3-19-1910/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1910

Haldusasi I. Š. kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.06.2018 vastutusotsuse

nr 13-7/00841-8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – I. Š., volitatud esindaja vandeadvokaat

Martin Pärn

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rinat Šaidulin

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda I. Š. kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega.

2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 750 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.06.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00841-8 I. Š.

tasuma solidaarselt OÜ Hansagrand maksuvõlga summas 84 878,00 eurot.

2. I. Š. esitas 08.08.2019 MTA-le vaide 13.06.2018 vastutusotsuse peale.

1)

Vastutusotsus toimetati I. Š. kätte läbi tema esindaja alles 08.07.2019. I. Š. sai läbi

Swedbank AS-i juhuslikult teada, et tema pangakonto on MTA korraldusel arestitud.

3-19-1910

2(9)

2)

Tavakodanikule ei saa ette heida seda, kui ta ei loe regulaarselt e-kirju või ei kasuta

e-maksuametit. I. Š. ei ela nende aadressidel, kuhu MTA väidetavalt dokumente saatis (XXXX

tee X-X, XXXXXXXX tn XX-XXXX, XXXXXXXXX tee XX). Samuti ei kasutanud I. Š.

eposti xxxxxxxxxx@hot.ee ning vastutusotsuse projekti avaldamiseks Ametlike Teadaannete

(AT) kaudu puudus alus, sest MTA-le oli teada I. Š. esindaja andmed.

3)

Maksuhaldurile edastati 13.02.2018 volikiri, mille kohaselt esindas I. Š. vandeadvokaat

Martin Pärn, ent alates 27.02.2018 ei suhelnud maksuhaldur enam esindajaga (sh ei saadetud

vastutusotsuse projekti ega vastutusotsust esindajale). Esindajale ei saa ette heita, et ta kohe

oma kliendilt üldvolikirja MTA-ga suhtlemiseks ei võtnud ning põhimõtteliselt saab MTA-le

edastatud volikirjas antud volitust („esindamine seoses MTA 06.02.2018 korraldusega nr

137/00841-2“) tõlgendada laiemalt ehk esindamisena seoses vastutusotsuse tegemise

menetlusega. Samuti tulnuks MTA-l esindajale selgitada, et volikirjas märgitud korralduse

asemel on I. Š. väljastatud uued korraldused, mille täitmist nõutakse. Heas usus tegutseval

maksuametnikul tulnuks esindaja poole pöörduda küsimusega, kas advokaat esindab või hakkab

esindama I. Š. ka muude korraldustega seoses või vastutusmenetluses üldiselt. Eriti tulnuks

seda teha peale seda, kui MTA-l ei õnnestunud I. Š. ühendust saada. I. Š. eeldas, et

MTA suhtleb temaga läbi tema esindaja.

4)

I. Š. esindaja teatas 15.03.2018 e-kirjas MTA-le mh järgmist: „Kui te soovite veel mingit

informatsiooni, siis palun andke sellest teada.” Eeltoodu valguses on ainetu I. Š. ette heita

kaasaaitamiskohustuse rikkumist.

3. MTA tagastas 22.08.2019 otsusega nr 6-4/4449-2 I. Š. vaide läbivaatamatult.

1)

Vaidlus puudub selles, et peale seda, kui I. Š. oli tutvunud e-maksuametis temale

06.02.2018 tehtud korraldusega vastutusmenetluse alustamise kohta, maksuhalduril temaga

enam kontakti saada ei õnnestunud. Vaidlust ei ole selleski, et 13.02.2018 e-kirja lisana esitas

I. Š. esindaja ilma kuupäevata volikirja I. Š. esindamise kohta MTA-s seoses

06.02.2018 korraldusega. Samuti ei ole vaidlust selles, et viimane kontakt maksuhalduri ja

I. Š. esindaja vahel oli 15.03.2018, mis lõppes M. Pärna lubadusega maksuhaldurit koheselt

teavitada, kui tema klient on Eestis tagasi. Sellest e-kirjast selgub seegi, et M. Pärna teadmine

oma kliendi kohta piirdus sellega, et viimane on lahkunud Eestist, aga ei ole veel tagasi

pöördunud ja tema teadmine põhineb sellel, et tema klient ei ole teda Eestisse pöördumisest

teavitanud.

2)

Vaidlust ei saa olla ka selles, et nii I. Š. kui tema esindaja olid teadlikud vastutusotsuse

tegemisele suunatud menetlusest ning sellest, et maksuhaldur soovib saada I. Š. teavet, et

otsustada, kas I. Š. võib vastutada OÜ Hansagrand tasumata maksuvõla eest. Seega oli

ennekõike I. Š. huvides anda maksuhaldurile selles küsimuses seletused, mistõttu korraldus

sisaldas kohustust ilmuda isiklikult maksuhalduri juurde. Kuigi seadus annab menetlusosalisele

õiguse kasutada maksumenetluses esindajat, seab MKS § 48 lg 2 piirangud toimingutele, mille

olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Olukorras, kus maksumenetluse

eesmärgiks oli välja selgitada I. Š. süü vorm OÜ Hansagrand maksude tasumata jätmisel, sai

teabeallikaks olla eelkõige I. Š. ise. Seega on kohatud etteheited, et maksuhalduril tulnuks

pöörduda M. Pärna poole.

3)

Maksuhaldurile oli vastutusotsuse projekti ja vastutusotsuse saatmise ajal teada I. Š.

registrijärgne aadress XXXX tee X-X Tallinn, millisele aadressile mõlemad dokumendid ka

edastati, kuid I. Š. posti vastu ei võtnud. Vaides kinnitab I. Š. hoopis, et ühelgi aadressil, kuhu

3-19-1910

3(9)

maksuhaldur posti saatis, I. Š. tegelikult ei ela, avaldamata sealjuures enda tegelikku elukohta.

Ka vaie on seetõttu puudulike andmetega, kuna sellest ei nähtu ei I. Š. postiaadress ega

sidevahendi number. Seetõttu on alust arvata, et I. Š. varjab oma kontaktandmeid ja

maksuhalduril ei olnudki muud võimalust dokumentide kättetoimetamiseks kui AT kaudu

(MKS § 55).

4)

Alusetu on etteheide, et maksuhaldur oleks pidanud 13.02.2018 esitatud volikirja

tõlgendama laiendavalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg-st 1 ja § 120 lg-st 2

tulenevalt ei saanud olla kahtlust, et volitus oli antud vaid piiratud ulatuses ehk siis 06.02.2018

korraldusega seoses. Sellest, et M. Pärn esitas koos vaidega uue volikirja, võib ühelt poolt

järeldada, et korralduse täitmist takistavad asjaolud ei olegi ära langenud, kuna vahepealsel ajal

ei ole M. Pärn maksuhalduriga kontakti võtnud, teisalt aga kinnitab uue volikirja esitamine, et

I. Š. on M. Pärnale väljastanud uue ja eelnevast laiemate volitustega volikirja.

5)

Tõsiseltvõetav ei ole põhjendus selle kohta, et I. Š. sai vastutusotsusest teada juhuslikult

alles läbi Swedbank AS-i. I. Š. pangakonto arestiti juba 14.02.2018 ehk peale seda, kui kohus

andis MTA-le loa I. Š. pangakontode arestimiseks (halduskohtu 08.02.2018 määrus asjas nr

318-270) ning ei ole usutav, et I. Š. oma pangakonto vastu ca poolteise aasta jooksul huvi ei

tundnud. Nii I. Š., kui ka tema esindaja olid teadlikud toimuvast vastutusmenetlusest, kuid

hoidsid sellest teadlikult kõrvale.

6)

Olukorras, kus I. Š. teadis tema suhtes alustatud maksumenetlusest, oli tal kindlasti

põhjust lugeda oma e-kirju kui ka kasutada e-maksuametit või vähemalt tagada see, et

maksuhalduril oleksid tema kohta olemas toimivad kontaktandmed. Arvestades seda, et

I. Š. kasutas e-maksuametit viimati 06.02.2018 ja peale selle ei ole e-maksuameti kaudu ühtegi

dokumenti vastu võtnud, samuti ei ole menetlusest alates reageerinud maksuhalduri poolt

edastatud e-kirjadele, ei saa rääkida mingist regulaarsusest. Praegusel juhul oli maksuhalduril

lisaks e-posti aadressile ka v I. Š. mobiiltelefoni number, kuid I. Š. sellele ei vastanud. Teisalt

ei olnud I. Š. põhjust loota ka seda, et maksuhaldur suhtleb temaga ainult läbi esindaja

olukorras, kus ta oli oma esindajale väljastanud piiratud ulatusega volikirja. Lisaks kohustas

maksuhaldur I. Š. korraldust täitma isiklikult, mis ei välistanud esindaja kaasamist seletuste

andmisel.

