2-19-1642/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.12.2019.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-19-1642

Tsiviilasi

M K hagi K K vastu väljamõistetud igakuise elatise

vähendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M K (ik: xxxx); lepinguline esindaja Nastasja

Musienko

Kostja: K K (ik: 61110210121); seaduslik esindaja L T (ik:

xxxx), lepinguline esindaja Maarika Kutser

Hagi hind 1350 eurot

Kohtuistungite toimumise

ajad

12.09.2019

RESOLUTSIOON:

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 275 eurot.

4. Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt 275 eurot alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud

apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. M K esitas 31.01.2019.a Pärnu Maakohtule hagi K K vastu elatise vähendamise nõudes.

Pärnu Maakohtu 04.02.2019.a määrusega kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja andis

tsiviilasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja.

Määrus jõustus 20.02.2019.a.

2. Hagis M K palub vähendada temalt väljamõistetud elatist K Ku ülalpidamiseks ja mõista M

Kult K Ku kasuks välja elatis 120 eurot kuus alates 01.03.2019.a.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 03.03.2014.a otsusega tsiviilasjas nr

2-12-38949 hagejalt kostja kasuks alates 13.01.2015.a elatis 177,50 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni kostja

täisealiseks saamiseni.

Hagejal puudub sissetulek. Hageja elatisvõlgnevus 01.12.2018.a seisuga on 10 370,18

eurot. Kuna hageja peab tasuma elatise võlga ja ka jooksvat elatist, ei ole ta enam võimeline

elatist tasuma seaduses sätestatud määras, ilma enda ülalpidamist kahjustamata.

Hageja osutab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1

sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töökoha

puudumine või olukord, kus vanemal on veel kaks last ülalpidamiseks (sünnitunnistuses

isana pole kirjas), kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja osutab Riigikohtu lahenditele tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 (p 12) (elatise vähendamine

tulenevalt vanema töövõimetusest), 3-2-1-35-17 (p 28.2) (peretoetustega arvestamisest

elatise väljamõistmisel) ja 3-2-1-127-09 (p 12) (vanema kohustused lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks).

Hageja otsib tööd ja töö leidmisel saab ka oma elatise võlga vähendada. Hageja palub elatise

muutmisel arvestada ka riiklikke peretoetusi.

Hageja sissetulekuks juulist 2018 on 0 eurot. Hageja kulutused ühes kuus on keskmiselt

järgmised: eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, transpordikulud 50-100 eurot, internet,

telekas 20 eurot, hügieenitarbed ja riided 50 eurot, ravimid 30 eurot, kokku vältimatud kulud

400-450 eurot. Hageja on võimeline tasuma kostjale elatist ilma enese ülalpidamist

kahjustamata 120 eurot kuus.

11.03.2019.a hagi täiendustes hageja selgitab, et on regulaarselt tööd otsinud, kuid pea kõik

tööandjad ütlevad elatisvõlglasele ära, sest ei soovi kohtutäituritega tegemist teha. Hetkel

hageja elab ja maksab oma maksud elukaaslase sissetulekutest.

Hagile on lisatud rahvastikuregistri väljavõtted L P, M K ja K K kohta.

3. 14.04.2019.a vastuses hageja märgib: 1) kostja vastuse p-s 3.6 on esitatud vale lause, hageja

kaotas töö alles oktoober 2017; 2) p-s 3.7 – L on määratud täielik töövõime, hageja

arvamusel on see dokument võltsitud, kostja on saanud samuti riigi poolt elatisabi; 3) kõiges

muus jääb hageja oma hagiavalduse juurde, elatis 120 eurot kuus on mõistlik, kuna hageja

ei ole suuteline rohkem maksma.

4. 27.11.2019.a määrusega kohus määras lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja seni esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks.

5. 05.12.2019.a seisukohas hageja selgitab, et lapse ema nõuab raha, kuid lapse isa on nõus ka

teisiti aitama ehk ostma lapsele riided ja muud vajalikku. Lapse isa on korduvalt telefoni

teel küsinud lapse riiete suurust, et osta riided, kuid kostja kategooriliselt keeldub. Sama

seisukoht oli ka kooliasjadega ja muud, mis lapsele oleks vajalik. Hageja on võimeline

maksma 140 eurot kuus ühe lapsele, mis koos lapse ema panusega 140 eurot teeb kokku

280 eurot. Hageja osutab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 (p 16), milles

kohus asus seisukohale, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot. Seega

ühe vanema osa lapse ülalpidamiskuludes on 143,50 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

6. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle täielikult rahuldamata jätta.

