja 2019.a kevadel ähvardas kannatanu tütart B-hepatiidi ja HIV- viirusega

nakatada. Kannatanu võttis ähvardusi reaalselt. /II kd, tl 73/

25. Süüdistatav TS andis ütlusi, mille kohaselt ta ei ole ähvardanud XX-il lõualuid sodiks lüüa

ning HIV-ga nakatamine on kontekstist välja rebitud. Tunnistab, et on öelnud seda jutu sees,

purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele narkomaanide poolt. Tal ei

ole võimalust seda toime panna ja reaalselt ei teeks ta seda kunagi. /I kd, tl 137; II kd, tl 20, tl

118/.

26. Kohus ei kahtle XX-i ütlustes selles, et ta teadis TS vägivaldset minevikku ning tal võis

olla mingites elulistes olukordades ka põhjust TSt karta. Kuid XX-i ütlused seoses väidetavate

ähvardustega on äärmiselt üldsõnalised. Kannatanu ütlustest ei nähtu, millistel asjaoludel,

millega seoses TS konkreetsed ähvardused tegi, s.o ähvarduste kontekst ja asjaolud, mis

võimaldaks kohtul anda hinnangut selle kohta, kas ähvardused olid reaalsed ning oli alust karta

nende täideviimist ähvarduste tegemise ajal.

1-19-8104

27. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kannatanu ja TS vahelised pingelised suhted ning sellest

tulenev kannatanu võimalik hirmutunne anda alust kartuseks, et süüdistuses kirjeldatud

ähvardus täide viiakse, kui puuduvad andmed selle kohta, millistel asjaoludel ning millises

elulises situatisiooonis need ähvardused tehti. Kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt

tema enda isikulisest eripärast, alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas

objektiivselt avaldunud sündmused ning ähvardus peab reeglina tunduma lisaks kannatanule

reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse

koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige

ähvarduse adressaadi ja tekitab hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Kannatanu

üldsõnalised ütlused kohtule sellise hinnangu tegemiseks võimalust ei anna, mistõttu ei ole

võimalik tõendada KarS §120 objektiivse koosseisu esinemist TS käitumises, mis seisnes

ähvardustes XX-i lõualuud sodiks lüüa ja tema autod põlema panna.

28. 17.07.2019.a ülekuulamisel on kannatanu öelnud, et ta ei ole kindel, kas TS laseks Eliise

XX-i HIV-ga nakatada kusagil bussis või järjekorras. Järgmisel ülekuulamisel on kannatanu

küll väitnud, et ta kardab ähvarduste täideviimist, s.h Eliise XX-i nakatamist HIV viirusega,

kuid kohus leiab, et ähvardust saab reaalsena hinnata ainult juhul, kui seda tajutakse reaalsena

ähvarduse esitamise ajal või vahetult pärast seda. Käesoleval juhul on kannatanu ühel korral

väljendanud, et ei usu ähvarduse täideviimist, teisel juhul aga, et ta kardab selle täideviimist.

29. TS andis ütlusi, mille kohaselt on HIV-ga nakatamine kontekstist välja rebitud. Tunnistab,

et on öelnud seda jutu sees, purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele

narkomaanide poolt 100 euro eest. Tal ei ole võimalust seda toime panna ja reaalselt ei teeks

ta seda kunagi. TS ütlused, mille kohaselt ei ta reaalselt kedagi HIV-ga ei nakataks riimuvad

ka kannatanu 17.07.2019.a ütlustega selles, et ta ei ole kindel kas TS laseks Eliise XX-i HIV-

ga nakatada.

30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud KarS § 120 lg 1 järgi TSle

süüks arvatud ähvardused XX-i lõualuud sodiks lüüa, tema autod põlema panna ja tema

tütar B-hepatiidi ja HIV- viirusega nakatada.

Ähvardus XX-i 2019 aprillis, kahel korral, HIV-viirusega nakatada.

31. Kannatanu XX-i 10.07.2019.a ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et kahel korral

2019.aprillis, kuu alguses ja lõpus, helistas TS tema telefonil ja ähvardas 100 euro eest saata

HIV positiivse inimese, kes teda nakatab. Põhjuseks tõi TS asjaolu, et kannatanu krutib last

tema vastu üles. Samuti on TS lubanud teda kasti lüüa ning lubanud seda teha oma sõpradel, ta

lubas auto põlema panna. Kannatanu ei ole otseselt TSga kokku puutunud, kuid tema sõnad

tekitavad kannatanus hirmu, ta kardab, et TS võib reaalselt oma sõnad täide viia. Teab teda

18ndast eluaastast alates, teab, ka mille eest ta on karistatud. /I kd, tl 114-116/. Järgmisel

ülekuulamisel, 18.07.2019.a, selgitab kannatanu, et teades ja vaadates T Some karitusregistrit,

võib ta järeldada, et TS võib oma ähvardused teoks teha. TS eneseväljendus oli kannatanuga

suhtlemisel agressiivne. Silmast silma suhelnud ei ole / I kd, 117-118/

32. TS ei tunnista ennast XX-i ähvardamises süüdi, on temaga telefonis arutanud, kuidas

Eliisel koolis paremini läheks. Purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest

vihavaenlasele narkomaanide poolt 100 euro eest. Tal ei ole võimalust seda toime panna ja

reaalselt ei teeks ta seda kunagi. Konkreetselt ei ole kunagi mõelnud XX-i ega kedagi teist. /I

kd, tl 133-139; II kd, tl 24,118 /.

1-19-8104

33. Kohus ei ole alust kahelda kahtle XX-i ütlustes, et TS on temale helistades lubanud 100

euro eest saata HIV positiivse inimese, kes nakatab kannatanu. TS ka ise ei eita, et purjus

peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele narkomaanide poolt 100 euro eest.

Välistatud ei ole, et sellesisulisi aruelusid on TSl olnud ka XX-iga.

34. Kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud alust pidada ähvardust reaalseks, so

puudus alus karta, et TS selle ähvarduse ka reaalselt täide viib. TS eitab võimalust, kedagi

HIV- ga nakatada ja kinnitas, et ta seda reaalselt kunagi ei teeks. Kohus rõhutab, et kannatanu

hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse

täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused ning ähvardus

peab reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

Kohtu hinnagul väidetav ähvardus XX-i HIV viirusega nakatada aga keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale reaalne ei tundu.

35. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et ähvardust saab reaalsena hinnata ainult juhul,

kui seda tajutakse reaalsena ähvarduse esitamise ajal või vahetult pärast seda. Käesoleval juhul

nähtub kannatanu teisel ülekuulamisel, s.o 8.07.2019.a antud ütlustest, et ta vaatas T S

karitusregistrit ning järeldas sellest, et TS võib oma ähvardused teoks teha. Eelnevast järeldab

kohus, et kannatanul tekkis hirm ehk alus karta TS poolt ähvarduse reaalset täideviimist alles

pärast tutvumist tema karitusregistri andmetega.

36. Seega puudub TS käitumises KarS § 120 lg 1 järgi kuriteokoosseis ka XX-i ähvardamises

ning T S tuleb ka selles süüdistuse episoodis õigeks mõista.

XX-i tapmisega ähvardamine 01.07.2019.a.

37. Kannatanu XX-i 01.07.2019.a ütlustest nähtub, et eile oli tütretütre sünnipäev. T helistas

kogu aeg tütrele ja oli kohutavalt armukade. 01.07.2019.a kella 00:00 ajal tuli T S tütre ukse

taha, tütar andis telefoni XX-ile ning TS ütles, et lööb XX-i kasti, ta ei pääse tema eest. T

peksis tütre ust jalga, lülitas elektri välja. Kannatanu kardab TSt, varem ei kartnud. /I kd, tl 36-

37/. 05.07.2019.a andis XX ütlused, mille kohaselt 01.07.2019.a TS lõi 00:40 paiku kuus

korda jalaga vastu ust, mille tagajärjel ukselink murdus. Uks pidas löökidele vastu, nad ei

julgenud ust avada. 01.07.2019.a öösel helistas TS XX-i telefonile, kannatanu vastas ja TS

ütles, et lööb tema esimesena kasti. Kannatanu tundis tõsist hirmu oma elule /I kd, 38-40/.

Samasisulisi ütlusi andis kannatanu ka 17.07.2019.a ülekuulamisel, täpsustades, et kui nad

(kohtu täpsustus - kannatanu ja XX ) 30.06.2019.a. tulid lapselapse sünnipäevalt helistas TS

pidevalt XX-i telefonile, kuid XX ei vastanud. Lõpuks XX vastas ja T S ütles, et sinu löön

esimesena kasti. Üsna pea oli ta tütre ukse taga ja hakkas tohutu prõmmimine. Kannatanu oli

kuulnud TS kriminaalsest minevikust ja kartis, et ta võib ähvarduse teoks teha /I kd, tl 41-42/.

38. TS ei tunnista XX-i ähvardamist ning on selgitanud, et tema helistas naisele 30.06.2019.a,

naine ütles, et tal on süda rütmist väljas ja ämm ütles, et neil on vaja kiirabi. Tema arvas, et

naisega on midagi juhtunud ja seepärast prõmmis ukse taga. /I kd tl 130-132/. XX-i tapmisega

ei ähvardanud, karjus naabri haukuva koera peale /II kd, tl 21/.Tema ei ole 01.07.2019.a öösel

öelnud, et lööb XX-i kasti, ta karjus seal, et tee uks lahti, XX tee uks lahti. Kuna keegi ei

avanud tahtis ukse maha lüüa.Süüdistatav väidab, et XX valetab tema peale, on kindel, et ei

öelnud XX-ile telefonis, et lööb ta kasti. Kuna naabri koer haukus võis koera peale karjuda:

„ Ole vait, tapan ära“. Ta oli XX pärast mures ja koputas järjest kõvemini, lõi kaks korda jalaga

ning lülitas elektrikaitsmeid sisse- välja. XX lõpuks vastas XX telefonile ja ütles, et XX ei

taha temaga rääkida. Kui sai teda, et XX-iga on kõik korras läks minema. / II kd, tl 118-119/.

1-19-8104

39. Tunnistaja XX-i andis kohtueelses menetluses ütlused, millest nähtub, et 01.07.2019.a

kella 00:30 paiku kuulis ta oma korteris olles kuidas trepikojas laamendatakse. Tunnistaja

piilus uksesilmast ja nägi, kuidas trepikojas peksab mees jalga vastu vastaskorteri ust, ta võttis

hoogu tunnistaja ukse tagant. Tunnistaja kuulis, kuidas mees kiskus elektrikilbis juhtmeid,

tunnistaja korteris läks elekter ära. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et mees oleks karjunud, et,

ole vait, tapan ära. Mees karjus, et tal on naisega probleemid. / I kd, tl 106-107 /

40. Ka XX-i ütlustest nähtub, et 30.06.2019.a oli tema lapse sünnipäev, sellest oli teadlik ka

TS, kes eeldas, et teda, mitte lapse vanaema XX-i , kutsutakse sünnipäevale. Samuti arvas T, et

laste isa oli sünnipäevale kutsutud, ta oli Alus vaatamas käinud, kas laste isa auto on maja

ees. TS tuli südaöö paiku ja lõhkus ukse taga, uksel olid jalatsijäljed, ukse link oli löömises

lahti. Tema ust lahti ei teinud. Tema ema vastas Ti kõnele, T röökis nagu loom /I kd, tl 43-44/.

TS poolt XX-i korteriukse lõhkumist tõendab ka foto XX-i korteri välisuksest, millel on näha

jalatsijäljed ning purunenud ukselink / I kd, tl 60/ .

41. Kohtul puudub alus kahelda XX-i ütlustes selle kohta, et T S ähvardas teda „ esimesena

kasti lüüa“, mida kannatanu tajus reaalse ähvardusena ning mille täideviimist oli tal ka alus

karta.

42. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema võttis TS kõne vastu ning pärast seda hakkas TS ukse

taga lõhkuma. Tunnistaja XX-i ütlustest ei nähtu, et laamendav mees oleks koridoris

telefoniga rääkinud või karjunud, ole vait, tapan ära. Eeltoodust järeldab kohus, T S ja XX-i

telefonikontakt toimus ennem seda kui TS XX-i korteri ust lõhkuma hakkas.

43. TS kinnitab samuti, et ta kannatanuga telefoni teel suhtles ning sai teada, et XX-iga on

kõik korras. Kuna TS suhtles kannatanuga telefoni teel enne, kui ta ukse taga lõhkuma hakkas

on tema ütlused selle kohta, et ukse taga lõhkumine oli ajendatud murest kannatanu tervise

pärast XX-i ja tunnistaja XX-i ütlustega.

44. Kuigi TS selgitas, et ta võis trepikojas naabri koerale hüüda: „Ole vait, tapan ära“,

tunnistaja XX seda ei kuulnud. Tunnistaja sõnul karjus mees, et tal on naisega probleemid.

Eelnevast järeldab kohus, et TS püüab põhjendada temale süüks arvatud ähvardust XX-i

suhtes koera peale karjumisega ning koera ähvardamisega. Kohtu hinnangul on TS

sellesisulised ütlused, mis ei riimu teiste tõenditega, ajendatud soovist vabaneda vastutusest

XX-i ähvardamise eest.

45. XX-i emana oli XX kahtlemata teadlik TS vägivaldsest minevikust ning kannatanu

hirm oli kohtu hinnangul põhjendatud tulenevalt sellest, et pärast ähvardust hakkas TS XX-i

korteri ust lõhkuma. Tegemist ei olnud pelgalt koputamisega ja kahe jalalöögiga nagu

süüdistatav kirjeldab. Tunnistaja XX-i ütlustest nähtub, et ta kuulis oma korteris olles kuidas

trepikojas laamendatakse, tunnistaja nägi, kuidas trepikojas peksab mees jalga vastu

vastaskorteri ust, ta võttis hoogu tunnistaja ukse tagant.

46. Kohus leiab, et seoses TS poolt tehtud ähvardusega oli XX-il , süüdistatava isikut ja sellel

järgnevat korteri ukse lõhkumist arvestades, põhjust tunda hirmu, karta oma tervise ja elu

pärast, s.o karta ähvarduse täideviimist. Kohtu hinnagul tundub ähvardus „kedagi esimesena

kasti lüüa“ koosmõjus sellele järgnenud ukse lõhkumisega reaalne ka igale keskmisele

objektiivsele kõrvalseisjale.

1-19-8104

47. TS täitis oma käitumisega, ähvardades XX-i kasti lüüa, KarS § 120 objektiivse koosseisu

ning ta pani temale süüks arvatava teo KarS § 120 lg 1 järgi toime otsese tahtlusega.

Avaliku korra raske rikkumine XXX esimeses trepikojas 01.07.2019.a.

48. Kannatanu XX andis ütlused, mille kohaselt läks ta 01.07.2019.a kella 01.50 ajal magama

ning oli just magama jäämas, kui kuulis ülevalt poolt rämedat lõhkumist. Kannatanu ärkas üles

ning läks vaatama, mis toimub, elukaaslane oli tema selja taga. Samal ajal tuli tumedates

riietes, lühemat kasvu, tumeda peaga noormees trepist alla. Kannatanu küsis noormehe käest,

mis toimub, tema vastas, et tal oli naisega probleem. Kannatanu tahtis öelda, et see ei anna

põhjust lõhkumiseks, kui sai löögi rindkeresse, mille tagajärjel kukkus enda esikusse pikali,

selili maha. Kannatanu tundis valu, ehmatust ja hirmu. Kannatanu sõnul oli ründaja

agressiivselt meelestatud, tal oli ilmselgelt plaan edasi rünnata, kuid kannatanu elukaaslane sai

korteriukse kinni ja lukku. Kannatanu helistas häirekeskusesse, politsei saabudes vestlesid

trepikojas, kui kuulsid õuest tugevaid lööke. Kannatanu elukaaslane vaatas aknast välja ja nägi

kuidas sama noormees lõhub kannatanule kuuluvat Transporter bussi reg. märgiga 515MPM.

Õues selgus, et juhipoolne küljeklaas on kahjustatud ning katki on löödud esiklaas juhi

vaatevälja kohalt. /I kd, tl 7-8, 15-16/.

49. Tunnistaja XX ütlustest nähtub, et 01.07.2019.a kella 00:30 paiku kuulis trepikojast väga

ägedat, intensiivset uksele kloppimist. Elukaaslne ärkas selle peale üles ning läks ees uksele,

tunnistaja läks tema selja taga. Nad tegid ukse lahti, trepist tuli alla lühemat kasvu,

tumedates riietes, lühikeste juustega meesterahvas. Elukaaslane küsis, mis toimub, isik vastas,

et al on naisega probleem. Elukaaslne tahtis midagi öelda, kuid ta ei jõudnud, sest isik ründas

teda, tõukas rusikatega järsku elukaaslast rinna piirkonda, elukaaslne kukkus saadud löögist

esikusse pikali. Tunnistaja astus elukaaslasest üle ja tõmbas ukse kinni ja pani lukku, et isik ei

saaks uuesti rünnata. Elukaaslane helistas politseisse. Enne politsei tulekut vaatas tunnistaja üle

elukaaslase vigastused ning märkas, et parem küünarnukk oli pikalt marraskil ning parema

õlaliigese juures oli väike marrastus. Politsei saabuse oli tunnistaja toas ning kuulis tugevaid

lööke õues, nägi aknast, et sama noormees lõhub elukaaslse valget VW Transporter bussi

reg. märgiga 515 MPM. /I kd, tl 34-35/

50. Läbivaatuse käigus 01.07.2019.a tuvastati XX-il parema käe küünarvarre marrastus,

paremal käelabal marrastused ning parema käe õlaliigese juures marrastus. /I kd, tl 9-14/.

Perearsti tõendist nähtub, et 03.07.2019.a fikseeris perearst kannatanul objektiivse leiuna

parema käe küünarliigese piirkonnas ja labakäel dorsaalsed marrastused, vasakul pool selja

piirkonnas marrastused, ees rinna piirkonnas marrastuse jäljed. Perearst diagnoosis kannatanul

pindmise rindkere vigastuse, küünarluu piirkonna kontusiooni ja sõrmede kontusiooni. /I kd, tl

25/

51. Tunnistaja XX-i andis ütlused, millest nähtub, et 01.07.2019.a kella 00:30 paiku kuulis ta

oma korteris olles kuidas trepikojas laamendatakse. Tunnistaja piilus uksesilmast ja nägi,

kuidas trepikojas peksab mees jalga vastu vastaskorteri ust, ta võttis hoogu tunnistaja ukse

tagant. Tunnistaja kuulis, kuidas mees kiskus elektrikilbis juhtmeid, tunnistaja korteris läks

elekter ära. Selle mehe käitumine rikkus tunnistaja ja tema pereliikmete öörahu, nad ärkasid

kõik üles, tunnistaja, tema tüdruksõber, vanaema ja vanaisa. Selline lõhkumine ja kolin oli

hirmutav. Tunnistaja kuulis, kuidas alt naaber küsis, mis toimub, mees vastas, et tal on naisega

probleemid, see pole tema asi ja seejärel käis jõhker pauk. Kui mees ära läks lülitas tunnistaja

elektri tagasi, läks koerga õue ning nägi, kuidas see mees lõi kiviga ühe auto aknad sisse. / I kd,

tl 106-107 /

1-19-8104

52. Asjaolu, et TS lõhkus XX-i korteri ust ööl vastu 01.07.2019.a, mille käigus lõhkus ära XX-

i korteri ukseluku ning häiris kõrvaliste isikute rahu kinnitavad ka kannatanu XX-i ütlused /I

kd, tl 36-37, 38-40, 41-42/, mida on analüüsitud eelmise kuriteo episoodi juures. Samuti

nähtub ka XX-i ütlustest, et TS häiris 01.07.2019.a xxx trepikojas kõrvaliste isikute rahu.

Tema ütlustest nähtub, et TS tuli südaöö paiku ja lõhkus ukse taga, uksel olid jalatsijäljed.

Tema ust lahti ei teinud. /I kd, tl 43-44/.

53. Tunnistaja XX ütlustest selgub, et 01.07.2019.a oli graafikujärgses patrullteenistuses. Kell

00:43 said väljakutse Kehtnasse. Esimene väljakutse oli, et T S lõhub XXX korter eksnaise

ukse taga. Seejärel tuli teine väljakutse, et TS oli korter ukse taga kedagi löönud. Kohale

jõudes sisenesid majja ja koputasid korter nr 5 uksele, ust ei avatud. Tunnistaja lasi

juhtimiskeskusel teatajale helistada, seejärel avati uks. Kannatanul olid marrastused vasaku õle

piirkonnas, marrastus käsivarrel ja haav käel. TS oli teda löönud rusikaga rindkeresse, tema oli

kukkunud oma esikusse selili, naine oli olnud tema selja taga ning saanud ukse sulgeda. XX

kuulis väljas pauke ning nägi trepikoja aknast, kuidas tumedates riietes meesteahvas lõi

praklas oleva sõiduki küljeklaasi ja esiklaasi pihta. Tunnistaja jooksis välja ning nad nägid

XXX 3 maja ees meesterahvast, kelle pidasid kinni. Meesterahval tuvastati joove

väljahingatavas õhus. Kuna TS käitus agressivselt panid temal käed raudu. TS küsis, miks ta

kinni peeti, alt naaber oli temale kallale tulnud, ta tunnistas, et oli vaid sõiduki klaasi lõhkunud

ja see on väärtegu. T Sl oli probleem ämmaga naise kohta ei rääkinud ta midagi. / I kd, tl 119-

120 /

54. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kõrvalistel isikutel oli xxx maja I trepikotta

lukustamata ukse kaudu üldkasutatavasse trepikotta vaba juurdepääs ning see, et korter nr 9

uksel on jalatsijälje fragmendid. / I kd , tl 108-111/

55. XXX asuva turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtub, et

01.07.2019.a kell 00:40 siseneb meesterahvas, kes osutus TSks esimesse trepikotta, kell 00:47

saabub politsei ning kell 00:52 lõhub TS maja ees seisva sõiduki esiklaasi, kell 00:59 peetakse

TS politsei poolt kinni. / tl. 121/.

56. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati TSl 01.07.2019.a kell 02:09

indikaatorvahendiga alkoholijoobele viitavad tunnused, s.o indikaatorvahendi näit 0, 70 mg/l /

I kd, tl 122/

57. 01.07.2019.a teostatud sündmuskoha vaatlusel tuvastati sõiduki Volkswagen Transporter

reg nr xxx esiklaasi vasakpoolsel osal kaks löögijälge ja mõrad klaasis ning kahjustused

juhipoolsel küljeklaasil. Sündmuskohalt võeti kaasa kivi mõõtmetega 16x10x11,5

sentimeetrit. /I kd, tl 26-33/

58. 02.07.2019.a kahtlustavana ülekuulamisel TS tunnistab, et ta 01.07.2019.a lõhkus XX-i

korteri ukst, kuid tegi seda hirmust XX-i pärast. Kui ta hakkas ära minema seisis mingi vend

tal ees. See mees seisis tee peal ees ja küsis, mis üleval toimub. Mees hoidis ühe käega uksest

ja teisega trepi piirdest kinni. TS hakkas mööda minema, kuid mees hoidis teda kinni, võttes nii

TSlt ebaseaduslikult vabaduse. Ta hakkas rabelema ja põhjustas TSle, teda tahtlikult rünnates,

vigastuse pea piirkonda. TS ehmatas teda, mispeale kukkus mees selili korteri esikusse.

Ehmatas kätega ning võis selle käigus kannatanule pihta minna. Tunnistab end süüdi VW

Transporteri klaaside lõhkumises, see juhtus hiljem ja see on eraldi väärteoasi. On nõus kahju

hüvitama /I kd, 130-132/. 22.07.2019.a ülekuulamisel muudab TS mõnevõrra oma ütlusi ning

1-19-8104

selgitab, et kui ta hakkas trepist alla tulema seisis teise korruse naaber XX trepil, ta hoidis

ukselingist kinni, seisis ette ja kui TS hakkas mööduma, tõukas teda. TS tõukas vastu, mees oli

nii juua täis, et kukkus pikali. Tema tõukas meest enesekaitseks, mees kukkus nii, et jalad jäid

korterist välja./I kd, 133-138/. 10.10.2019.a toimunud ülekuulmisel kohendab TS oma ütlusi

veelkord ning selgitab, et kui ta oli veendunud, et XX-iga on kõik korras otsustas ta kiiresti

lahkuda. Alt naaber seisis trepimademel ja küsis, mis seal toimub, T S selgitas, et naisega on

probleemid ning läks jooksuga, kiiresti naabrist mööda, Kuid ta ei lasknud, seisis ette. Selleks,

et endale teed vabastada, läks TS talle vastu ning ta oli juua täis ning kukkus seetõttu. TS tuli

kiiresti, alt naaber seisis talle ette ning lükkas teda tagasi, TS lükkas naabri tee pealt eest

kõrvale, sisuliselt jooksis ta pikali. Tahtlikul vigastusi ei tekitanud. Alt naaber jäi lebama ukse

vahele, uks jäi lahti. TS selgitab, et kiire lahkumine kinnitab, et tal puudus tahtlus löömiseks.

Naine seisis korteris mehe taga ning läbi mehe ei saanud ta näha, mis toimus / II kd, tl 112-

121/.

59. Kohtu hinnangul on kahtlusteta on tõendamist leidnud, et TS lõhkus 01.07.2019.a pärast

kella 00:40 XXX asuva korteri ust. TS ütlused selle kohta, et ta tegi seda murest XX-i

pärast on ümber lükatud XX-i ütlustega, millest nähtub, et tema ja TS telefonivestlus, mille

käigus TS XX-i ähvardas ja mille käigus teada sai, et XX-iga on kõik korras, leidis aset

ennem kui TS korteri ust lõhkuma hakkas. XX-i ja XX-i ütlustega on tõendatud, et ukse

lõhkumine oli ajendatud tema ja XX-i pingelistest suhtest ning sellest, et teda eelmisel päeval

lapse sünnipäevale ei kutsutud. (vt käesoleva otsuse punktid 37-42).

60. Kahtlemata rikkus TS oma käitumisega kortermaja elanike öörahu ning isiklikku laadi

konflikti lahendamine avalikus kohas häiris asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet.

Lisaks XX-ile , XX-ile ja tema lastele olid häiritud ka XX ja tema pereliikmed ning

kannatanu XX ja tema naine. Kahtlust ei ole selles, et öisel ajal kortermaja trepikojas

korteriukse lõhkumine rikkus kõnealuste isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt.

Kahtlust ei ole ka selles, et kortermaja trepikoda on avalik koht ning oma käitumisega rikkus

TS korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on

avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival viisil või käituda muul viisil

vägivaldselt ning teist isikut hirmutada. Tunnistaja XX-i sõnul rikkus T S käitumine tema ja

tema pereliikmete öörahu, nad kõik, tunnistaja, tema tüdruksõber, vanaema ja vanaisa, ärkasid

üles. Selline lõhkumine ja kolin oli hirmutav.

61. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu XX ütlustes selle kohta, et TS lõi teda vahetult

pärast XX-i korteriukse lõhkumist rindkeresse, löögi tagajärjel kukkus kannatanu enda

esikusse pikali, selili maha. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja XX, kelle ütlustest nähtub,

et isik tõukas rusikatega järsku elukaaslast rinna piirkonda, elukaaslne kukkus saadud löögist

esikusse pikali. Kannatanu XX ütlusi kinnitavad ka läbivaatuse käigus 01.07.2019.a tuvastatud

ja perearsti juures 03.07.2019.a fikseeritud vigastused, s.h perearsti poolt diagnoositud

pindmine rindkere vigastus, mis viitab löögile rindkeresse ning küünarluu piirkonna ja sõrmede

kontusiooni, mis viitavad kukkumisel saadud vigastusele.

62. TS ütlused seevastu loeb kohus ebausaldusväärseteks, TS on erinevate ülekuulamiste

käigus oma ütlusi muutnud ja kohendanud endale sobivas suunas, mis on ilmselgelt ajendatud

soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest.

63. Toimikus on mitmed meditsiinidokumendid, mis kinnitavad, et XX-il ja XX-il esineb

erinevaid terviseprobleeme. /I kd, tl 100-101, tl 104; II kd, tl 98, tl 102-105/. Kohus ei kahtle

selles, et XX-i ja TS vahelised pingelised suhted ning T S poolt 01.07.2019.a toimepandu

1-19-8104

võimendasid XX-i ja XX-i tervisehäireid. Seega kinnitavad ka eelviidatud

meditsiinidokumendid kaudselt TS poolt nii XX-i ähvardamist kui ka XX-i korteriukse

lõhkumist 01.07.2019.a.

64. XX on 4. juulil 2019.a /I kd, tl 49-59/ ja 17. juulil 2019.a / I kd 70-80/ saatnud menetlejale

enda ja TS sõnumivahetused, mille kohus jätab tõendina kõrvale, kuna kohtul puudub

võimalus kontrollida nende usaldusväärsust. Kuvatõmmistest ei ole võimalik teha

usalduväärseid järeldusi sõnumite sisu kohta, kuna ei ole teada, kas XX on edastanud

menetlejale kogu sõnumivahetuse või on teinud seda valikuliselt.

65. Kohus leiab, et TS pani toime süüdistuses kirjeldatud teod, s.o lõhkudes XX-i korteri ust,

millega rikkus korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded,

millega täitis KarS § 262 objektiivse koosseisu. Seejärel, vahetult peale lõhkumist, lõi

tahtlikult XX-ile, kes häirituna TS käitumisest, tuli korteri uksele ja küsis mis toimub, rusikaga

rindkeresse, mille tagajärjel kannatanu kukkus. TS põhjustas rusikalöögiga kannatanule valu

ning kukkumise tagajärjel sai kannatnu tervisekahjustusi. Eeltooduga täitis TS KarS § 263

objektiivse koosseisu mis seisneb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on

seotud vägivallaga. TS pani nii avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui ka sellega

seotud vägivalla, s.o XX löömise, toime otsese tahtlusega.

66. Samuti on tõendatud, et TS, olles kortermajast lahkunud, nähes politsei saabumist ning

saades aru, et XX kutsus politsei, lõhkus kättemaksuks XX sõiduki klaasid. Eraldiseisvana on

kannatanu sõiduki klaaside lõhkumine kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 järgi, kuid

arvestades toimunu asjaolusid leiab kohus, et sõiduki klaaside lõhkumine, olles ajendatud

kättemaksust kannatanu, kelle suhtes TS oli kasutanud vägivalda, vastu politsei kutsumisega

seoses, seega seotud T S poolt eelnevalt toimepandud avaliku korra raske rikkumisega,

mistõttu kohus loeb kannatanu sõiduki klaaside lõhkumise sellega hõlmatuks.

67. Süüdistuse kohaselt pani TS toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava avaliku

korra ja rahu raske rikkumise, mis seisnes selles, et ta märatses avalikus kohas ja tungis

avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul, kallale kannatanule, lõhkus tahtlikult

kannatanute vara, kasutades vallasasja kahjustamisel kivi, s.o. relvana kasutatavat muud eset,

millega põhjustades kannatanutele füüsilist, mittevaralist ja varalist kahju ning rikkus

tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 sätestatud käitumise üldnõudeid.

68. Riigikohtu kriminaalkollegium on oma 25.10.2019.a.otsuse nr 1-18-5540 punktides 17 ja

18 selgitanud, et KarS § 263 lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui

kollektiivne õigushüve. Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid tegusid, mille puhul relva või

relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine on suunatud

konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades

kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas

sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Üldistatult öeldes

on KarS § 263 lg 1 p 2 alla langevate tegude puhul erinevalt sama lõike esimesest punktist

avaliku korra rikkumise keskmes üldsuse ründamine kui selline.

69. Eelviidatud Riigikohtu seisukoht ei anna vähimatki tõlgendamisruumi, et kvalifiseerida TS

tegu KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. TS kasutas kivi kannatanu vara lõhkumiseks ning ei ähvardanud

sellega mingilgi määral avalikkust. Seega tuleb TS poolt toimepandu kvalifitseerida KarS §

263 lg 1 p 1 järgi ning ta tuleb KarS § 263 lg 1 p 2 järgi õigeks mõista.

1-19-8104

70. TS tegude õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei

ilmnenud ning TS tuleb süüdi mõista KarS § 120 lg 1 järgi XX-i ähvardamises ning

01.07.2019.a toimepandud avaliku korra raskes rikkumises KarS § 263 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmine

71. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada

tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kurite toimepanemise eest on karitusena ette nähtud

rahaline karistus või kuni üheaastasne vangistus. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus.

Karistusregsitri andmetel on TS korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta omab kolme kehtivat

kriminaalkaristust / I kd, tl 208-219/. Pärnu Maakohtu 17.03.2014.a otsusega on TS süüdi

tunnistatud KarS §-de 121 ja 263 p-de 1, 3 ja 4 järgi, Pärnu Maakohtu 16.03.2015.a ja Tallinna

Ringkonnakohtu 18.05.2015.a otsega KarS § 263 lg 1 järgi ning Pärnu Maakohtu 27.10.2016.a

otsusega samuti KarS § 263 lg 1 järgi ning ta on reaalselt kandnud kolme vangistust / I kd, tl

171-202 /

Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus, rahaline karistus ei täida, TS

isikut ja tema pool toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades, karistuse eesmärke ning sellega

ei ole tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid, sest oma käitumisega ründas T S väga olulisel

määral avalikku rahu ning asjaga puutumuses mitte olnud isikute kindlustunnet.

Hinnates TS teosüüd temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et

toimepandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida keskmisest süüst. TS

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Arvestades ülaltoodut mõistab kohus TSle KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks kaks aastat

vangistust ja KarS § 120 järgi karistuseks kolm kuud vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel

mõistab liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

Lühimenetlusest tingituna vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku

võrra ning mõistab karistuseks vangituse üks aasta ja neli kuud vangistust.

TS vahistati Pärnu Maakohtu 02.07.2019.a määrusega, vahistamistähtaja alguseks loeti

01.07.2019.a. / I kd , tl 146-152/

KarS § 68 arvab kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning loeb karistuse kandmise aja

alguseks TS kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 01.07.2019.a.

Kohus mõistab TS õigeks süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, KarS § 120 lg 1 järgi kahes

kuriteo episoodis, s.o ajavahemikul 12. jaanuar kuni märts 2019.a ja aprillis 2019.a XX-i ja

XX-i ähvardamises ning süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

TSle kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-19-8104

Tsiviilhagi

72. KrMS § 38 lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri

kaudu tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse,

rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalmenetluses võimalik esitada üksnes selline

tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks

olevate faktiliste asjaoludega ning tsiviilhagis ei ole vaja korrata süüdistusaktis loetletud

kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid. Tsiviilhagil peab olema piisav seos

kriminaalmenetluse esemega ning ta peab olema suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga

rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. XX poolt käesolevas kriminaalasjas

esitatud tsiviilhagi vastab eeltoodud nõuetele.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TS süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 263 lg 1 järgi on täies mahus

tõendamist leidnud. XX-ile kahju tekkimine ja TS poolt kahju tekitamine nähtub kohtuotsuse

p-des 48-51, 53, 57, 61, 65-66 sisalduvast tõendite analüüsist. Seega ei ole asjas vaidlust

süüdistatava kohustuse olemasolu osas.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest.

XX poolt on esitanud tsiviilhagi /I kd, tl 17/ varalise kahju hüvitamiseks summas 580 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot ning ta palub selle välja mõista

süüdistatavalt. Kannatanule on tekitatud kahju sõiduauto VW Transporter reg. märgiga xxx

esiklaasi lõhkumise ja juhipoolse küljeklaasi kahjustamisega 30 eurot, mis on omavastutse

osa. Lisaks pidi XX viima sõiduki Tallinnas treileril, mis läks maksma 150 eurot.

Kahjustatud kaubik oli välja renditud kaheks reisiks, mis jäid ära, seetõttu jäi saamata 400

eurot. Tsiviilhagile on lisatud XX-i arve sõiduki Volkswagen Transporter reg. märgiga xxx

klaasi vahetuse eest omavastutuse, summas 30 eurot, tasumise kohta XX poolt. /I kd, tl 18-

19/. Kannatanu nõuded seoses treileri kasutamisega ja saamata jäänud rendituluga, summas

550 eurot, on tõendamata. / II kd tl 75-76/.

TS võtab tsiviilhagi omaks sõiduki klaaside lõhkumisega tekitatud kahju osas, s.o summas 30

eurot, ülejäänud osas TS tsiviilhagi ei tunnista.

Kohus rahuldab XX tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ning mõistab VÕS § 1043 alusel

TSlt välja XX-ile tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 30 eurot.

73. Samuti soovib kannatanu temale tekitatud valu, hirmu ja ehmatuse eest 10 000 eurot

mittevaralise kahju hüvitamiseks, juhtunu mõjus kannatanu tervisele väga halvasti. Kohus

leiab, et kannatanu nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud.

VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ja kannatusi.

Löömisega põhjustas TS XX-ile füüsilist valu, temal perearsti 03.07.2019.a perearsti poolt

diagnoositud pindmine rindkere vigastus, mis viitab löögile rindkeresse ning küünarluu

piirkonna ja sõrmede kontusioon võis kannatanule mõningaid kannatusi põhjustada ning

1-19-8104

ajutiselt piirata tema tavapärast toimetulekut. Kannatanu sõnul ehmatas TS poolt toimepandu

teda ning ta tundis hirmu, seega oli kahjustatud ka kannatnu psüühiline heaolu.

VÕS § 134 lõike 2 kohaselt isikule kehavigastuste tekitamise, tema tervise kahjustamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahjuhüvitiseks maksta mõistlik summa.

Mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema kannatanule rikastumise allikas, kuid

mittevaralise kahju hüvitamine ei pea ka olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse

pingutuseta. Kuna kannatanu ei saanud püsivat tervisekahjustust ning tema töövõime ei

langenud leiab kohus, et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitamiseks, arvestades

kannatanule tekitatud vigastusi, nende tagajärgi, kuriteo asjaolusid ja ka ühiskonna üldist

heaolu taset on 600 eurot, s.o ligi ühe kuu alampalga suurune summa.

Kohus rahuldab XX tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ning mõistab VÕS § 134

lg 2 ja 1043 alusel TSlt välja XX-ile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 600 eurot.

Asitõendid

74. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel toimetada asitõend, sündmuskohalt kaasa võetud kivi, mis on

hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagasi loodusessse.

Kriminaalmenetluse kulud

75. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks

määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha, milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu, KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva otsuse korral jäävad menetluskulud

riigi kanda.

Kriminaaltoimik TS süüdistuses tagastati prokuratuuri 17.09.2019.a, kuna toimku tagastamine

ei olnud tingitud TS otsustest jätab kohus pärast toimiku tagastamist tekkinud menetluskulud

riigi kanda.

Enne prokuratuuri tagastamist moodustas määratud kaitsjale määratud tasu 1190, 72 eurot.

Arvestades, et kriminaalasja mahust ligikaudu poole moodustavad KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

esitatud süüdistusega seotud materjalid mõistab kohus TSlt menetluskuluna välja määratud

kaitsjale määratud tasu summas 595, 36 eurot , s.o poole 1190 , 72 eurost, ja sundraha 810

eurot, kokku 1405,36 eurot. Seoses TS osalise õigeksmõistmisega jätab kohus määratud

kaitsjale määratud tasust 595, 36 euro ning peale kriminaaltoimiku prokuratuuri tagastamist

tekkinud menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu summas 1022, 88 eurot jätab kohus

riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik