1-17-9149/400 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-17-9149 Määruse kuupäev

20. detsember 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi KrMS § 12 lg 41 alusel menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate kohustamine asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A-M. N-i esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindajad Riigiprokuratuuri riigiprokurör Laura Feldmanis ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Denis Tšasovskih Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

20. november 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2019. a määrus ja saata A-M. N-i esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi määruskaebus Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a määruse peale arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. septembril 2017 esitas Riigiprokuratuur Harju Maakohtule üldmenetluses lahendamiseks kriminaalasja Allan Kiili, Ain Kaljuranna, Toivo Prommi ja veel üheksa isiku süüdistuses.

19. oktoobril 2017 andis maakohus süüdistatavad kohtu alla.

2. Maakohtu 5. juuni 2019. a istungil esitas T. Prommi kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo taotluse kohustada menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12 lg 41 alusel hoidma saladuses kohtuistungitel tunnistajate ülekuulamisel antavaid ütlusi. Kaitsja leidis, et istungeid ei pea kuulutama kinniseks, kuid õigusemõistmise huvides on põhjendatud piirata tunnistajate ütluste avaldamist väljaspool kohtuistungeid. Kaitsja K. Räppo taotlust toetasid A. Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja riigiprokurör Laura Feldmanis. Teiste süüdistatavate kaitsjad arvamust ei avaldanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 6. juuni 2019. a määrusega taotluse ja kohustas menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid hoidma õigusemõistmise huvide kaitseks saladuses isikuliste tõendiallikate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Ühtlasi hoiatas kohus, et saladuse hoidmise kohustuse

1-17-9149

2(4) rikkumine on karistatav karistusseadustiku (KarS) § 3315 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Teiste isikute hulgas hoiatas kohus istungil X-i ajakirjanikku A-M. N-i.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse menetlusvälise isiku A-M. N-i esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs, kes taotles määruse tühistamist. Vaidlustatud määrusega piirati kaebaja sõnaja ajakirjandusvabadust, mida tagab põhiseaduse § 45. Kohtumäärus on põhjendamatu ja kohtu seatud kohustus ebaproportsionaalne.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2019. a määrusega jäeti kaebus kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukohad on järgmised.

5.1. A-M. N-il kui menetlusvälisel isikul on KrMS § 384 lg 1 järgi maakohtu määruse peale kaebuse esitamise õigus. Kõnealune määrus piirab kaebaja põhiseaduslikku õigust levitada vabalt kohtuasja istungitel teatavaks saanud informatsiooni. Järelikult peab isikul olema võimalik seda vaidlustada.

5.2. Esindaja viide Riigikohtu 24. oktoobri 2016. a määrusele asjas nr 3-1-1-74-16 ei ole asjakohane, sest see peegeldab õiguslikku olukorda enne KrMS § 12 lg 41 jõustumist. Samuti ei ole õige viide Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohale, et kohtuistungid peavad olema avalikud. Maakohtu määrusega ei kuulutatud kohtuistungeid kinniseks ega keelatud neid kajastada, vaid piirati avalikustatavate andmete ulatust.

5.3. Maakohtu määruses esitatud põhjendused ei ole abstraktsed, nagu leiab kaebuse esitaja, vaid seostatud konkreetse kriminaalasja asjaoludega. Kohtu seisukohad arvestavad piisavalt kohtumenetluse avalikkuse põhimõtet ning sõnaja ajakirjandusvabadust. Piirangu kohaldamine on vajalik, et tagada isikuliste tõendiallikate puutumatus. Maakohtu istungil toetasid piirangu rakendamist kahe süüdistatava kaitsjad ja prokuratuur. Ükski kohtumenetluse pool ei ole määrust vaidlustanud. See võimaldab järeldada, et saladuse hoidmise kohustus on poolte huvidega kooskõlas või vähemalt mitte nendega vastuolus.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A-M. N-i esindaja, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Esindaja seisukohad on lühidalt järgmised.

6.1. Määruskaebust polnud alust pidada ilmselt põhjendamatuks ega jätta seda läbi vaatamata. Kaebus ei olnud suunatud õigusliku keelu rikkumisele ning selle esemeks oli õigusküsimus, mille kohta puudub kohtupraktika. Järelikult ei saanud ringkonnakohus asuda seisukohale, et kaebusel puudub ilmselgelt edulootus.

6.2. KrMS § 12 lg 41 ei kohusta kohut istungi avalikkust piirama, vaid annab selleks võimaluse. Tegemist on kaalutlusotsusega. Järelikult tulnuks maakohtul konkreetsest kaasusest lähtuvalt ja erinevate huvide kaalumise teel teha piirangu kohta põhjendatud otsustus. Seejuures tuleb arvestada, et kohtumenetluse avalikkust saab piirata vaid väga erandlikel asjaoludel. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks tuleb arutatavas asjas õigusemõistmise huve pidada kohtuistungi avalikkuse põhimõttest ja sõnaning ajakirjandusvabadusest kaalukamaks. Selliseid põhjendusi ei ole esitanud ka ringkonnakohus.

6.3. Maaja ringkonnakohus ei ole saladuse hoidmise kohustust põhjendanud konkreetsete asjaoludega, vaid esitanud abstraktseid põhjendusi, mis on kohaldatavad igas avalikkuse huvi äratavas

1-17-9149

3(4) kriminaalasjas. Sellised iga kord avaliku kohtuistungiga kaasneda võivad tegurid (pinge ja häiritus, ütluste hilisem avalik kajastamine) ei saa olla istungi avalikkuse piiramise aluseks. Riigikohus on leidnud, et olukord, kus suuremat avalikkuse tähelepanu pälvivate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate kriminaalasjade arutamine hakkaks valdavalt toimuma kinnistel istungitel, satuks vastuollu KrMS §-s 11 sätestatud põhimõttega, mille järgi on avalikkuse esindajatel üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ja talletada (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-74-16, p 16). Sellised universaalsed põhjendused võimaldavad langetada suvaotsuseid, jättes tagaplaanile kohtupidamisega kaasnevad kohustused avalikkuse ees.

6.4. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuistungi avalikkuse piiramine on põhjendatud seetõttu, et selle rakendamisega oli nõus enamik menetlusosalisi. Isegi kõigi menetlusosaliste nõusolek ei tähenda a priori, et esinevad alused KrMS § 12 lg 41 kohaldamiseks. Menetlusosaliste eesmärgid ei pruugi kohtuistungi avalikkuse piiramise taotluse esitamisel olla kantud õigusemõistmise huvidest.

7. Prokuratuur esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Vaidlustatud piirang kehtib ajutiselt ja vaid isikuliste tõendite kohta. Järelikult ei keela maakohtu määrus kajastada menetluse kulgu, kohtuistungitel toimuvat ega kirjalike tõendite uurimist puudutavat. Ringkonnakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et maakohus ei ole piirangut kohaldades rikkunud kaalutlusõigust ja on õigusemõistmise huvide kõrval piisavalt arvestanud ka sõnaja ajakirjandusvabadust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta määruskaebust KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. See viga tingib kohtumääruse tühistamise ja määruskaebuse saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu näiteks juhul, kui selle argumendid pole õiguslikult asjakohased ehk siis kui need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited pole õiguslikult asjakohatud, saab apellatsiooni jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega üldjuhul võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2019. a määrus nr 1-18-7632/56, p-d 10–11 koos viidetega). Kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu läbi vaatamata jätmine on võimalik ka määruskaebemenetluses (KrMS § 390 lg 1 koosmõjus § 326 lg-ga 3).

10. Kõnealuses asjas vaidlustati KrMS § 12 lg 41 kohaldamine ja taotleti maakohtu määruse tühistamist. Sellise lahendi tegemine on ringkonnakohtu pädevuses ja taotlus ei ole suunatud õigusliku keelu rikkumisele. Kaebus sisaldab väiteid, mida ei saa pidada asjakohatuks ja mille suhtes on kohtul võimalik kujundada arvamus vaid kaebust sisuliselt arutades. Lisaks ei ole ringkonnakohtu määruses viidatud kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele, mis võimaldaksid ühemõtteliselt järeldada kaebuse perspektiivitust. KrMS § 12 lg 41 jõustus alles 17. detsembril 2018, mistõttu selle sätte kohaldamise praktika on kohtutes alles kujundamisel.

1-17-9149

4(4)

11. Vaatamata seisukohale, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, on ringkonnakohus tegelikult kaebuse vähemalt osaliselt sisuliselt läbi vaadanud. Ringkonnakohus andis hinnangu kaalutlusõiguse teostamisele ja leidis, et maakohus võttis arvesse kõiki piirangu kohaldamisel olulisi asjaolusid. Kolleegium märgib, et KrMS § 331 lg 11 ja § 390 lg 1 näevad ette, et määruskaebust kirjalikus menetluses lahendades teeb kohus pooltele teatavaks kohtukoosseisu, tähtaja kirjalike seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamiseks ning lahendi teatavakstegemise aja ja viisi. Hinnates kaebuse väiteid sisuliselt, eiras ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks ette nähtud kirjaliku menetluse korda.

12. Eelnevast tulenevalt rikkus ringkonnakohus määruskaebust KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

24. juuli 2019. a määruse ja saadab A-M. N-i esindaja määruskaebuse Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a määruse peale arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)