3-19-18/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-18

Otsuse kuupäev

20. detsember 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 20.11.2018.a

käskkirja nr 6-3/956-1 tühistamise ja selle käskkirja

täitmise ajal kartseris käeraudade kohaldamise

õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Dmitri Tsajun

Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde haldusasjast 3-18-2397 Viru

Vangla 13.12.2018.a vaideotsus nr 6-12/583-2.

2. Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele

rahuldamata.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20. jaanuar 2020.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

6. Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist

kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse

punkti 21).

Asjaolud

1. Kinnipeetav Dmitri Tsajuni (edaspidi kaebaja) kohta koostati 26.10.2018 ettekanne

nr 6-20/4764-1, mille kohaselt sama päeva õhtul keeldus ta täitmast valvuri korduvaid

korraldusi eemaldada kambri seinalt üleliigsed esemed. Kui valvur võttis seinalt paberilehe ja

pani selle lauale, siis kaebaja ärritus, tõstis valvuri peale häält, kasutas ebaviisakaid väljendeid

ja viskas valvuri pihta tassis olnud lõhnatu ja värvitu vedeliku.

2. Viru Vangla 26.10.2018.a käskkirjaga nr 6-4/283-1 (tl 61-62) kohaldati kaebaja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemisega keelamist ning

ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisnes enne kambrisse sisenemist käeraudadega käte selja

taha asetamises.

3. Viru Vangla 15.11.2018.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650018000227 (tl 56)

karistati kaebajat karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi ehk avalikku korda kaitsva

võimuesindaja solvamise eest rahatrahviga 60 eurot. Väärtegu pandi toime 26.10.2018 ja

seisnes selles, et kaebaja viskas vanglaametniku pihta kruusis olnud veega. Otsuses on öeldud,

et kaebajal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul otsuse

kättesaamisest. Otsus anti kaebajale kätte 15.11.2018 ning otsuse tutvustamise ja

kätteandmise juures viibis tõlk.

4. Viru Vangla 20.11.2018.a käskkirjaga nr 6-3/956-1 (tl 4-5, edaspidi vaidlustatud käskkiri)

määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 9 ööpäevaks.

Distsiplinaarmenetlus algatati 26.10.2018 toimunud sündmuse alusel. Käskkirjas on märgitud,

et juhtumit menetletakse korraldusele allumatuse osas. Kaebaja ei esitanud

distsiplinaarmenetluses omapoolseid selgitusi. Viru Vangla hinnangul leidis tõendamist

kaebaja distsipliinirikkumine, mis seisnes ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises.

Kaebaja tunnistati süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises.

5. Kaebaja esitas 07.12.2018 vaide vaidlustatud käskkirja tühistamiseks (tl 13). Vaide

põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et teda on ühe ettekande alusel karistatud

kaks korda. Lisaks soovib kaebaja, et tunnistataks seadusevastaseks kartserikaristuse

kohaldamise ajal käeraudade kasutamine.

Viru Vangla jättis 07.01.2019.a vaideotsusega nr 6-12/613-2 (tl 14) vaide rahuldamata.

Vangla selgitas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise (käeraudade kasutamise)

õigusvastaseks tunnistamise küsimust ei saa vaidemenetluse raames lahendada.

Poolte seisukohad

6. Kaebaja esitas 01.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tõlge tl 9), mille kohus võttis

menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise ja selle käskkirja täitmise ajal kartseris

käeraudade kohaldamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetes. Lisaks esitas kaebaja

26.03.2019 ja 06.06.2019 täiendavaid seisukohti (tl 30, 74).

Kaebaja ei nõustu vaidlustatud käskkirjaga, kuna teda on juba samadel alustel karistatud

väärteoasjas nr 650018000227. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega väärteoasjas teades, et

distsiplinaarkaristust talle ei määrata. Kaebaja kohta kirjutati üks raport, kuid selle alusel on

teda karistatud kaks korda. Kaebaja kinnitas, et ta ei vaidlusta täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist ega väärteoasjas tehtud otsust, vaid distsiplinaarkaristust.

Samuti ei nõustu kaebaja, et talle kohaldati kartserikaristuse kandmise ajal käeraudu. Kaebaja

jalg on deformeerunud ja talle on välja kirjutatud kark. Tal oli ebamugav võtta käeraudades

teiselt riiulilt kaks madratsit ja viia kambrisse.

7. Viru Vangla palus 16.04.2019.a vastuses kaebusele (tl 34-35) jätta tuvastamiskaebus läbi

vaatamata ja tühistamiskaebus rahuldamata.

Tuvastamiskaebus ei ole lubatav, kuna kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend.

Kaebajale kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.h käeraudade kasutamist 26.10.2018.a

käskkirja nr 6-4/283-1 alusel. Kaebaja distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 22.11.2018,

seega käskkirja nr 6-4/283-1 vaidlustamistähtaja jooksul. Kaebajal oli võimalik käeraudade

kohaldamist vaidlustada tühistamiskaebusega, kasutades muuhulgas esialgse õiguskaitse

küsimise võimalust.

Isegi kui pidada tuvastamiskaebust lubatavaks, tuleks see jätta rahuldamata.

Ohjeldusmeetmete kasutamise tingis kaebaja 26.10.2018.a rünnak vanglaametniku vastu.

Käeraudade kasutamine oli ametnike julgeoleku tagamiseks vältimatult vajalik.

Kinnipeetavale distsiplinaarkorras kartserikaristuse määramine ei muuda täiendavate

julgeolekuabinõude käskkirjaga kohaldatavaid meetmeid. Voodivarustuse kandmiseks

paigutatakse käerauad nii, et see on võimalik. Kaebajal ei ole selliseid liikumisraskusi, mis

iseenesest välistaksid kartserirežiimi kohaldamise.

Kaebaja pani 26.10.2018 toime mitmeaktilise rikkumise ning väärteo korras karistati teha

ainult ametniku vedelikuga viskamise eest. Distsiplinaarkorras karistati kaebajat ametniku

seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Rikkumised ei moodusta ideaalkogumit ja nende

eraldi menetlemine on õiguspärane. Vaidlust ei ole rikkumise faktilistes asjaoludes. Puuduvad

põhjused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

8. Kaebaja ei ole kohtus vaidlustanud punktis 3 nimetatud otsust väärteoasjas. Kaebaja on

pöördunud kohtu poole seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega järgmiselt.

Kaebaja esitas 22.11.2018 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (haldusasi 3-18-2220).

Kaebaja taotles juriidilist abi põhjusel, et vangla paigutas ta kartserisse, kohaldades samal ajal

kaebaja suhtes käeraudu. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, määrus on jõustunud.

Kaebaja esitas 27.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2018.a

vaideotsusele (haldusasi 3-18-2397). Selle vaideotsusega jättis Viru Vangla rahuldamata

kaebaja vaide käskkirjale nr 6-4/283-1, millega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Menetluses kinnitas kaebaja, et ei soovi esitada kaebust käskkirja nr 6-4/283-1 tühistamiseks,

vaid soovib vaidlustada käesolevas kohtuasjas vaidlustatud käskkirja nr 6-3/956-1. Kohus

tagastas kaebuse, kuna see nõue oli juba kohtu menetluses. Määrus on jõustunud.

Kohtu seisukoht

Vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue

9. Kaebaja vaidlustas talle distsiplinaarkaristuse määramise põhjendusel, et tema hinnangul

on talle sama teo eest juba määratud karistus väärteoasjas. Muid vastuväiteid kaebaja

vaidlustatud käskkirjale ei esitanud.

10. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks

on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline

rikkumine. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Riigikohus on selgitanud, et VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava

allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal

toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust

tuleb täita või mitte.

11. Kaebaja ei ole vastu vaielnud 26.10.2018 toimunud sündmuse asjaoludele, sh sellele, et

kambri seinale olid kinnitatud esemed, valvur andis korralduse need eemaldada ning kaebaja

seda ei täitnud. Neid asjaolusid kinnitavaid ütlusi on kaebaja andnud ka väärteomenetluse

käigus (tl 54).

Kohtupraktikas leitakse, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud

üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2

loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu

29.11.2015. a otsus nr 3-3-2-1-15, p 17). Kaebaja ei tugine sellele, et talle antud korraldus

esemed seinalt eemaldada oleks vastanud tühise haldusakti tunnustele.

Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 1.12.17 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teha

kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida

või kinnitada neile fotosid (va selleks ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone, ajakirjade

väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi

järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt

laudadele/kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode paigutamine jms). Vaidlustatud

käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja oli seega

distsiplinaarrikkumise toimepanemise ajal teadlik kodukorra nõuetest ja vangistusseaduses

sätestatust.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti kindlaks teinud, et kaebajale antud korraldus oli

seadusega kooskõlas, kaebajal ei olnud korralduse täitmata jätmiseks õigustust ning kaebaja

pani toime distsiplinaarkorras karistatava teo.

12. VangS § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest

kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vastustaja ei ole seda reeglit rikkunud.

Väärteomenetlust alustati 01.11.2018 (tl 37), kaebaja on väärteoasjas üle kuulatud 09.11.2018

(tl 52-53) ja otsus kiirmenetluses tehti 15.11.2018. Väärtegu seisnes valvuri veega viskamises.

Distsiplinaarmenetlus algatati 12.11.2018 ja vaidlustatud käskkiri anti 20.11.2018. Rikkumine

seisnes valvuri korraldusele mitteallumises.

Kohtu hinnangul karistati kaebajat väärteo korras ja distsiplinaarkorras kahe erineva

rikkumise eest. Menetlused toimusid paralleelselt. Kaebaja rikkumistele ei antud korduvat

hinnangut. Kuigi mõlemad teod toimusid ajaliselt ühes jätkuvas situatsioonis, on need

käsitletavad erinevate tegudena ja kantud erinevast eesmärgist. Kui ühel juhul võib kaebaja

tegu mõista allumatuse väljendusena vangla reeglite suhtes, siis teisel juhul oli tegemist

isikliku rünnakuga konkreetse ametniku vastu. Kaebajale väärteoasjas ette heidetud

võimuesindaja solvamine ei seisnenud tema korralduse täitmata jätmises, vaid tema veega

viskamises.

13. Kaebaja väitel nõustus ta väärteoasjas kiirmenetlusega seetõttu, et tema arusaamise järgi

talle distsiplinaarkaristust ei määrata. Väärteoasja materjalid seda kaebaja väidet ei kinnita.

Isegi kui kaebaja väide on õige, siis ei ole tegemist etteheitega mitte distsiplinaarmenetlusele,

vaid väärteomenetlusele. Kaebajale tutvustati väärteoasjas tehtud otsust 15.11.2018 ning

tähtaeg selle vaidlustamiseks oli 30.11.2018. Kaebaja sai distsiplinaarasja algatamisest teada

12.11.2018 ning distsiplinaarkaristus määrati talle 20.11.2018. See tähendab, et kui kaebaja

sai teada, et ta andis nõusoleku kiirmenetluseks eksliku teabe alusel, siis oli kaebajal veel

võimalik väärteoasja otsus vaidlustada. Kaebaja seda ei teinud.

14. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei

anna alust selle tühistamiseks.

Kartseris käeraudade kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõue

15. Vastustaja taotles tuvastusnõude läbi vaatamata jätmist. Kohus käsitleb seda taotlust

vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1). Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

Kohtule arusaadavalt ei taotle kaebaja 26.10.2018.a käskkirja nr 6-4/283-1 õigusvastasuse

tuvastamist ega eraldivõetuna käskkirjaga rakendatud meetmete õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja on korduvalt kinnitanud, s.h menetluses 3-18-2397 ja käesolevas menetluses (tl 74),

et ei soovi vaidlustada täiendavate julgeabinõude kohaldamise aluseks olevat käskkirja.

Kaebaja vaidlustab käeraudade kohaldamise ja kartserirežiimi koosmõju - kuna kartseris

võetakse päevasel ajal voodivarustus ära, siis pidi kaebaja kaks korda päevas käeraudades

transportima madratsit. Etteheitena või vastuväitena sellele olukorrale ei olnud nõutav

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõude

esitamine. Kaebaja probleem ei tulenenud eeskätt täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisest, vaid nendega samal ajal kohaldatud kartserirežiimist. Distsiplinaarkaristuse

täitmisele pööramine, sh erisuste või leevenduste tegemine kartserirežiimis on toiming ning

selle suhtes ei saanud tõhusama nõudena esitada vastustaja välja toodud tühistamisnõuet. Ka

ei olnud olukorra ainsaks võimalikuks lahenduseks kaebaja soovitud lahendus ehk tema

vabastamine käeraudadest. Samavõrd oli võimalik näiteks otsustada, et vanglaametnik abistab

kaebajat suuremõõtmeliste esemete kandmisel või kannab neid tema eest. Vastustaja ei ole

seotud sellega, millist konkreetset lahendust peab parimaks kinnipeetav. Kohus jääb selle

juurde, et tuvastamisnõue on lubatav.

16. Kaebaja ei saa käesolevas kohtuasjas tugineda sellele, et talle ei oleks tohtinud üldse

käeraudu kohaldada, kuna tal on liikumispuue. See argument ei ole mingil moel seotud

kartserikaristuse või -režiimiga. Kui kaebaja nii arvab, siis oleks tal tulnud vaidlustada

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ehk 26.10.2018 käskkiri nr 6-4/283-1.

Kohus märgib, et kaebaja esitas käskkirjale nr 6-4/283-1 vaide põhjendusel, et ta ei saa

käeraudade tõttu kasutada karku. Vastustaja lahendas vaide 13.12.2018.a vaideotsusega nr 6-

12/583-2 (tl 79). Vastustaja tõi välja, et kaebaja on eelnevalt liikunud jalutuskäikudele ja

vanglasiseselt ilma karguta, mistõttu pole usutav, et ohjeldusmeetmete tõttu on kaebaja

liikumine piiratud. Kohtumenetlustes on kaebaja käskkirja nr 6-4/283-1 vaidlustamisest

selgesõnaliselt loobunud, sh ei ole see käskkiri vaidluse esemeks praeguses kohtuasjas.

17. Isegi kui praeguse vaidluse raames oleks tulnud hinnata täiendavate julgeolekuabinõude

jätkuva kohaldamise õiguspärasust, siis nõustub kohus vastustajaga, et distsiplinaarkaristuse

täitmisele pööramine ei ole niisuguseks uueks asjaoluks, millest tulenevalt pidi vastustaja

kaaluma käeraudade jätkuva kohaldamise põhjendatust. VangS § 69 lg 3 sätestab, et

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende kohaldamise aluseks olnud

asjaolude äralangemisel. Käskkirjas nr 6-4/283-1 on märgitud (tl 62), et asjaolud on ära

langenud siis, kui vangla on veendunud, et kaebaja suudab ilma täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseta käituda selliselt, et ta ei seaks ohtu vangla julgeolekut.

18. VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis kindlustab, et karistuse

kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohtul tuleb tuvastamisnõude

lahendamiseks hinnata, kas kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele

pööramisel on vastustaja eeltoodud normist kinni pidanud.

19. Kaebaja on käeraudades voodivarustuse kandmise kohta öelnud, et see oli talle

ebamugav. Vastustaja märkis, et voodivarustuse kandmise ajal paigutatakse käerauad nii, et

voodivarustuse kandmine on võimalik.

Kohtu hinnangul on kartserikaristus oma iseloomult karistuse kandmine tavapärasest

rangemal režiimil. Nõuded kartserirežiimile tulenevad VangS §-st 651 ja justiitsministri

määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 7 lg-st 4. Muuhulgas ei kuulu kartseri sisustuse

hulka voodi (ette on nähtud päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal

asuvad kõvad lavatsid) ning kinnipeetavale ei jäeta päevaseks ajaks kambrisse voodivarustust.

Kohus möönab, et eelkõige suuremõõtmeliste esemete (madratsite) transportimine

käeraudades võib olla tülikas ja ebamugav. Samas ei ole kaebaja väitnud, et see oleks olnud

võimatu, samuti ei ole kaebaja esile toonud selle tõttu tekkinud konkreetseid

terviseprobleeme. Kaebaja viitab üksnes ebamugavusele.

Lisaks ei nähtu kohtuasja materjalidest, et kaebaja oleks selle probleemi tõstatanud

kartserikaristuse kandmise ajal või madratsi kandmisest loobunud või keeldunud. Otsuse

punktis 5 nimetatud vaide esitas kaebaja pärast kartserist vabanemist. Kui kaebaja oleks

probleemile tähelepanu juhtinud varem, siis oleks vastustaja saanud korraldada kaebaja

voodivarustuse transportimise teisiti.

Kokkuvõttes nähtub eelnevast, et voodivarustuse kandmine käeraudades üheksa päeva vältel

ei saanud avaldada kaebajale sedavõrd ulatuslikku või intensiivset mõju, et toimunut saaks

pidada VangS § 41 lg 1 rikkumiseks. Kohus jätab ka tuvastamisnõude rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja. HKMS

§ 109 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.

Kohus vabastas kaebaja 14.03.2019.a määrusega 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

Sellega tegi kohus lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus

riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.

21. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks

avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja

seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige

kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik