1-10-1829/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2010. a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-1829 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Tõlk - Kriminaalasi R.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses

D.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses

B.E (endine XXX) süüdistuses KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses J.Z süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses R.B süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatavad

R.U : eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX

X-XXX,; isikukood: XXX; karistatus:

kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 11-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: Aivar Kello;

D.I : eluvõi asukoht ja aadress:

XXXXXXXXX XX-X, Tartu; isikukood: XXX;

karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras

karistatud 14-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: Heiki Kuningas;

B.E: eluvõi asukoht ja aadress: XXXXXXX

X; isikukood XXX; karistatus: kriminaalkorras

karistatud 1-l korral; väärteokorras karistatud 19-l korral;

tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: Anu Pärtel;

J.Z: eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX

XXX-XX, Tartu; isikukood: XXX karistatus: ;

kriminaalkorras karistatud 3-l korral; väärteokorras

karistatud 6-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: Anu Pärtel;

R.B : eluvõi asukoht ja aadress: XXXXXX

XXXX XX-XX; isikukood: XXX; karistatus:

kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 9-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 247- 249 kohus otsustas: R.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

R.U 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

R.U tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

D.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

D.I 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

D.I tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

B.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 5

(viis) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

B.E 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. B.E tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada J.Z KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust J.Z-ile 15.06.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-9238 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4

(neli) kuud vangistust võrra ning mõista J.Z-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada J.Z-ile mõistetud 9 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 (viissada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

J.Z-i tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada R.B KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. R.B tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1, 3 alusel R.U-lt välja mõista 2655 krooni riigituludesse. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel D.I-lt välja mõista 2795 krooni riigituludesse. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel B.E-lt välja mõista 2795 krooni riigituludesse. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel J.Z-ilt välja mõista 2515 krooni riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel R.B-lt välja mõista 2820.20 krooni riigituludesse.

Nimetatud summa tasuda KrMS § 188 alusel seaduslikul esindajal Jelena Soosaarel (isikukood 47208110262; elukoht: Märjamaa vald, Orgita 24-11).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Asitõend Anne Selveri turvakaamerate videosalvestus 17.06.2009 jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon R.U süüdistatakse selles, et tema 26.02.2009 kella 13.00 paiku, tegutsedes grupis koos D.I ja B.E-ga, tungis Tartus XXXX asuvas korteris ukseluku lõhkumise teel L.L. tuppa ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.L. kuuluva sülearvuti HP Pavilion 6500 koos toitejuhtme ja optilise hiirega Logitech koguväärtusega 13 000 krooni. Seega pani R.U toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

D.I süüdistatakse selles, et tema 26.02.2009 kella 13.00 paiku, tegutsedes grupis koos R.U ja B.E-ga, tungis Tartus XXXX asuvas korteris ukseluku lõhkumise teel L.L. tuppa ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.L. kuuluva sülearvuti HP Pavilion 6500 koos toitejuhtme ja optilise hiirega Logitech koguväärtusega 13 000 krooni ning seejärel võttis üksinda ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks kannatanule kuuluvat jopet Everlast koguväärtusega 1500 krooni, millega tekitas L.L. varalist kahju kokku

14 500 krooni. Seega pani D.I toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

B.E süüdistatakse selles, et tema

- 26.02.2009 kella 13.00 paiku, tegutsedes grupis koos D.I ja R.U-ga , tungis Tartus XXXX asuvas korteris ukseluku lõhkumise teel L.L. tuppa ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.L. kuuluva sülearvuti HP Pavilion 6500 koos toitejuhtme ja optilise hiirega Logitech koguväärtusega 13 000 krooni.

- 17.06.2009 kell 11.43 paiku, tegutsedes grupis koos R.B ja J.Z-iga , üritas Tartus Kalda tee 43 asuvast A-Selver AS-i kauplusest Anne Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte püsivärvi 880 väärtusega 101 krooni, kahte püsivärvi 891 koguväärtusega 202 krooni, ühte dušigeeli Azur väärtusega 29 krooni, ühte raseerimiskreemi

Veet väärtusega 159 krooni, ühte meeste näopesugeeli väärtusega 109 krooni, ühte elektrilist hambaharja Colgate väärtusega 69.90 krooni, ühte pardlit Comfort Twin väärtusega 30 krooni, ühte tualettvett EdP Love Generation väärtusega 165 krooni, ühte pakki tampoone Super Plus väärtusega 29 krooni, ühte jumestuskreemi väärtusega 195 krooni, ühte puuderkreemi väärtusega

99 krooni, kolme paari naiste sokke 22064 koguväärtusega 117 krooni, ühte paari naiste sokke 8271-3 väärtusega 35 krooni, kahte paari laste sokke 625544 koguväärtusega 64 krooni, kahte paari laste sokke 82050234 koguväärtusega 48 krooni, ühte paari sokke 8266/6 väärtusega 32 krooni, ühte silmapliiatsit Expert väärtusega 72 krooni, ühte huuleläiget Lipfinity väärtusega 169 krooni, ühte ripsmetušši väärtusega 155 krooni, ühte viltpliiatsit Marker Pilot väärtusega 25 krooni, ühte ihupiima Nivea väärtusega 59 krooni, ühte depilatsioonikreemi Veet väärtusega 179 krooni, ühte habemeajamisgeeli Mach3P väärtusega 76 krooni, ühte rulldeodoranti Roll-on Nivea väärtusega 47 krooni, märkmepaberit Post-it 3M 51x76 mm väärtusega 17 krooni, ühte kõõmavastast šampooni väärtusega 52 krooni, ühte palsamit Dove värvitud juustele väärtusega

38 krooni, ühte palsamit Gliss Kur väärtusega 49.90 krooni, ühte šampooni Dove värvitud juustele väärtusega 38 krooni ja juuksepiima Dove väärtusega 38 krooni, s.o kokku võõrast vara 2498.80 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani B.E toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega.

J.Z-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, 17.06.2009 kell 11.43 paiku, tegutsedes grupis koos R.B ja B.E-ga üritas Tartus Kalda tee 43 asuvast A-Selver AS-i kauplusest Anne Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte püsivärvi 880 väärtusega 101 krooni, kahte püsivärvi 891 koguväärtusega 202 krooni, ühte dušigeeli Azur väärtusega 29 krooni, ühte raseerimiskreemi Veet väärtusega 159 krooni, ühte meeste näopesugeeli väärtusega 109 krooni, ühte elektrilist hambaharja Colgate väärtusega 69.90 krooni, ühte pardlit Comfort Twin väärtusega 30 krooni, ühte tualettvett EdP Love Generation väärtusega 165 krooni, ühte pakki tampoone Super Plus väärtusega 29 krooni, ühte jumestuskreemi väärtusega 195 krooni, ühte puuderkreemi väärtusega 99 krooni, kolme paari naiste sokke 22064 koguväärtusega 117 krooni, ühte paari naiste sokke 8271-3 väärtusega 35 krooni, kahte paari laste sokke 625544 koguväärtusega 64 krooni, kahte paari laste sokke 82050234 koguväärtusega 48 krooni, ühte paari sokke 8266/6 väärtusega 32 krooni, ühte silmapliiatsit Expert väärtusega 72 krooni, ühte huuleläiget Lipfinity väärtusega 169 krooni, ühte ripsmetušši väärtusega 155 krooni, ühte viltpliiatsit Marker Pilot väärtusega 25 krooni, ühte ihupiima Nivea väärtusega 59 krooni, ühte depilatsioonikreemi Veet väärtusega 179 krooni, ühte habemeajamisgeeli Mach3P väärtusega 76 krooni, ühte rulldeodoranti Roll-on Nivea väärtusega 47 krooni, märkmepaberit Post-it 3M

51x76 mm väärtusega 17 krooni, ühte kõõmavastast šampooni väärtusega 52 krooni, ühte palsamit Dove värvitud juustele väärtusega 38 krooni, ühte palsamit Gliss Kur väärtusega 49.90 krooni, ühte šampooni Dove värvitud juustele väärtusega 38 krooni ja juuksepiima Dove väärtusega 38 krooni, s.o kokku võõrast vara 2498.80 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani J.Z toime KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise ning grupi poolt.

R.B süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

17.06.2009 kell 11.43 paiku, tegutsedes grupis koos B.E-ga ja J.Z-iga

, üritas Tartus Kalda tee 43 asuvast A-Selver AS-i kauplusest Anne Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte püsivärvi 880 väärtusega 101 krooni, kahte püsivärvi 891 koguväärtusega 202 krooni, ühte dušigeeli Azur väärtusega 29 krooni, ühte raseerimiskreemi Veet väärtusega 159 krooni, ühte meeste näopesugeeli väärtusega 109 krooni, ühte elektrilist hambaharja Colgate väärtusega 69.90 krooni, ühte pardlit Comfort Twin väärtusega 30 krooni, ühte tualettvett EdP Love Generation väärtusega 165 krooni, ühte pakki tampoone Super Plus väärtusega 29 krooni, ühte jumestuskreemi väärtusega 195 krooni, ühte puuderkreemi väärtusega 99 krooni, kolme paari naiste sokke 22064 koguväärtusega 117 krooni, ühte paari naiste sokke 8271-3 väärtusega 35 krooni, kahte paari laste sokke 625544 koguväärtusega 64 krooni, kahte paari laste sokke 82050234 koguväärtusega 48 krooni, ühte paari sokke 8266/6 väärtusega 32 krooni, ühte silmapliiatsit Expert väärtusega 72 krooni, ühte huuleläiget Lipfinity väärtusega 169 krooni, ühte ripsmetušši väärtusega 155 krooni, ühte viltpliiatsit Marker Pilot väärtusega 25 krooni, ühte ihupiima Nivea väärtusega 59 krooni, ühte depilatsioonikreemi Veet väärtusega 179 krooni, ühte habemeajamisgeeli Mach3P väärtusega 76 krooni, ühte rulldeodoranti Roll-on Nivea väärtusega 47 krooni, märkmepaberit Post-it 3M

51x76 mm väärtusega 17 krooni, ühte kõõmavastast šampooni väärtusega 52 krooni, ühte palsamit Dove värvitud juustele väärtusega 38 krooni, ühte palsamit Gliss Kur väärtusega 49.90 krooni, ühte šampooni Dove värvitud juustele väärtusega 38 krooni ja juuksepiima Dove väärtusega 38 krooni, s.o kokku võõrast vara 2498.80 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani R.B toime KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.U-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.U

18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.I-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.I

18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.E-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.E

2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.Z-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust J.Z-ile 15.06.2009 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-9238 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra ning mõista J.Z-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada J.Z-ile mõistetud 9 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. J.Z-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.B-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kokkulepped olid süüdistatavatele arusaadavad ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

D.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

B.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

J.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. R.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi oli esitatud A-Selver AS-i poolt summas 165 krooni, mis tuli hüvitada solidaarselt J.Z, B.E ja R.B, kuid 09.02.2010 teatas A-Selver AS-i esindaja, et 29.01.2010 on kahju hüvitatud ning seega tsiviilhagi esitada ei soovi.

Menetluskulud

R.U menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale Aivar Kellole makstud tasu osutatud õigusabi eest: kohtueelses menetluses 1260 (420+840) krooni ja kohtumenetluses 180 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada R.U menetluskulusid 1/3 suuruses, s.o 2655 kroonini.

D.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kaitsjale Heiki Kuningasele makstud tasu osutatud õigusabi eest: kohtueelses menetluses 1680 (840+840) krooni ja kohtumenetluses 180 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS 180 lg 3 alusel vähendada D.I menetluskulusid 1/3 suuruses, s.o 2795 kroonini.

B.E menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale Anu Pärtelile makstud tasu osutatud õigusabi eest: kohtueelses menetluses 1680 (420+420+840) krooni ja kohtumenetluses 180 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada B.E menetluskulusid 1/3 suuruses, s.o 2795 kroonini.

J.Z-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale Anu Pärtelile makstud tasu osutatud õigusabi eest: kohtueelses menetluses 840 krooni ja kohtumenetluses 180 krooni. Vastavalt

KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §180 lg 3 alusel vähendada D.I menetluskulusid 1/3 suuruses, s.o 2515 kroonini.

R.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni

(palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale Aivar Kellole makstud tasu osutatud õigusabi eest: kohtueelses menetluses 1755.60 (495.60+420+840) krooni ja kohtumenetluses 180 krooni. KrMS §180 lg 3 alusel vähendada D.I menetluskulusid 1/3 suuruses, s.o 2820.20 kroonini. KrMS § 188 alusel tasuda menetluskulud Jelena Soosaarel.

Kohtunik