7)

Arvestades eeltoodut ei saa nõustuda sellega, et maksuhaldur on käitunud pahauskselt,

kui avaldas vastutusotsuse resolutiivosas AT-s, mistõttu vastutusotsuse resolutiivosa tuleb

lugeda kättetoimetatuks 24.08.2018. Ühtlasi tähendab see seda, et vaie on esitatud vaide

esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes ja see kuulub tagastamisele.

4. I. Š. esitas MTA 22.08.2019 otsuse peale MTA-le 26.08.2019 kaebuse, milles taotles vaide

rahuldamist ning vaide esitamise tähtaja ennistamist.

1) Lisaks 07.08.2019 vaide esitatule tuleb arvestada ka I. Š. pandud rahalise kohustuse suurust.

I. Š. väärib võimalust kasutada tema suhtes tehtud otsuse osas edasikaebeõigust. MTA peaks

oma menetlusi läbi viies olema läbipaistev ja olema teistele isikutele eeskujuks, mitte üritama

n.ö juriidilisi kavalusi kasutades saavutada ebaõiglaselt soovitud eesmärki. 2) MTA-le oli teada,

et I. Š. viibib välismaal ja menetlusdokumendid olnuks probleemideta võimalik kätte toimetada

tema esindajale. Maksukohustuslasel ei ole keelatud viibida pikaaegselt välismaal ja eriti siis

kui tal on Eestis advokaadist esindaja, kelle andmed on MTA-le teada.

3) Mitte kõik isikud ei kasuta igapäevaselt oma pangakontot Eesti krediidiasutustes ja eriti veel

siis, kui nad Eestis põhimõtteliselt ei viibigi. MTA peaks aktsepteerima ka sularaha kasutamist.

3-19-1910

4(9)

5. MTA jättis 11.09.2019 otsusega nr 6-1/4449-4 I. Š. kaebuse rahuldamata ja tagastas vaide

läbivaatamatult.

1)

I. Š. vaie ei sisaldanud taotlust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja sisuliselt heidab

I. Š. ette seda, et maksuhaldur oleks pidanud vaide esitamise tähtaja ennistama omal algatusel,

kuna vaidest pidi maksuhaldur aru saama, et vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval

põhjusel. Seega on keskseks küsimuseks see, kas vaie sisaldas mõjuvaid põhjuseid, millest

tingituna I. Š. vaide ca 1,5-aastase hilinemisega esitas ja kas maksuhaldur on otsuse tegemisel

need mõjuvad põhjused tähelepanuta jätnud.

2)

Kaebuse väited kattuvad vaide väidetega, mida maksuhaldur on analüüsinud ning

põhjendanud, miks need ei anna alust lugeda vastutusotsuse kättetoimetamise ajaks I. Š. poolt

nimetatud 08.07.2019. Kuna I. Š. ühtegi täiendavat mõjuvat põhjust ei esitanud, puudub vajadus

otsuses toodud põhjenduste muutmiseks, samuti nende kordamiseks. 3) Maksuhaldurile on

teadmata põhjus, millest tingituna otsustas I. Š. pärast pikemat vaheaega Swedbank AS-ga

suhelda, samas teades, et raha liikumisi tema pangakontol toimunud ei olnud. Seadmata

kahtluse alla I. Š. õigust kasutada oma pangakontot vastavalt oma vajadustele, ei olnud

praegusel juhul kindlasti tegemist vajadusest tingitud pangakonto kasutamisega. Seega ei ole I.

Š. versioon vastutusotsuse kättesaamisest 08.07.2019 usutav ja vastutusotsus tuleb lugeda

kättetoimetatuks 24.08.2018.

4) I. Š. esindaja andis maksuhaldurile lubaduse teavitada maksuhaldurit koheselt, kui korralduse

täitmist takistavad asjaolud ära langevad. Seega jäi maksuhaldur ootama esindajalt vastavat

teavitust ning on selge, et selline ootamine ei saanud kesta lõputult. Tegelikult ei ole

maksuhaldur sellist teavitust saanudki ning arvestades I. Š. väitega, et ta sai vastutusotsuse kätte

08.07.2019, tähendaks see sisuliselt seda, et maksuhalduril tulnuks jätkuvalt oodata esindaja

teavitust. Täiendavat infot maksuhaldur ei vajanud, vaid ootas jätkuvalt korralduse täitmist.

Tõdedes, et maksuhalduril puudus vajadus uue samasisulise korralduse tegemiseks, ei tähenda

see ometi, et 06.02.2018 korraldus kaotas kehtivuse. Olukorras, kus I. Š. esindaja maksuhaldurit

korralduse täitmist takistavate asjaolude äralangemisest ei teavitanud, ei saanud ta loota sellele,

et menetlust enam ei toimu juhul, kui ta jätkuvalt I. Š. esindas. Üldjuhul on esindaja ülesandeks

esindatava huvide kaitsmine, mis käesoleval juhul väljendus sisuliselt maksuhalduri

ignoreerimises ning on usutav, et see oligi I. Š. huvi. Seaduse mõttes on aga tegemist

kaasaaitamiskohustuse rikkumisega koos sellest tulenevate tagajärgedega.

6. I. Š. esitas 11.10.2019 Tallinna Halduskohtule allkirjastamata kaebuse, milles palus vaide

esitamise tähtaja ennistamist, MTA 11.09.2019 otsuse nr 6-1/4449-4 tühistamist ning MTA

kohustamist lahendada sisuliselt kaebaja vaie, samuti MTA 13.06.2018 vastutusotsuse nr 13-

7/00841-8 tühistamist / kehtetuks tunnistamist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2019 määrusega I. Š. kaebuse käiguta.

8. Kaebaja esitas 05.11.2019 ja 08.11.2019 kohtule kaebuse täienduse koos täiendavate

dokumentidega, samuti tasus riigilõivu. Kaebaja täpsustas, et taotleb MTA 13.06.2018

vastutusotsuse nr 13-7/00841-8 tühistamist. Samuti selgitas kaebaja, et tema hinnangul on

halduskohtule esitatud kaebus tähtaegselt, ent juhul, kui kohus kaebajaga ei nõustu, taotleb

kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja palus kaebetähtaja ennistamist sisuliselt samadel

põhjendustel, mis MTA-le 07.08.2019 ja 22.08.2019 esitatud dokumentides.

9. Tallinna Halduskohus võttis 20.11.2019 määrusega I. Š. kaebuse menetlusse ning tunnistas

vastustajaks MTA.

3-19-1910

5(9)

10. MTA esitas 05.12.2019 seisukoha, millega palub jätta kaebetähtaeg ennistamata ja

lõpetada käesoleva asja menetlus.

1) MTA jääb oma 22.08.2019 otsuses ning 11.09.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde

ning palub nendega arvestada.

2) MTA-le esitati 13.02.2018 volitus, millest nähtuvalt oli volituse ulatus piiritletud kaebaja

esindamisega MTA-s seoses 06.02.2018 korraldusega ning vahepeal volituse ulatust ei

laiendatud. Seega ei eeldanud MTA ametnik, et advokaadil on õigus muid haldusakte vastu

võtta. Advokaadi näol on tegemist professionaalse esindajaga, kes omab sügavaid teadmisi

erinevatest õigusvaldkondadest ning kindlasti oli ta teadlik alustatud vastutusmenetluse

võimaliketest tagajärgedest ja piiratud volituse ulatuse riskidest. Ei ole õige eeldada, et

MTA hakkab iga piiratud esindusõiguse puhul uurima, äkki maksukohustuslane soovib

laiendada advokaadi/juristi esindusõigust. Tegemist on esindaja ja esindatava vahelise

kokkulepe tingimusega, millesse ei pea MTA sekkuma. Esindataval on õigus määrata

esindusõiguse ulatus ning esindajal on võimalus vajadusel esindatavat nõustada seoses

piiratud volituse riskidega.

3) Olukorras, kus maksuhaldurile esitatakse piiratud ulatusega volitus, volituses märgitud

esindaja lubab teavitada maksuhaldurit koheselt korralduse täitmist takistavate asjaolude

ära langemisest ning esindaja ei ole mingit huvi tundnud esindatava vastutusmenetluse

seisust, ei pidanud MTA eeldama, et 13.02.2018 volituses märgitud esindajal on laiendatud

esindusõigus.

4) Vastutusotsuse projekti tegi maksuhaldur kättesaadavaks e-maksuameti kaudu ning

teavitas sellest kaebajat e-posti vahendusel. 18.05.2018 on maksuhaldur koostanud

menetlustoimingute protokolli selle kohta, et on üritanud vastutusotsuse projekti kätte

toimetada I. Š. rahvastikuregistri järgsel aadressil XXXX tee X-X Tallinn, kaebaja endisel

rahvastikuregistri järgsel aadressil XXXXXXXX tn XX-XXX Tallinn, samuti OÜ

Hansagrand registrijärgsel aadressil XXXXXXXXX tee XX Tallinn. Ühelgi juhul ei

õnnestunud maksuhalduril vastutusotsuse projekti kätte toimetada. Samadele aadressidele

edastas maksuhaldur vastutusotsuse projektid ka posti teel, kuid ka nii ei õnnestunud

vastutusotsuse projekti kätte toimetada. Seejärel edastas maksuhaldur 21.05.2018 e-posti

aadressile xxxxxxxxxx@hot.ee kirja, milles andis teada, et toimetab vastutusotsuse projekti

kätte AT kaudu. Kuna vastav teade avaldati AT-s 21.05.2018, siis luges maksuhaldur

vastutusotsuse projekti kättetoimetatuks 01.06.2018.

5) MTA tegi 13.06.2018 vastutusotsuse kättesaadavaks e-maksuameti kaudu ning

samaaegselt edastas ka posti teel aadressile XXXX tee X-X Tallinn. I. Š. vastutusotsust

emaksuameti kaudu vastu ei võtnud ja Eesti Post AS tagastas vastutusotsuse 17.07.2017

selgitusega „hoiutähtaja möödumisel“. Kuivõrd maksuhalduril puudusid muud haldusakti

kättetoimetamise võimalused, siis MTA luges MKS §-s 55 sätestatud kriteeriumid täidetuks

ning 14.08.2018 avaldas vastutusotsuse resolutiivosa AT-s. Tulenevalt asjaolust, et otsus

oli põhjendatult avaldatud AT-s, siis vastavalt MKS §-s 55 sätestatule loetakse haldusakt

kättetoimetatuks 24.08.2018 ning sellisel juhul oli vastutusotsusele kaebuse/vaide

esitamise tähtajaks 24.09.2018 (23.09.2018 jäi nädalavahetuse päevale). Eeltoodu

tähendab, et nii vaie kui ka kaebus on esitatud vaide/kaebuse esitamiseks ettenähtud

tähtaega rikkudes.

6) Samuti ei pea vastustaja põhjendatuks kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta.

Kaebaja ei ole välja toonud sellist asjaolu, mis võib lugeda mõjuvaks põhjuseks. Mõjuva

3-19-1910

6(9)

põhjuse välja toomise asemel jätkas kaebaja etteheiteid maksuhaldurile, et viimane oleks

pidanud tõlgendama 13.02.2018 volituse laiemalt ning suhtlema kaebajaga läbi tema

esindaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

Käesolevas asjas tuleb kohtul MTA 13.06.2018 vastutusotsuse tühistamise nõude tähtaegsuse

hindamisel võtta seisukoht selles, kas MTA on kaebaja vaide tagastanud õiguspäraselt (s.t kas

kaebaja rikkus vaide esitamise tähtaega ning kas vaide esitamise tähtaja ületamise korral tulnuks

MTA-l vaide esitamise tähtaeg ennistada).

Kui MTA on kaebaja vaide tagastatud õiguspäraselt tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda

kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb lähtuda HKMS

§ 46 lg-st 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsust nr 3-09-507, p 9; Tallinna

Ringkonnakohtu 18.08.2014 määrust nr 3-14-50241, p 18).

12. Vaidlus seisneb selles, kas täidetud olid MKS § 55 eeldused selleks, et toimetada MTA

13.06.2018 vastutusotsus kaebajale kätte dokumendi resolutiivosa avaldamisega AT-s.

Maksuhaldur on avaldanud vastutusotsuse resolutiivosa AT-s 14.08.2018 ja lugenud

vastutusotsuse kättetoimetatuks 24.08.2018.

MKS § 55 sätestab, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui

menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja

tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil

võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus

väljaandes AT. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel

selle avaldamisest.

13. Kohtule esitatud teabest nähtub, et vaidlusaluse vastutusotsuse tegi maksuhaldur kaebajale

esmajärjekorras kättesaadavaks e-maksuameti kaudu. Vaidlus puudub selles, et kaebaja

vastutusotsust e-maksuametis ei avanud ning seega ei saa lugeda vastutusotsust kaebajale

kätte toimetatuks e-maksuameti kaudu (MKS § 54 lg 3). Lisaks edastas maksuhaldur

vaidlusaluse vastutusotsuse kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXXX tee X-X,

Tallinn, kuid see tagastati maksuhaldurile 17.07.2018 selgitusega „hoiutähtaja

möödumisel“. Seega ei õnnestunud maksuhalduril kaebajale vastutusotsust kätte toimetada

ka posti teel (MKS § 531 lg

1).

13.1. Kuigi praegusel juhul on kaebaja tagantjärele teatanud, et ta ei ela

rahvastikuregistris märgitud aadressil (kaebaja viibis / viibib välismaal), tuleb kohtul

MKS § 55 sätestatud eelduste täitmist hinnata 14.08.2018 seisuga, mil maksuhaldur

avaldas vastutusotsuse resolutiivosa AT-s.

Kohtu hinnangul sai maksuhaldur juba 14.08.2018 järeldada, et kaebaja ilmselt ei ela

rahvastikuregistrijärgsel aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Nimelt teavitas

vandeadvokaat M. Pärn 15.03.2018 e-kirjas MTA-le, et kaebaja on Eestist Venemaale sõitnud

ning ei ole teada, millal ta Eestisse tagasi tuleb. Samas kirjas lubas M. Pärn MTA-d teavitada

3-19-1910

7(9)

sellest, kui I. Š. Eestisse naaseb, ent sellist teavitust ei ole MTA-le tänaseni laekunud. MTA

ametnikud on 18.05.2019 üritatud kaebajale tema registrijärgsel aadressil kätte toimetada

vastutusotsuse projekti allkirja vastu ning vastutusotsuse projekt saadeti ka tavapostiga kaebaja

registrijärgsele aadressile, kuid need kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Ka vastutusotsuse

kättetoimetamine posti teel kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile ebaõnnestus, kui

vastutusotsus tagastati 17.07.2018 maksuhaldurile.

Samuti tuleb arvestada, et vastutusotsuse projekti ja vastutusotsuse kättetoimetamise ajal

puudus maksuhalduri alus pidada M. Pärna kaebaja esindajaks, kuivõrd maksuhaldurile

13.02.2018 esitatud volikirjast nähtuvalt oli esindaja esindusõigus piiratud (s.o esindamisega

seoses MTA 06.02.2018 korraldusega). Kohus möönab, et maksuhalduril võinuks

vastutusmenetluse läbiviimisel täiendavalt pöörduda M. Pärna poole selgitamaks, kas kaebaja

on teadlikult piiranud esindaja volituse ulatust üksnes MTA 06.02.2018 korraldusega. Samas ei

saa asuda seisukohale, et vastava asjaolu täpsustamata jätmine oleks sisustatav selgelt

menetlusnõuete rikkumisena. Professionaalse õigusnõustaja puhul saab eeldada, et

maksuhaldurile esitatud teave esindusõiguse ulatuse kohta vastab esindatava tahtele.

13.2. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas kaebajale ei olnud võimalik vastutusotsust

kätte toimetada muul viisil.

Kohus märgib esmalt, et tavapäraseks ei saa pidada olukorda, kus pärast menetluse alustamise

teate saamist ei ole enam võimalik menetlusaluse isikuga isiklikult tema sidevahendi kaudu

kontakteeruda. Tavapäraseks ei saa pidada ka seda, et isik ei teavita maksuhaldurit enda

kontaktandmete muutumisest ning ei tunne ca 18 kuu jooksul huvi menetluse käigu vastu.

Selline olukord viitab pigem sellele, et kaebaja on üritanud teadlikult vältida kontakti

maksuhalduriga.

Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks enne vastutusotsuse resolutiivosa avaldamist

edastanud vastutusotsuse kaebajale ka e-postiga, ei tähenda see praegusel juhul seda, et täitmata

on nõue „dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada“. Arvestades, et MTA on

vastutusmenetluse käigus eelnevalt korduvalt edastanud dokumente e-posti teel, millele kaebaja

ei ole reageerinud, võis maksuhaldur eeldada, et see viis oleks olnud tulutu. Lisaks on kaebaja

kohtule esitatud kaebuses ka märkinud, et ta ei kasutata e-posti aadressi xxxxxxxxxx@hot.ee.

Samuti peab arvestama, et e-maksuametisse dokumendi üleslaadimisel saadetakse automaatselt

ka sellekohane e-kiri või e-posti puudumisel lühisõnum mobiiltelefoninumbrile (MKS § 54 lg

2).

Maksuhalduriga tuleb nõustuda selles, et nii kaebaja kui tema esindaja (seoses 06.02.2018

korraldusega) on olnud passiivsed ega ole näidanud huvi kaebaja suhtes alustatud

vastutusmenetluse vastu. Kohtu arvates ei saanud vandeadvokaat M. Pärn eeldada, et

kõnesoleva MTA

06.02.2018 korralduse täitmata jätmisel / maksuhaldurile mõistliku aja jooksul vastamata

jätmisel jääb maksuhaldur määramata ajaks esindaja teavitust ootama ega tee menetluses edasisi

menetlustoiminguid. Nagu eelnevalt juba märgitud, on vandeadvokaat M. Pärn maksuhaldurile

viimase e-kirja edastanud 15.03.2018, milles lubab maksuhaldurit koheselt teavitada, kui tema

klient (kaebaja) on Eestis tagasi. Sellist teavitust maksuhaldurile ei esitatud ning mõistlikuks ei

saa pidada seda, et kaebaja ja / või tema esindaja eeldasid, et kaebaja suhtes alustatud

vastutusmenetlus on sellest tulenevalt ootele jäetud. Asjaolu, et vandeadvokaat M. Pärn

ei pöördunud mõistliku aja jooksul täiendavalt maksuhalduri poole, annab kohtu hinnangul

3-19-1910

8(9)

kinnitust mh sellele, et kaebaja sooviks oligi esindajale esindusõiguse andmine üksnes MTA

06.02.2018 korralduse täitmisega seoses (nii nagu maksuhaldurile esitatud volikirjast nähtus).

13.3. Eeltoodud põhjendustel saab kohtu hinnangul lugeda, et kaebajale on vastutusotsus kätte

toimetatud 24.08.2018.

14. MKS § 138 lg 1 sätestab, et vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates

haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Seega tuli kaebajal vaie MTA-le

esitada hiljemalt 24.09.2018. Kuna kaebaja esitas vaide MTA-le alles 07.08.2019, siis on

maksuhaldur õiguspäraselt tagastanud kaebaja vaide tähtaja rikkumise tõttu.

15. Kohtu hinnangul ei toonud kaebaja vaides ega maksuhaldurile esitatud kaebuses välja

ka ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal vaiet tähtaegselt esitamast (sh maksuhalduriga

menetluses kontakteerumast). Kohus on kaebaja põhjendusi seoses vaide mittetähtaegse

esitamisega eelnevalt analüüsinud (vt määruse p 13), samuti on kohtu hinnangul asjakohased

MTA 22.08.2019 ja 11.09.2019 otsustes esitatud maksuhalduri seisukohad. Eeltoodu tõttu ei

õigustanud kaebaja viidatud põhjendused vaide tähtaja ennistamist ning seega on maksuhaldur

õiguspäraselt jätnud 11.09.2019 otsusega kaebaja kaebuse vaide tagastamise peale rahuldamata

ning tagastanud vaide.

16. Olukorras, kus kohus jõuab järeldusele, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbinud (vaie on tagastatud õiguspäraselt), tuleb kaebetähtaja kontrollimisel

lähtuda HKMS § 46 lg-st 1. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva

jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja 11.10.2019 kaebus on

kohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes.

17. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kaebaja on põhjendanud tähtaja möödalaskmist samade argumentidega nagu kaebuse

tähtaegsust. Kohus on eelnevalt kaebaja põhjendusi analüüsinud (vt määruse p 13) ning leiab,

et praegusel juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktikas on leitud,

et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise

põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Käesoleval juhul on kaebuse

esitamisega hilinetud enam kui aasta. Sealjuures on selge, et nii kaebaja kui tema volitatud

esindaja olid teadlikud kaebaja suhtes alustatud vastutusmenetlusest.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning

lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.

18. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus

pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg

6, § 43 lg 1 p 2). 19. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse

lõpetamise korral. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka

kehtiva kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja

igapäevase põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

20. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152

lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab kohus

kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 750 eurot.

3-19-1910

9(9)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik