1-17-10050/74 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTU

MÄÄRUS

Kohtuasja number 1-17-10050 Määruse kuupäev

20. detsemb 2019 er Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Kohtuasi Kriminaalasi S 202 2 p 1 K.K süüdistuses Kar § lg järgi ja U.A süüdistuses Kar § S 202 2 p-de 1 ja 2 lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2019.

a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev,

määruskaebus Teised menetluse määruskaebe pooled K.K kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

27. novemb 2019, kirjalik menetlus er

RESOLUTSIOON

1. T htu 21. august 2019. a saata kriminaalasi ühistada Tallinna Ringkonnako i määrus ja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. M

ääruskaebus rahuldada.

ASJAO

LUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

K.K-d ja U.A süüdistatakse § vastavalt karistusseadustiku (KarS) 202 lg 2 p 1 ja 202

2 p-de 1 ja 2 § lg järgi selles, et nad hoidsid 7. oktoobril 2015 Soomes varastatud sõidukit Fiat Ducato Süüdistatavad organiseerisid ja valmistasid ette sõiduki . selle Eestisse toomise. andis A. P- korralduse

7. oktoobril 2015 Eestist Soome ja tuua see K.K le sõita auto Eestisse. andsid Soomes P- s oli(d) selle Sõiduki A. le üle tuvastamata isik või isikud, ke eelnevalt kokku leppinud .

kinnitas au U.A-ga A. P. to külge registreerimismärgid, mille ta oli koos Tallinnas

maha võtnud K.K-ga üüritud sõidukilt, mille üürile võtmise korraldas U.A A. . 7. oktoobril 2015 t

õi

.

P. sõiduki Soomest Eestisse

2. Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a otsusega tunnistati K.K ja U.A süüdi ning neid karistati vastavalt rahalise karistusega 2650 euro . KarS 73 lg- 1 t ja üheaastase vangistusega § te ja 3 alusel

kuu pikkuse katseajaga ning U.A jäeti K.K karistus ühe aasta kuue

karistus kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

1-17-10050

2(7)

2.1. Süüdistatavate süü on tõendatud. Nad tegutsesid grupis koos P- A. ga, kelle suhtes lõpetati varem menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 202

1 alusel. osalus seisnes § lg K.K selles, et ta palus A. P-l ning lubas selle eest tasu, sõita Soome ja tuua sealt varastatud sõiduk ühtlasi ostis ta viimasele Soome minekuks laevapiletid fotografeeris teda, et

tuntaks ja

A. P. Soomes ära. Lisaks korraldas üürile võetud sõiduki parkimise oma tuttava hoovis,

K.K

andis A. P- suunised selle le lt numbrimärkide mahavõtmiseks ja paigaldamiseks Soomes varastatud sõidukile. ise numbrimärki maha võtta Samuti aitas

ta ning suhtles A. P-ga tema Soomes viibimise ajal andis talle korraldusi. U.A otsida isik, kes ja palus K.K-l tooks Soome Eestisse varastatud ja leppis Soomes olevate isikutega kokku selle st sõiduki, üleandmise A. P- . Lisaks korraldas le ta varastatud ga sarnase auto Eestis

sõiduki üürile võtmise ja selle parkimise.

3. Maakohtu otsuse vaidlustasid K.K kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm ja U.A kaitsja Paavo Paal. K.K kaitsja taotles mist ja kaitsealuse kohtuotsuse tühista õigeksmõistmist, alternatiivselt aga kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel e lõpetamist või seoses mõistliku menetlusaja möödumisega või tunnistamist ja karistamist K.K süüdi KarS 202 § lg 1 – § 22 lg 3

järgi. U.A kaitsja palus

süüdistatav õigeks

mõista või lõpetada

kriminaalmenetlus

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2019. istungil loobus kaitsja oma taotlusest a K.K lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Muus osas s esitatud jäid kaitsjad apellatsioonide taotluste juurde. kaebusi. Süüdistatavad toetasid

5. Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2019.

maakohtu otsus a määrusega tühistati süüdistatavate süüditunnistamises ja karistamises. lõpetati § Kriminaalmenetlus KrMS 2742

1 alusel seoses lg mõistliku menetlusaja , a

möödumisega pellatsioonid rahuldati. Kohus leidis lühidalt järgmist.

5.1. Ehkki kaitsjad taotlesid es

majärjekorras süüdistatavate õigeksmõistmist ja alles seejärel kriminaal m

menetluse lõpetamist, tuleb enetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lahendada kõi menetluse lõpetamise küsimus. gepealt

5.2. M . allutati kriminaalmenetlusele 13. oktoobril õistlik menetlusaeg on möödunud K.K 2015 ja

20. oktoobril 2015 U.A . Süüdistus seisneb üheepisoodilise teise astme kuriteo toimepanemises. Süüdistatavate võimalik maksimaalne karistus saab olla kolm aastat vangistust, mis on kriminaalmenetluse senine kestus. Kuriteo tehiolud on lihtsad ja vaidlus vähem kui taandub selle amuti pole kriminaalasi mahukas. Maakohtus toimus kohtulik tõendatusele, s arutamine kõigest küm päeva ja osa istungeid kestis alla kolme tunni. Prokuratuur m istungi e koostas alles pool aastat pärast kahtlustuse esitamist (28. aprillil 2016) õigusabitaotluse Soomele, mille vastus laekus rohkem kui aasta aega hiljem (4. juulil 2017). Süüdistusakt koostati neli kuud pärast Soomest õigusabitaotluses saadud vastust ja selle sisu oli identne kirjasoleva kahtlustuse sisuga. taotluse esitamise Seega oli süüdistuse ulatus teada juba ajaks ja vajalikud tõendid olemas. Kriminaalasi saabus kohtusse 27. oktoobril 2017 ja eelistung toimus 29. novembril 2017. Päev hiljem tehtud kohtu alla andmise määrusega määrati esimene istungipäev aga alles

6. augustiks 2018.

5.3. M

l kui menetluse õistliku menetlusaja ületamist ei saa süüdistatavate suhtes heastada muul viisi lõpetamisega. mõistetud karistust on võimalik Kuigi neile veidi kergendada, ei heasta see nende õiguste rikkumist, maakohus jättis karistused täielikult tingimisi täitmisele pööramata sest .

1-17-10050

3(7)

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokurör, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kaebuse esitaja seisukohad on järgmised.

6.1. Kohus ei arutanud kriminaalasja apellatsioonide piires. Kaitsjad taotlesid esmajärjekorras K.K U.A

ja

soovisid enda rehabiliteerimist. See õigeksmõistmist. Süüdistatavad on kohtu jaoks siduv

ja ületab menetlusökonoomia kaalutluse.

6.2. M

tut olulist õistliku menetlusaja nõuet ei ole rikutud. Ringkonnakohus ei võtnud arvesse mi asjaolu. Muu hulgas ei hinnanud kohus,

peeti mis on süüdistatavate jaoks kaalul. K.K-d kinni vaid viis tundi, teda ei vahistatud ja tema vara ei arestitud. Kuigi ca süüdistatava suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu, ei taotlenud ta kordagi luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. U.A ei peetud kahtlustatavana kinni, samuti ei ole tema puhul kohaldatud arestitud vara tõkendit ega . Õigusabitaotluses sisalduva kahtlustuse ja süüdistuse teksti kokkulangevusest ei saa järeldada, et tõendid oli d juba taotluse esitamise ajaks kogutud. Vaja oli kontrollida teo karistatavust Soomes ning saada teavet sõiduki vargusega seotud asjaolude kohta, samuti koopiaid menetlusdokumentidest. Taotlus esitati Soomele mitu kuud ast kahtlustuse esitamis pär t seetõttu, et teha kindlaks võimaliku varguse toimepanijad. Prokuratuur pidi koguma , mille jaoks kulus aega. Soome menetlejale tuletati korduvalt tõendeid meelde õigusabitaotlust ja tema tegevusetust ei saa ette heita Eesti menetlejale. Prokuratuur koostas süüdistusakti juba 2 kuud ja 23 päeva pärast Soomelt saadud vastust. Muu hulgas oli vaja materjalid tõlkida Maakohtu menetluses ei pööra tähel õistlikule . nud kaitsjad epanu m menetlusajale.

6.3. Isegi kui mõistlikku menetlusaega on ületatud, siis ringkonnakohus lõpetas õigustamatult kriminaalmenetluse, sest seda

oli võimalik heastada karistuse kergendamisega.

7. Määruskaebusele vastas , kes leiab, et kaebus on põhjendamatu

U.A , ja palub ringkonnakohtu määrus jätta muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. M osaliselt

ääruskaebuse esitaja väited väärivad tähelepanu ja tingivad ringkonnakohtu määruse tühistamise. Esmalt kujundab Riigikohus seisukoha selle kohta, oli milline tähendus apellatsioonides esitatud taotluste järjekorral (I). Seejärel selgitab kolleegium ringkonnakohtu määrus tühistamist (II) ja võtab lõpetuseks kokku määruskaebemenetluse tulemuse (III). e

I

9. P arvates oleks ringkonnakohus pidanud

rokuröri enne menetluse lõpetamise üle otsustamist lahendama kaitsja apellatsioonis esimesena taotluse neile te järjestatud mõista süüdistatavad esitatud süüdistuses õigeks ei nõustu, märkides järgmist.

. Kolleegium sellega

10. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku aja möödumise tõttu eeldab § KrMS 2742 lg 1 kohaselt süüdistatava nõusolekut. See tähendab, et le sätte menetluse lõpetamine käsitatav

sel alusel on riigi ja süüdistatava kokkuleppena. kokkuleppega tunnistab riik, et on süüteoasja Sellise ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi, ning isiku põhiõiguste riive

1-17-10050

4(7) süvenemise vältimiseks loobub asja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest.

Süüdistatav nõustub ebamõistlikust menetlusajast tuleneva riive hüvitisena menetluse lõpetamise ja süüküsimuse lahendamata jätmisega. Sellega loobub ta mõnedest menetluslikest garantiidest, mis kaasneksid menetluse jätkamisel, näiteks õigusest nõuda õigeksmõistmise korral süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2017. nr 1-16-7507/12, p 15.) a määrus

11. Kui kaits taotleb kriminaal

umisega ja ja menetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja mööd süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusole ku, siis tuleb kohtul lahendada

see küsimus esmajärjekorras sõltumata sellest, kas menetluse lõpetamisele , kaits taotleb lisaks ja

alternatiivselt ka mist Olukorras, kus kohus tuvastab m süüdistatava õigeksmõist . õistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks iseseisvat tähendust. juhul on menetluse jätkamine enam Niisugusel

ebamõistliku menetluse lõpetamise tõttu välistatud st menetlusajast tingitud . Selles seisnebki süüdist mõlemad pooled atava ja riigi kokkulepe, mille puhul loobuvad kriminaalmenetluse lõpetamise korral § KrMS 2742 1 alusel

lg süüküsimuse edasisest lahendamisest. Alles seejärel, kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud, või tuvastab, et see on küll möödunud, aga seda heastada , saab

on võimalik muul viisil kui menetluse lõpetamisega ta jätkata süüküsimuse lahendamist.

12. P

apellatsioonimenetluses rokuröri väitel soovisid süüdistatavad eeskätt enda rehabiliteerimist. Kolleegium osutab, et kriminaalmenetlust ei lõpetata sel eesmärgil menetluse jätkamise taotluse korral KrMS 274 lg 2 p 1

§ järgi üksnes juhul, kui möödunud on kuriteo aegumistähtaeg (KrMS 199

1 p 2 § lg ), amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise (KrM § ) või S 199

1 p 3 lg süüdistatav on parandamatult haigestunud ega ole seetõttu võimeline menetluses osalema ega karistust kandma (KrMS 199

1 p 6 § lg ). Järelikult ei mõjuta kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS 274 §

2 alusel see, kas süüdistatav soovib rehabiliteerimise eesmärgil menetluse jätkamist. Juhul kui kaitsepool leiab, et mõistlikku menetlusaega on ületatud ja kriminaalmenetlus tuleb sellepärast lõpetada, aga süüdistatav soovib samal ajal ka süüküsimuse lahendamist, siis on tal võimalik jätta nõusolek menetluse lõpetamiseks andmata.

13. Kohtupraktikas on tõdetud, et kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamise kohta arvamuse küsimine ja süüdistatava poolt kõnesolevas osas kohtumääruse vaidlustamata jätmine võimaldavad lugeda ta sellise otsustusega nõustunuks, isegi kui süüdistatava nõusolekut menetluse lõpetamiseks otseselt ei küsitud (vt määrus osutatud nr 1-16-7507/12, p 12 koos viidetega). s asjas Käsiloleva väljendus süüdistatavate nõusolek menetluse lõpetamiseks KrMS 274 §

2 alusel selles, et nad jäid ringkonnakohtu istungil kaitsjate apellatsioonides esitatud taotluste juurde. Samuti ei vaidlustanud kaitsjad ringkonnakohtu määrust jättis , kuigi kohus lahendamata apellantide taotluse mõista süüdistatavad õigeks võib

. Seega nad lugeda menetluse lõpetamisega nõustunuks. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohtul heita ette seda, et ta otsustas e esmajärjekorras mõistliku menetlusaja möödumise üle ning jättis menetluse lõpetamise otsustuse tegemise järel süüküsimuse lahendamata.

II

14. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et ringkonnakohus ei arvestanud ut menetlusaja mit mõistlikkuse hindamist oluliselt mõjutava . Seetõttu t asjaolu luges kohus ennatlikult menetluse mõistliku möödunuks ja lõpetas alusetult aja kriminaalmenetluse.

1-17-10050

5(7)

15. K riminaalmenetluse lõpetamisel KrMS §

2 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku lg §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul t nt Riigikohtu (v kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2016. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16, p 27). a

16. Ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks oli kriminaalmenetlus mõjutanud süüdistatavaid kolm aastat ja kümme kuud ning praeguseks neli aastat ja kaks kuud. See ei ole ülemäära pikk aeg, ca mis näitaks käsiloleval juhul juba iseenesest seda, et mõistlik usaja nõuet on rikutud u menetl . Ringkonnakohus võrdles seejuures asjakohatult käimasoleva menetluse kestust ja süüdistatavate võimalikku maksimaalset karistust KarS § 202 lg 2 järgi. Kuigi kuriteo raskus on KrMS -s 205 § nimetatud ühe arvesse võetava asjaoluna, ei ole maksimumkaristusel eraldivõetult olulist tähendust menetlusaja mõistlikkuse hindamisel.

17.

K.K-d ja U.A süüdistatakse vastavalt Kar § § S 202 lg 2 p 1 ja 202 lg 2 p-

1 ja 2 de järgi, mis on teise astme kuritegu. ei ole küll Kriminaalasi keskmisest mahukam, kuid etteheidetavat kuritegu ei saa pidada lihtsakoeliseks. tõenduslikult Süüdistatavatele arvatakse süüks varastatud sõiduki hoidmist grupis, kusjuures nende panus seisnes selle kuriteo korraldamises ja ettevalmistamises. Asja lahendamise raskuskese lasub maakohtu otsusest nähtuvalt tõendite ja süüdistatavate süü tõendatuse just le hinnangu andmisel l.

18. K kriminaalasi saabus maakohtusse 27. oktoobril 2017 ja eelistung toimus olleegium möönab, et

29. novembril 2017, kuid rati kohtu alla a päev hiljem mää ndmise määrusega istungid kohtulikuks arutamiseks alles alates 6. augustist 2018. Kriminaalasja arutati kõigest kümne istungipäeva jooksul ja maakohtu põhjendamatult süüdistatavate käitumise menetlus ei veninud

tõttu. Samas märgib kolleegium sedagi, et praeguseks on kohtumenetlus väldanud ligikaudu kaks aastat, mis ei ole seda asja silmas pidades veel ebamõistlikult pikk aeg.

19. Samuti ei kestnud kohtueelne menetlus ebamõistlikult pikalt. Prokuratuuril tuli koguda tõendeid muu hulgas asjaolude kohta, mis puudutas , toimetamist id sõiduki võimalikku vargust Soomes Eestisse ning süüdistatavate seo Kriminaalasja eripära täpse tust sellega. arvestades kulus nende osaluse väljaselgitamiseks mõistetavalt aega. Põhjendamatu on kohtu järeldus, nagu

ringkonna näitaks süüdistuse ja õigusabitaotluses kirjas olnud kahtlustuse teksti kokkulangemine, et prokuratuuril olid kõik vajalikud tõendid kogutud juba taotluse esitamise ajaks. Kuna asja lahendamise seisukohalt oli oluline koguda teavet Soomes asetleidnu ja sellega seotud isikute kohta, eeldas see . igusabitaotluse vastati möödapääsmatult rahvusvahelist koostööd Õ le vaatamata korduvatele meeldetuletustele enam kui aasta aega pärast taotluse esitamist. Kolleegium tõdeb, et riikidevaheline kriminaalmenetlusalane koostöö õibki v kohtueelset menetlust pikendada ja seda ei saa menetlejale ette heita. Peale selle mõningal määral üldjuhul pidi prokuratuur töötama läbi Seetõttu on õigustamatu taotlusele vastuseks saadud materjali. ringkonnakohtu kriitika, prokuratuur ei esitanud et süüdistusakti maakohtule vahetult pärast Soomelt laekunud vastust. Samuti liiga kaua. ei viibinud süüdistusakti koostamine Kokkuvõttes leiab kolleegium, et ehkki kohtueelses menetluses esines viivitusi, ei põhjustanud need menetluse senist kestust tervikuna hinnates liigset ajakadu.

20. Lisaks ei arvestanud ringkonnakohus seda, et ole menetluse praeguses süüdistatavate suhtes ei staadiumis kohaldatud. atest pole kriminaalmenetluse kestel olnud tõkendit Kumbki süüdistatav vahistatud ega ole nende vara arestitud. Kuigi K.K-le kohaldati kohtueelse menetluse ajal

1-17-10050

6(7) ü vältel lõppes see tõkend juba he aasta elukohast lahkumise keeldu, mitu aastat tagasi. S jaoks pole kaalul midagi sellist, mi üüdistatavate s kõneleks nende õiguste olulisest riivest menetluse jätkamise korral.

21. R seega ingkonnakohtu määruse tegemise ajal ei saanud rääkida mõistliku menetlusaja nõude rikkumisest. Kohtuasja tõendamiseseme asjaolude ja riigivõimu käitumise tõttu on kriminaal

menetlus küll veninud, kuid menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tähtsust omavate asjaolude kogumit ja menetluse senist ajalist kestust silmas pidades ei ole ku mõistlik menetlusaega siiski veel . ületatud

22. Isegi kui asuda seisukohale, et m menetlusaeg on ,

oleks võimalik õistlik möödunud lõpetas ringkonnakohus menetluse alusetult. K menetluse süüdistatavate suhtes ohtumääruses on lõpetamise kasuks otsustamist põhjendatud ekslike seisukohtadega. Lisaks polnud süüdistatavate õiguse riive kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul nii intensiivne, et menetlus tulnuks lõpetada. Seepärast jättis kohus õigustamatult arvesse võtmata heastava abinõuna süüdistatavate karistuse kergendamise võimaluse.

23. K S 274 rM § , kui lg 1 järgi lõpetatakse menetlus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral seda . saab ei ole võimalik muul viisil heastada Eeskätt võimaliku heastamisvahendina rääkida süüdistatava karistuse kergendami § sest (KrMS 306 lg 1 p 61). Menetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada jätkamine riivaks süüdistatava õigust vaid siis, kui selle menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-4-17, p-d 37 ja 38 koos viidetega.)

Teisisõnu tuleb see abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav. Praegusel

juhtumil millestki sellisest rääkida ei saa.

24. Ringkonnakohus selgitas menetluse mise otsustust lõpeta sellega, et „[k]uigi mõistetud karistust saab

K.K ja U.A süüditunnistamise korral veidi kergendada, ei saa selline karistuse kergendamine, kui varasemalt oli kohaldatud KarS 7 § 3 sätteid, süüdistatavate õiguste rikkumist mingil juhul heastada“. sellise õiguskäsitlusega ei nõustu Kolleegium . Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada, sh ei ole isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS 7

§ 3 või § 74 alusel iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2012. otsus asjas nr 3-1-1-116-12, p 11). Kuigi ja a maakohus mõistis K.K-le U.A-le karistused alla sanktsiooni keskmise , aks nende karistust sellekohase

määra sa vajaduse tekkel veelgi kergendada. märgatavalt

25. Kokkuvõtteks ei näidanud ringkonnakohus nõuetekohaselt, et süüdistatava suhtes on mõistlik menetlusaeg möödunud. põhjendanud Samuti ei kohus korrektselt enda otsustust kriminaalmenetlus lõpetada on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise . Need vead ad rikkumisena KrMS 339 ja § lg mõttes, mis toovad kaasa kohtumääruse tühistamise kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks. III

26. E S 390 lg- 1, 361 elnevatel põhjustel ja juhindudes KrM § st § lg 1 p- 6 ja 362 p- 2 st § st , tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2019. a määruse ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada.

1-17-10050

7(7)

27. U.A saatis Riigikohtule aga

oma väited määruskaebuse kohta. Süüdistatav ei ole KrMS 390 lg- § st 1 ja 344 lg- 5 tulenevalt Riigikohtus toimuva § st määruskaebemenetluse pool. Süüdistatava arvestada üksnes juhul, kui seisukohti saab need on esitatud advokaadist kaitsja vahendusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2011. otsus mutatis mutandis a kriminaalasjas nr 3-1-1-74-11, p 10 koos viidetega).

Seetõttu jätab kolleegium U.A argumendid

tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)