Kostja esitab hagile järgmised vastuväited:

-

Hageja nimetatud tsiviilasjas reguleeriti vanemate hooldusõigust K Ku suhtes, elatis

mõisteti välja Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15588 09.10.2014.a.

-

Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud ega ka tõendanud, missugused maksete

suurust mõjutavad asjaolud on muutunud peale eelmise kohtulahendi tegemist.

-

Arusaamatuks jääb hageja märgitu, et on suutnud seni tasuda elatist seaduses sätestatud

määras seetõttu, et tal puudus sissetulek. Alates 01.09.2018.a. kuni käesoleva ajani on

kostjale kohtutäituri vahendusel laekunud elatist 10.01.2019 – 250 eurot, 05.03.2019 –

5 eurot ja 15.03.2019 – 5 eurot.

-

Hagejal peale kostja rohkem lapsi ei ole ning seega on tal seadusest tulenevalt kohustus

üleval pidada ainult ühte last – kostjat.

-

Tuginedes Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 12) – hageja väited

selle kohta, et tal puudub töökoht, ei anna alust väljamõistetud elatist vähendada.

Kostja rõhutab, et ka eelmise kohtulahendi tegemise ajal väitis hageja, et tal puudub

töökoht, siis ei ole ka see asjaolu tegelikult muutunud. Samas on kostja veendunud, et

hageja ei soovigi tööle asuda, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et peaaegu 5 aasta jooksul ei

ole hagejal õnnestunud mingisugustki töökohta leida. Hageja väited selles osas, et tööandjad

ütlevad ära elatisevõlgnikule, on väheusutavad ning ei ole tõepärased.

Eesti Töötukassa 01.06.2017.a otsusega on tuvastatud, et kostja seaduslikul esindajal on

puuduv töövõime ning talle on määratud töövõimetoetus, mis sõltuvalt päevade arvust kuus

jääb vahemikku 356,16 – 394,32 eurot. Lisaks sellele on kostja seadusliku esindaja

sissetulekuks sotsiaaltoetus summas 41,68 eurot, peretoetus 60 eurot ning elatisabi summas

100 eurot. Seega jäävad kostja seadusliku esindaja igakuised sissetulekud vahemikku 557

– 596 eurot, millega peavad toime tulema kostja ja tema seaduslik esindaja. Sellisel puhul,

kus kostja ainukesteks sissetulekuteks ongi riigi poolt makstavad toetused, ei anna

peretoetuse saamise fakt alust hagejalt väljamõistetud elatist vähendada. Kostja seaduslikku

esindajat toetavad rahaliselt tema vanemad ja sugulased. Kostja rõhutab siinjuures ka seda,

et kostja seadusliku esindaja olukord on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga

muutunud halvemaks – kui varem oli kostja seadusliku esindaja töövõimetuse protsent 80,

siis käesoleval ajal puudub tal töövõime täielikult.

Kostja on seisukohal, et hageja esitatud igakuised kulud on ülepaisutatud, tõendamata ja

osaliselt ka ebavajalikud. Hageja peab esmalt tegema kõik, et rahuldada oma ülalpeetava

vajadused ja seoses sellega korraldama oma igapäevase elu ümber, et vältida mõttetuid

kulutusi kasvõi näiteks transpordile.

Kostja vastusele on lisatud L P kontoväljavõte perioodi 01.09.2018-25.03.2019 kohta, Eesti

Töötukassa 01.06.2017 otsus töövõimetoetuse määramise kohta.

KOHTUISTUNG

7. 12.09.2019.a kohtuistungil jääb hageja hagiavalduse juurde. Hageja leiab, et kuigi elatis on

miinimumsuuruses, saab hakkama väiksemate summadega. Hageja selgitab, et kui xxxx

pakub tööd miinimumpalgaga, siis sõidukulud on ca 200 eurot, töökoht asuks xxxx, umbes

50 km kaugusel hageja elukohast. Hagejal õpitud eriala puudub. Transpordile kulub raha,

sest poes on vaja käia, viia lapsi trenni. Lapsed ei ole tema bioloogilised lapsed, K K on

hageja ainus laps. Vastuseks kohtule hageja kinnitab, et tema töövõimet ei ole piiratud, ta

suudaks maksta 140 eurot.

Kostja ei ole nõus elatise vähendamisega. Hagejal puudub alus sellise nõudega kohtusse

tulla, ta ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis oleksid muutunud. Hageja maksab 5 euro

kaupa täiturile. Ainuüksi töökoha puudumine ei ole asjaolu, millele tugineda. Hageja on

töövõimeline isik, kostja seaduslikul esindajal on töötukassa otsusega tuvastatud täielikult

puuduv töövõime. Kostja esindaja sissetulekuks on töövõimetoetus maksimaalselt 394

eurot, saab sotsiaaltoetust tulenevalt oma töövõimetusest, peretoetust ja kuna hageja ei

maksa elatist, saab ta riigi poolt elatisabi. Hageja väide tõendi võltsitusest on absurdne. Laps

läks kooli ja selle tõttu suurenevad ka kulutused.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Viru Maakohtu 09.10.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15588 (jõustus 18.05.2015.a.)

mõisteti hagejalt kostja kasuks alates 09.04.2014.a elatis summas 177,50 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Hagejalt mõisteti kostja kasuks täiendavalt välja elatise võlgnevus

summas 579,86 eurot.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada

või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool

üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad (RKTK0 3-2-1-67-17, p 9).

11. Eelmise, s.o tsiviilasja nr 2-14-15588 kohtuotsuse selgitavas osas toodud 09.06.2014.a. ja

19.09.2014. a istungitel antud selgituste kohaselt M K töötab poole kohaga, kuna töömaht

vähenes, palka saab 170 eurot kuus. Kohus asus 09.10.2014.a otsuses seisukohale, et kostja

töötasu suurusega seonduvad vastuväited ei anna alust vähendada lapsele makstava elatise

suurust alla miinimummäära. Kohus leidis, et kuna kostja on avaldanud, et peale hageja tal

ülalpeetavaid pole, samuti pole kostja puhul tegemist töövõimetu isikuga ning ei esine muud

mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, siis tulenevalt PKS §-ist 102

kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabane.

Käesolevas hagiavalduse kohaselt põhjendab hageja elatise vähendamise vajadust sellega,

et alates 2018.a juulist puudub tal igasugune sissetulek, hageja väitel ei ole ta elatist ja

elatisevõlga tasudes enam võimeline elatist tasuma seaduses sätestatud määras ilma, et

kahjustaks enda ülalpidamist. Hagiavalduse täienduse põhjal kaotas hageja töö oktoobris

2017.

12. Kohus on seisukohal, et kohustatud isikul sissetuleku kaotamine võib olla asjaoluks, mis

annab aluse TsMS § 459 lg 1 alusel uue hagi esitamiseks elatise vähendamise nõudes. Antud

juhul on ka täidetud TsMS § 459 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus hagi esitamiseks, s.o hagi

esitamise aluseks olev asjaolu on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-14-15588 asja arutamise

lõpetamist.

Samas kohus leiab, et kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud hagi esitamise

aluseks olevat asjaolu, s.o sissetulekute täielikku kaotamist. Hagiavalduse kohaselt on

hageja vältimatuteks püsikulutusteks 400-450 eurot, mis hageja väitel kaetakse elukaaslase

sissetulekute arvel, hageja on valmis tasuma elatist 120 eurot, 12.09.2019.a istungil

avaldatu kohaselt 140 eurot. Seega möönab hageja ise, et tal on olemas vahendid, mille

arvel tasuda lapse elatist vähemalt osaliselt.

Kohus on hagejale teinud ettepaneku hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendite

esitamiseks. Ka kostja on korduvalt osutanud vajadusele esitada tõendid hagiasjaolude

tõendamiseks. Hageja ei ole kohtule lisaks rahvastikuregistri väljavõtetele esitanud ühtegi

muud tõendit või selgitanud, miks tal ei ole võimalik seda teha.

TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised ning kohus võib teha

menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 230 lg 3 kohaselt lapse

huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul, arvestades haginõuet, ei ole tõendite

kogumine kohtu poolt vahetult vajalik nõrgema poole, s.o lapse kaitseks, sest taotluse

elatise vähendamiseks on esitanud kohustatud isik, seejuures esindaja abil ning tal on endal

võimalik esitada olemasolevad tõendid oma väidete tõendamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M Ku hagi rahuldamata.

13. Kuivõrd hagejal on võimalus ka pärast käesolevas asja lahendi tegemist TsMS § 459 lg-s 1

sätestatud eelduste esinemisel uues hagis taas nõuda elatise vähendamist, siis peab kohus

vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist.

Esiteks kohus märgib, et ainuüksi asjaolude muutumisest väljamõistetud elatise suuruse

muutmiseks siiski ei piisa, vaid neist asjaoludest peab ka tulenema vajadus muuta

väljamõistetud elatise suurust. Käesolevas tsiviilasjas avaldatud asjaolude ja esitatud

tõendite põhjal ei ole kohtu hinnangul ka hagejal sissetulekute puudumise tõendatuse korral

põhjendatud elatise vähendamine alla miinimumsuuruse alljärgnevatel põhjustel.

14. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

15. Hageja on oma nõudes selgitanud, et tal puudub hetkel töö, kuid ei ole välja toonud, et see

oleks tingitud töövõime puudumisest, 12.09.2019.a istungil hageja kinnitas, et tema

töövõimet ei ole piiratud. Hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 (p

12), s.o et (kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 6 p 1 tõlgenduse kohaselt) elatise

vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema

täielikult töövõimetu, ei ole seega käesoleval juhul asjakohane, töövõime puudumine ja

töökoha olemasolu/töötamine ei ole samastatavad.

16. Hageja on hagis viidanud, et tema ülalpidamisel on kaks last, kelle isana ta sünnitunnistuses

kirjas ei ole. 12.09.2019.a istungil hageja selgitas, et lapsed ei ole tema bioloogilised lapsed,

K K on hageja ainus laps. Kohus selgitab, et kuna tulenevalt PKS §-st 96 seondub

ülalpidamiskohustus sugulussuhtega, mitte kooselust tulenevate võimalike kohustustega,

siis on hagejal teiste oma laste puudumisel kohustus vaid K Ku ülalpidamiseks.

17. Riigikohus on leidnud, et muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda

tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt

kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st et ka

miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo 2-16-118651, p 12).

18. Vanema ülalpidamise kohustuse osas on Riigikohus korduvalt selgitanud, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vt RKTKo 2-16-2343, p 13; RKTKo 2-16-118651, p 10; RKTKo 3-2-1-118-12, p 15).

Riigikohus on selgitanud, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel

tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm

sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 2-16-100215, p 20).

Hageja kinnitusel ta otsib tööd, kuid tema elukohas on tööd raske saada, tal puudub õpitud

eriala ning tööandjad ei soovi elatisevõlgnikku tööle võtta.

Kohus leiab, et hageja selgitused on otsitud ja paljasõnalised. Hageja on elukohas töö

leidmise raskustele viidanud juba tsiviilasjas nr 2-14-15588, kuid tema selgitustest ei ilmne,

et ta oleks käesoleva ajani astunud samme selleks, et enda töökoha või muu legaalse

sissetuleku saamise väljavaateid parandada, näiteks kasutanud töötuna Töötukassa

pakutavaid koolitusvõimalusi oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ettevõtluse alustamiseks.

Kohus märgib, et Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2018.a. keskmiselt 5,4%, 2019.a

I kvartalis 5,1% (allikas: http://www.stat.ee). Hageja on töövõimeline, ta ei ole osutanud

sellistele tervislikele, perekondlikele või muudele põhjustele, mis piiraksid tema võimalusi

tööotsinguteks ka kaugemal kui vaid vahetult kodukohas. Hageja istungil viidatud xxxx

pakutud töökoht kahtlemata ei ole ainus töövõimalus lähikonnas, vahemaad 50 kilomeetrit

kodu ja töökoha vahel ei saa tänapäeval erinevate transpordivõimaluste olemasolul enam

pidada takistuseks töökoha leidmisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud veenvat

põhistust ega tõendanud, et tal oleks ka erialase hariduse puudumisel tema töövõimet ja

vanust arvestades olulisi takistusi teenida sissetulekut enam kui miinimumpalga ulatuses,

millest piisaks lapsele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras ja ilma et selle

tõttu jääks hageja ise ebasoodsamasse olukorda. Seega kuigi kohus möönab, et töö leidmine

võib teatud piirkondades ja väiksema või kitsama erialaga isikutel olla raskendatud, siis

käesoleval juhul kohus asub seisukohale, et hageja suutmatus teenida piisavat sissetulekut

ei

ole tingitud üksnes

temast

sõltumatutest asjaoludest.

Lapsevanemate kui

ülalpidamiskohustuse osavõlgnike PKS § 105 lg 3 tähenduses kohustuse suuruse

jagunemisel tuleb siinkohal ka arvestada, et lapse ema töövõimetusest (Eesti Töötukassa

01.06.2017 otsus nr TVT/17/020870) tulenevalt on isa võimalused täiendava sissetuleku

teenimiseks oluliselt paremad.

19. Hageja leidis kohtuistungil, et laps saab hakkama ka väiksema kui elatise miinimummäära

summaga, viidates võrdluseks temaga koos elavale kahele lapsele tehtavatele kulutustele.

Lapse ema selgituste järgi laps läheb sügisel (s.o 2019) kooli ja seoses sellega suurenevad

juba oluliselt tema igapäevased kulutused. Hageja märkis 05.12.2019.a seisukohas, et ta on

raha tasumise asemel valmis ise lapsele riideid ja muud vajalikku ostma, kuid lapse ema ei

nõustu sellega, samuti et Riigikohtu lahendi järgi on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse

kohta 287 eurot.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole täpsustanud, millised on tema hinnangul lapse

tegelikud kulud ja millistele tõenditele tuginedes ta seda leiab ning ennekõike, kas tegemist

on pärast tsiviilasjas nr 2-14-15588 asja arutamise lõpetamist tekkinud muudatustega lapse

vajadustes, puudub põhjendus elatise vähendamiseks antud alusel. Hageja pakkumise osas

anda elatist lapsele vajalike asjade ostmise näol, kohus märgib, et lapse ülalpidamisega

kaasnevad näiteks ka kulud toidule, eluasemekulud proportsionaalselt lapse osale, kulud

seoses koolikohustusega (toiduraha, väljasõidud jms), vajadusel ravimite kulu, huviringid

jne, mille eest tuleb tasuda rahas.

Kohus osutab, et Riigikohtu lahendis viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse RAKE 2013.a uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise

metoodika uuendamine ja analüüs" põhjal on kõige suurem lapse ülalpidamiskulu ühe

lapsega leibkondades neil nö mastaabisäästu puudumise tõttu, s.h on ühe lapse ja ühe

täiskasvanuga leibkonnas keskmine lapse ülalpidamiskulu 393 eurot, arvestamata siinkohal

tarbijahinnaindeksi muutust, seega umbes 100 euro võrra suurem kui hageja nimetatud 287

eurot. Riigikohus on nimetatud uuringule viidanud ennekõike sooviga pöörata seadusandja

tähelepanu vajadusele kaaluda seaduses sätestatud elatise alammäära vähendamist.

Kuna lapse ema selgituse ja esitatud tõendite põhjal on ema sissetulekuks töövõimetoetus

vahemikus 356,16-394,32 eurot ja sotsiaaltoetus 41,68 eurot, lapsele on määratud

lapsetoetus 60 eurot ja ta saab elatisabi 100 eurot, siis arvestades ema võimalusi täiendavate

sissetulekute teenimiseks, on kohtul alust kahelda selles, et isa poolt miinimumelatisest

väiksema elatise maksmisel oleksid nii K Ku igapäevased vajadused kui tema arenguks

vajalikud vahendid tagatud.

20. Hageja taotluse osas arvestada elatise vähendamisel ka riiklike peretoetustega, kohus

märgib, et peretoetuse elatise suuruse määramisel arvesse võtmise vastuväide oli hagejal

juba tsiviilasjas nr 2-14-15588, kuivõrd kohtumenetluse ajal kehtinud riiklike peretoetuste

seaduse § 5 lg 1 kohaselt oli lapsetoetusele õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks

saamiseni, seega oli eeldatavalt ka K Kule määratud lapsetoetus. Tsiviilasja nr 2-14-15588

asjaoludest ei nähtu, et hageja seda võimalust kasutanud oleks. Kohtu hinnangul oli hageja

seega käesolevas menetluses kooskõlas TsMS § 459 lg 1 sätestatuga kaotanud õiguse uue

hagi esitamisel sellele väitele tugineda.

21. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi

rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskulude nimekirja

12.09.2019. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku summas 275

eurot tunnitasuga 100 eurot: materjalidega tutvumine, vastuse koostamine 28.03.2019, 1,75

tundi, 175 eurot, istungiks ettevalmistamine, osalemine kohtuistungil 12.09.2019, 1 tund,

100 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, kostja vastuse

mahtu ja sisu ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat

tunnitasumäära, on kostja menetluskulu 275 eurot põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud summas 275 eurot, mis

tuleb M Kult K Ku kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseadus § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots