1-19-2632/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-2632

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2019. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-19-2632 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S T.I t üüdimõistetu ingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu T.I

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg 10.12.2019. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta T.I temale Harju Maakohtu 02.04.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2632 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu le kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest

.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 02.04.2019. a otsusega tunnistati T.I

199 lg 2 p süüdi KarS §

– § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karist . KrMS § 238 lg 2

useks 3 kuud vangistust alusel vähendati karistust 1/3 võrra mõiste , s T.I-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakoht a otsusega mõistetud u 16.11.2018. karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust . T.I-le ära , võrra mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.03.2019. a 31.07.2020. ja lõppeb a.

Vangla toetab T.I vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule tingimisi ennetähtaegse kirjaliku seisukoha T.I

vabastamise kohta. Prokurör toetab enne tähtaega vangistusest T.I tingimisi vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks.

Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ühisomandisse, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu T.I selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Kaitsja taotles kohtult T.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära T.I ja tema kaitsja, leiab, et T.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.

2. T.I karistust tahtlike teise astme kuritegude kannab käesoleval ajal liit toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. -

Käesolevaks ajaks temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt on T.I ühe kolmandiku karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on T.I

Sellest tulenevalt on olemas andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

formaalsed alused T.I

vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 T.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust

). Käesoleval ajal kannab T.I l , kui ka varguste katsete iitkaristust nii kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. T.I varasemast elukäigust nähtuvalt on talle korduvalt antud võimalusi karistuste kandmiseks vabaduses.

Harju Maakohtu 30.10.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7436 tunnistati T.I süüdi kehalises väärkohtlemises, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mis omakorda jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Hilisemalt tuvastati, et T.I pani enne kohtuotsuse tegemist toime ka varguse katse (s.o 11.08.2018. a). T.I-le Harju Maakohtu 16.11.2018. a otsusega kriminaalasjas mõisteti selle eest

nr 1-18-9292 liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mida ei pööratud samuti tingimuslikult täitmisele 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Vaatamata T.I-le antud võimalustele pani ta aga juba 31.03.2019. a (s.o katseajal) toime uue kuriteo (varguse katse), mille eest ta käesolevalt ka vangistust kannab. Kohtu hinnangul järeldub T.I varasemast elukäigust, et T.I on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse, ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida T.I oli võimalik kanda ka vabaduses) ei ole teda mõjutanud õiguskuulekusele ja ei ole täitnud eesmärki. Seega puudub kohtul igasugune veendumus, et T.I-le on senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju ja et T.I on vabanemise korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi samalaadseid kuritegusid.

3.2 Vangistuse jooksul on nud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja T.I läbi osalenud vangla tööhõives. T.I puuduvad distsiplinaarkaristused.

Kohtu hinnangul on T.I puhul peamisteks uute kuritegude toimepanemise riskidest tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. Kuna T.I ise leiab, et tal narkootikumidega enam probleeme ei ole, kuigi on alles käesoleva aasta oktoobris lõpetanud metadoonravi, ei ole T.I ise ilmselgelt senini aru saanud probleemi tõsidusest ja tagajärgedest. enda kuritegelikku käitumist Samuti seostab T.I pigem alkoholi, kui narkootikumide tarvitamisega. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et

T.I on sellel korral suuteline vabaduses lõpetama alkoholi ja narkootikumide tarvitamise täielikult ning ta on võimeline ennetama tagasilangusi. Seda veendumust ei tekita ka asjaolud, et T.I on lõpetanud metadooniravi ja on läbinud sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.

3.3 Vabanemise korral soovib T.I elama asuda aadressile Veeru tn 12-54, Maardu linn, Harju maakond. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub

Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning korteris elab T.I ühisomandisse

elukaaslane. Materjalidest nähtuvalt on kõik ud nõusoleku puudutatud isikud andn

elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud j ministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve ustiits kord“ §-st 51

tulevad nõuded. Vabanemise korral on T.I võimalik asuda tööle OÜ-sse xxxxxxxxxxxxx Vastav garantiikiri on kohtule esitatud.

Kohus peab positiivseks, et T.I on vabanemise korral kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Samas peab kohus oluliseks, et nimetatud asjaolud olid T.I olemas ka enne vangistust. See ei mõjutanud aga mingilgi viisil käitumist ja T.I

tegutsemisviisi. Seega ei ole alust olla veendunud, et sellel korral just eelnimetatud asjaolud T.I

väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et T.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et T.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik.

Raina Pärn Kohtunik