Legislator Case Law & Legislation
2-18-19420/8 AI generated

2-18-19420/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-19420/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud Keelduda vastu võtmast 17.07.2019 Credit Suisse AG esitatud täiendavat tõendit, s.o

Legislator headnote

AI generated

2-18-19420/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud Keelduda vastu võtmast 17.07.2019 Credit Suisse AG esitatud täiendavat tõendit, s.o

Keywords

AI generated
lack of substantive requirements substantive defects unnecessary costs justified business expenses lack of maintenance unpaid advance on costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19420

Kohtuasi

PAL SHIPPING TRADER TWO CO. LTD

kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 11.12.2018

otsusele täiteasjas nr 022/2018/1063

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.02.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PAL SHIPPING TRADER TWO CO. LTD

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja PAL SHIPPING TRADER TWO CO.

LTD (registrikood C 41394), esindaja Indra Kaunis

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap

Puudutatud isik II Credit Suisse AG (registrikood

CHE-106831974), esindaja vandeadvokaat Martti

Peetsalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.02.2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud

PAL SHIPPING TRADER TWO CO. LTD kanda.

3. Keelduda vastu võtmast 17.07.2019 Credit Suisse AG esitatud täiendavat tõendit, s.o

tsiviilasjas nr 2-18-3521 tehtud maakohtu 25.06.2019 määruse ärakirja, ja 18.07.2019

PAL SHIPPING TRADER TWO CO. LTD esitatud täiendavat tõendit, s.o tsiviilasjas

nr 2-18-3521 12.07.2019 määruskaebuse ärakirja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. PAL SHIPPING TRADER TWO CO. LTD (avaldaja, võlgnik) esitas 21.12.2018 Harju

Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 11.12.2018 otsusele täiteasjas

nr 022/2018/1063. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 11.12.2018 otsus viidatud täiteasjas ja

kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas laeva „MASALLI“ (IMO nr 9435313, laev)

enampakkumise alghinna osas motiveeritud otsus, mis käsitleks ka seda, kas ja mis ulatuses

võtab kohtutäitur arvesse tsiviilasjas nr 2-18-3521 määratud eksperdi 11.09.2018 väljastatud

eksperthinnangu.

Avaldusest nähtuvalt viis kohtutäitur täiteasjas nr 022/2018/1063 võlgniku suhtes läbi

täitemenetlust, mille raames koostas kohtutäitur 16.02.2018 vallasvara arestimise akti

võlgnikule kuuluva laeva arestimiseks. Credit Suisse AG (puudutatud isik II, sissenõudja) esitas

29.10.2018 kohtutäiturile avalduse täitemenetluses kantud kulude hüvitamiseks. Kohtutäitur

koostas 02.11.2018 sissenõudja täitekulude väljamõistmise otsuse, millega mõistis 29.10.2018

avalduses toodud summad võlgnikult välja. Võlgnik esitas 13.11.2018 kaebuse kohtutäituri

02.11.2018 otsusele sissenõudja täitekulude väljamõistmise osas. Kohtutäitur jättis 11.12.2018

otsusega võlgniku 13.11.2018 kaebuse rahuldamata.

Võlgnik esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 11.12.2018 otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur

mõistis võlgnikult välja nelja hindamisakti ja võlgnikule arusaamatu kindlustuskaitse kulu;

laeva ülevaatamise kulu; tõlkekulu ja enampakkumise kuulutuste avaldamise kulu. Sissenõudja

poolt neljalt eri ettevõttelt tellitud laeva hindamise aktid ei olnud täitemenetluses tehtud vajalik

kulu. Laeva peab hindama kohtutäitur või kohtutäitur laseb vara väärtuse hinnata eksperdil.

Vara eksperdi poolt hindamine on täitemenetluses vajalik kulutus. Kindlasti ei saanud olla

võlgnikult väljamõistetavaks täitekuluks sissenõudja poolt tellitud kõigi nelja hindamisakti

kulu. Sissenõudja poolt kohtutäiturile täitekuluna esitatud ettevõtte Vessels Value Ltd arvest nr

12556 summas 100 GBP ja ettevõtte Maersk Brokers K/S arvest nr 427004 summas 1 400 USD

ei nähtunud, et need tehti laeva Masalli suhtes. Nimetatud arved ei viidanud laevale Masalli ega

selle hindamisaktile. Teenus, mida Aalmar Surveys Ltd osutas sissenõudja tellimusel ja esitas

selle eest 23.07.2018 sissenõudjale 3 950 USD suuruse arve ei teostatud käesoleva

täitemenetluse huvides ja see ei olnud vajalik täitemenetluse kulu. Laeva tehniline ülevaatus ei

olnud käesoleva täitemenetluse osa ja laeva ülevaatust ei kasutatud laeva hindamisel. Maersk

Brokers K/S 17.04.2018 arve nr 432041 ekstra kindlustuse kulu 5 055 USD ei viidanud mitte

kusagil laeva Masalli hindamisele või seotusele käesoleva täitemenetlusega.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatav otsus oli seaduslik ja põhjendatud.

Kohtutäiturile tundus, et võlgnik ei vaidlustanud kohtutäituri 02.11.2018 täitekulu otsuse alusel

välja mõistetud tõlkekulu ja enampakkumise kuulutuse avaldamise kulu. Võlgnik soovis

vaidlustada hindamisaktidega seotud kulu ja laeva ülevaatamise kulu.

Võlgnik ei põhistanud, miks oli sissenõudja poolt tellitud kõigi nelja hindamisakti kulu

väljamõistmine täitekuluna välistatud. Vajalikuks täitekuluks oli ka sissenõudja poolt pärast

täitemenetluse algatamist tehtud kulutused. Arvestades hindamisele kuulunud vara

spetsiifilisust ja maksumust, mille hindamispädevus Eestis puudus, oli sissenõudja tellitud nelja

hindamisakti hankimine vältimatult vajalik, et arestimisel määrata võimalikult täpne ja

asjakohane turuhind. Esitatud arvetelt arestitud laeva nime mittenähtumine või viite puudumine

täitemenetlusele, ei muutnud sissenõudja esitatud arveid põhjendamatuteks. Sissenõudja

lepinguline esindaja oli kohtutäiturile 29.10.2018 saadetud ja allkirjastatud avalduses

kinnitanud täitekulude seotust arestitud varaga. Muus osas jäi kohtutäitur vaidlustatud otsuses

toodud põhjenduste juurde.

3. Sissenõudja palus samuti jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäituri otsusele ei saanud kohtus

esitada uusi vastuväiteid. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri 02.11.2018 otsuse kolmel põhjusel:

1) sissenõudja ei tõendanud arvete tasumist; 2) Maersk Broker K/S ja Vessels Value Ltd arvetelt

ei selgunud nende seos laevaga; 3) Aalmar Surveys Ltd tehnilise ülevaatuse kulu ei olnud

põhjendatud. Kohtutäiturile esitatud kaebuses ei vaidlustanud võlgnik seda, et sissenõudja

esitatud neli hindamisakti olid vajalikud täitekulud. Võlgnik ei saanud kohtule esitatava

kaebusega laiendada kaebuse eset ja vaidlustada asjaolusid, mida kohtutäiturile esitatud

kaebuses ei vaidlustatud.

Maakohtu lahend

4. Maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku nõude kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas

nr 022/2018/1063 laeva enampakkumise alghinna osas motiveeritud otsus, mis käsitleks ka

seda, kas ja mis ulatuses võtab kohtutäitur arvesse tsiviilasjas nr 2-18-3521 kohtu määratud

eksperdi 11.09.2018 väljastatud eksperthinnangut. Kaebuse kohtutäituri 11.12.2018 otsusele

samas täiteasjas jättis kohus rahuldamata. Kohtutäituri kulud jättis kohus tema enda kanda ja

ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Võlgnik esitas kaebuse tähtaegselt ja õigele maakohtule. Võlgnik esitas kohtule kaks nõuet.

Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel saab kohtult eeskätt taotleda kohtutäituri otsuse

tühistamist ning vajadusel kohtutäituri kohustamist asja uuesti läbi vaatama vastavalt kohtu

antud juhistele. Kaebuse läbivaatamisel kontrollib kohus vaid kaevatava otsuse seaduslikkust,

mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning

käesolevas avalduses esitatud nõuetest. Kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel

saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses

ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.

Võlgnik vaidlustas 13.11.2018 kohtutäituri otsuses järgmised asjaolud: 1) sissenõudja pole oma

29.10.2018 taotluses kulude hüvitamiseks tõendanud nimetatud kulude tekkimist sissenõudjal

ja kulude tasumist sissenõudja poolt, mistõttu on kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsus

850 GBP, 11 155 USD ja 25 079,06 EUR väljamõistmiseks põhjendamatu. Sissenõudja esitatud

dokumentidest ei nähtu, milline seos on kõnealusel täitemenetlusel Maersk Broker K/S poolt

sissenõudjale esitatud 17.04.2018 arvega 432041 summas 5 055 USD. Kohtutäitur on

nimetatud summa arvestanud põhjendamatult täitekulude hulka; 2) teenus, mida Aalmar

Surveys Ltd on osutanud ja esitanud selle eest 23.07.2018 arve 3 950 USD tasumiseks ei ole

teostatud käesoleva täitemenetluse huvides, vaid sissenõudja enda initsiatiivil. Laeva tehniline

ülevaatus ei olnud kõnealuse täitemenetluse osa ja seda ei kasutatud laeva hindamisel.

Eksperdiarvamus sellele ei viita; 3) Sissenõudja poolt täitekuluna esitatud Vessels Value Ltd

arvest 12566 summas 100 GBP ja Maersk Broker K/S arvest 427004 summas 1 400 USD ei

nähtu, et need on esitatud laeva suhtes algatatud täitemenetlusega seoses ning ei nõustu nende

kulude väljamõistmisega täiteasja täitekuluna.

Kokkuvõtvalt vaidlustas võlgnik kohtutäituri otsuse täitekulude väljamõistmiseks eelnimetatud

ulatuses, kuna sissenõudja ei tõendanud vastavas suuruses kulude tekkimist ja need kulud ei

olnud seotud kõnealuse täitemenetlusega või ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Võlgnik

taotles kohtutäiturilt uue motiveeritud ja põhjendatud otsuse tegemist sissenõudmiskulude osas

ning, mis oleks tegelikkuses sissenõudja poolt kantud ja tõendatud. Kohtutäiturile esitatud

kaebuses ei vaidlustatud asjaolu, et täitekuluks ei saa olla sissenõudja poolt tellitud kõigi nelja

hindamisakti kulu. Seega ei saanud kohtumenetluse raames anda hinnangut sellele väidetele.

Selle väite osas ei olnud läbitud kohtueelne menetlus ning see tuli jätta läbi vaatamata.

Kaebusest nähtuvalt soovis võlgnik vaidlustada kohtutäituri otsuse täitekulude osas. Võlgnik ei

vaidlustanud õigeaegselt kohtutäituri tasu otsust selle suuruse osas, vaid tugines täitekulude

väljamõistmise otsuse vaidlustamisel asjaolule, et sissenõudja ei tõendanud vastavas suuruses

kulude tekkimist ja need kulud ei olnud kõnealuse täitemenetlusega üldse seotud või vajalikud

ega põhjendatud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 p-des 1-7 on sätestatud täitekulud, milleks on

kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse

alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulud. TMS § 39 sätestab, et võlgniku või

sissenõudja nõudel tuleb esitada täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid. Sissenõudja lisas

kulude hüvitamise taotlusele arved kulude tekkimise kohta ja põhistas taotlust. Kohus nõustus

kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse seadustik ei sätesta täitemenetluse kulude

väljamõistmise eeldusena, et sissenõudja või täitur on need kulud ka eelnevalt kandnud.

Riigikohus on analoogselt õigusabikulude kindlaksmääramise lahendites asunud seisukohale,

et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised

on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 03.06.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

Õigustatud pool peab siiski kohtu nõudmisel tõendama õigusabi eest tasumise kohustuse

olemasolu. Piisavaks tõendiks on õigusabi osutamise eest esitatud arve või õigusabi eest

tasumist tõendav dokument. Antud juhul esitas sissenõudja arved.

Kohus nõustus kohtutäituriga ka selles, et välismaise äriühingu arvelt laeva nime või viite

täitemenetlusele üheselt mittenähtumine ei muutnud Vessles Value Ltd ja Maersk Broker K/S

poolt sissenõudja esitatud arveid põhjendamatuteks. Puudus vaidlus, et viidatud äriühingud

väljastasid laeva hindamisega seotud aktid ning väidetud ei ole ka, et arved olid seotud mõne

muu osutatud teenusega.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel

võlgniku kanda, v.a kohtutäituri kulud, mis jättis kohtutäituri enda kanda, pidades silmas mh

TsMS § 175 lg-s 31 sätestatut.

Määruskaebus

5. Võlgnik palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega võlgniku kaebus rahuldada ja

tühistada täiteasjas nr 022/2018/1063 kohtutäituri 11.12.2018 tehtud otsus ning kohustada

kohtutäiturit tegema uus otsus sissenõudja täitekulude osaliseks väljamõistmiseks ja kohustada

kohtutäiturit uue otsusega mitte rahuldama sissenõudja 29.10.2018 avaldust kulude

väljamõistmiseks täiteasjas Maersk Broker K/S 17.04.2018 arve nr 432041 osas 5 055 USD,

Aalmar Survey Ltd 23.07.2018 arve osas 3 950 USD ja Vessels Value Ltd arve nr 12556 osas

100 GBP ja Maersk Broker K/S arve nr 427004 osas 1 400 USD. Menetluskulud palus võlgnik

jätta kohtutäituri kanda.

Kohus sai valesti aru, et võlgnik ei vaidlustanud tähtaegselt kohtutäituri tasu otsust selle suuruse

osas. See viis ilmselt vale lõppjärelduseni. Võlgniku 13.11.2018 kaebuses kohtutäiturile oli

selgelt välja toodud, et võlgnik ei ole nõus sissenõudja kulude 850 GBP, 11 155 USD ja

25 079,06 EUR hüvitamisega. Kohus lähenes võlgniku kaebusele piiratult ja kärpivalt. Kohus

ei andnud hinnangut kõikidele võlgniku väidetele.

Võlgnik tõi kohtutäiturile esitatud kaebuses välja, et kohtutäitur arvestas põhjendamatult

Maersk Broker K/S arves nr 432041 nimetatud summa täitekulude hulka (arves ei olnud

viidatud täitemenetluse objektiks olevale laevale, lisakindlustus ei kuulu täitekulude hulka).

Samuti oli võlgnik selgelt vaidlustanud Aalmar Survey Ltd 23.07.2018 arve 3 950 USD

tasumiseks, sest see oli sissenõudja initsiatiiv teha laevale tehniline ülevaatus. Võlgnik

vaidlustas ka Vessels Value Ltd 100 GBP suuruse arve nr 12556 ja Maersk Broker K/S

1 400 USD suuruse arve nr 427004. Kaebuses kohtule selgitas võlgnik täiendavalt, et need

hindamised ei olnud vajalikud (mh nelja hindamisakti koostamine laeva hindamiseks oli

ilmselgelt üleliigne).

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja

määruskaebusele vastamiseks.

7. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus määratles õigesti kaebuse

ulatuse. Samuti leidis kohus õigesti, et sissenõudja ei vaidlustanud õigeaegselt täitekulude

rahalist suurust, vaid väitis üksnes, et sissenõudja ei tõendanud vastavas suuruses kulude

tekkimist ja need kulud ei olnud kõnealuse täitemenetlusega üldse seotud või ei olnud vajalikud

ega põhjendatud. Vessles Value Ltd ja Maersk Broker K/S arved olid seotud laeva hindamisega.

Põhjendatud oli ka laeva tehnilise ülevaatusega seotud kulu, sest oli kooskõlas TMS § 37 lg 1

p-s 3 ja rahvusvaheliste merivõlgade ja pantide konventsiooni artikkel 12 lg-s 2 sätestatuga,

olles arestitud vara hoidmisega seotud kulu.

8. Sissenõudja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohus

määrus õigesti kindlaks kaebuse ulatuse. Laevade hindajate arved olid seotud laeva

hindamisega. Laeva tehniline ülevaatus oli vajalik kulu.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud võlgnik maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1,

milles kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas

nr 022/2018/1063 laeva enampakkumise alghinna osas motiveeritud otsus, mis käsitleks ka

seda, kas ja mis ulatuses võtab kohtutäitur arvesse tsiviilasjas nr 2-18-3521 kohtu määratud

eksperdi 11.09.2018 väljastatud eksperthinnangut. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri 11.12.2018

otsusele esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määrust just selles osas.

Võlgnik esitas määruskaebuse, sest vaidlustatud määrusest nähtuvalt arvas maakohus, et

võlgnik ei vaidlustanud kohtutäituri otsust tasu suuruse osas. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri

otsuse tasu suuruse osas ja väitis, et 1) Maersk Borker K/S arvel nr 432041 kajastatud summa

5 055 USD,

mis

seondus

lisakindlustuskuludega,

ei

olnud

seotud

käimasoleva

täitemenetlusega; 2) Aalmar Survey Ltd 3 950 USD suurune 23.07.2018 arve, mis seondus

laeva tehnilise ülevaatuse kuluga, ei kuulunud täitekulude hulka; 3) Vessels Value Ltd arve

nr 12556 summas 100 GBP ja Maersk Broker K/S arve nr 427004 summas 1 400 USD ei

kuulunud täitekulude hulka, sest neil puudus viide laevale; 4) sissenõudja ei tõendanud kulude

tekkimist; 5) puudus põhjus laeva suhtes nelja ekspertiisi korraldamiseks, mistõttu olid kulud

põhjendamatud.

Maakohus tõi vaidlustatud määruses välja, et võlgnik tugines vastuväidete esitamisel

kohtutäituri otsuses asjaoludele, et sissenõudja ei tõendanud kulude tekkimist, kulud ei olnud

seotud täitemenetlusega, kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Maakohus vastas kõikidele

vastuväidetele, leides, ei need ei olnud põhjendatud. Võlgniku etteheited maakohtu lähenemise

piiratusele olid kohatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse

põhjendustega, mistõttu TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TMS § 37 lg 1 järgi on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda

isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused.

Puudub vaidlus, et täitemenetluse objekti väärtuse kindlakstegemise kulu on täitekulu. Küsimus

on, kas täitekulu on ka kindlustuskulu, mis tekib, kui hindamisakt ei jää konfidentsiaalseks ja

kasutamiseks üksnes tellijale, vaid seda soovitakse avaldada kolmandatele isikutele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd kindlustuskaitse olemasolu on hindamisakti

koostamise ja avaldamise eelduseks, tuleb seda käsitleda ka täitemenetluseks tehtud vajaliku

kuluna. Seda enam, et eksperdilt ei saa nõuda, et ta tegutseks kindlustuskaitseta.

Laeva tehnilise ülevaatusega seotud kulu on TMS § 37 lg 1 p 3 järgi laeva (arestitud vara)

hoidmisega seotud kulu. Laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 24 lg 2 järgi võib hüpoteegipidaja

koormatud laeva väärtuse vähenemise ärahoidmiseks võtta kohtuotsuse alusel vajalikke

meetmeid. Hüpoteegipidaja võib meetmeid võtta ka kohtuotsuseta, kui viivitamisega oluliselt

väheneks koormatud laeva väärtus. Meetmete rakendamise vajalikkust ei ole võimalik

kontrollida, kui teadmata on laeva tehniline seisukord.

Vessels Value Ltd arve nr 12556 summas 100 GBP ja Maersk Broker K/S arve nr 427004

summas 1 400 USD olid seostatavad praeguse täitemenetlusega. Seda tõendasid mh

hindamisaktid, mis olid arvetega hõlpsalt seostatavad. Võlgnik ei väitnud, et viidatud arvete

esitajad ei hinnanud täitemenetluse raames laevu ja ei koostanud hindamisakte.

Neljanda väite, et sissenõudja ei tõendanud kulude tekkimist, osas on võlgnik määruskaebuses

märkinud, et tegu ei olnud tema peamise väitega. Tema tugines kaebustes esmajoones sellele,

et kulutused ei olnud vajalikud. Seejuures ei väitnud võlgnik, et maakohus eksis, kui leidis, et

kulud olid põhistatud ja tõendatud ning nende eelnev ärakandmine ei olnud oluline. Seega

puudusid viidatud osas võlgnikul etteheited maakohtu määrusele.

Võlgniku viimase seisukoha kohta, et maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta võlgniku väite,

mille kohaselt oli nelja laeva hindamise korraldamine ühe täitemenetluse raames üleliigne,

märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtutäituri kontroll kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse korral piirdub reeglina selles esitatud väidete paikapidavuse kontrollimisega. Kuivõrd

võlgnik ei väitnud, et kokku nelja hindamise läbiviimine ühe laeva osas ei olnud põhjendatud

ja selle raames kantud kulu ebavajalik, ei pidanud kohtutäitur seda kontrollima ning kui

kohtutäitur seda TMS § 217 raames kontrollima ei pidanud, ei saanud seda kohustust seada ka

kohtule, kelle kontroll piirdub kohtutäituri otsuse revideerimisega. Tegu ei olnud asjaoluga,

mille kohtutäitur või kohus oleks pidanud omal initsiatiivil üle vaatama.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse

menetlemisega seonduvad kulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus.

Viimaks otsustab kohus ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite menetlusse võtmise.

Vastavalt TsMS § 238 lg-le 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Praegusel juhul palus sissenõudja 17.07.2019 asja materjalide hulka võtta tsiviilasjas

nr 2-18-3521 tehtud maakohtu 25.06.2019 määruse ärakiri ja võlgnik palus 18.07.2019 juurde

võtta sama määruse peale esitatud määruskaebuse ärakiri. Ringkonnakohus on seisukohal, et

viidatud dokumentidega sooviti tõendada asjaolusid, mis ei olnud vajalikud kohtutäituri otsuse

peale esitatud kaebuse lahendamiseks, mistõttu ei ole need relevantsed ja nende vastuvõtmisest

tuleb keelduda ning toimikust eemaldada. Kuivõrd dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis

kohus neid ei tagasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing