2-11-45703/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-45703

Tsiviilasi

XX

(pankrotis)

pankrotimenetlus.

Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja

Magnus Braun

Usaldusisik YY

Võlausaldajad

Aktsiaselts Intrum Estonia, lepinguline esindaja Anatoli

Jort

AS SEB Pank, lepinguline esindaja Piret Kangur

DD, lepinguline esindaja Sergei Berin Imatra Elekter

Aktsiaselts, lepinguline esindaja Andrus Post

Bigbank AS, lepinguline esindaja Elari Arjakas

Maksu- ja Tolliamet, lepinguline esindaja Kaire Jurjev

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, lepinguline

esindaja Kristjan Vahar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta dokumentaalsete tõenditena asja juurde määruskaebuse lisad 1-4 ja

4. detsembri 2019 menetlusdokumendi lisad 1-3.

2. Jätta Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta määruse põhjendusi.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

2 (6)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Harju Maakohus lõpetas 4. oktoobri 2012. a määrusega XX (võlgniku)

pankrotimenetluse, algatas 9. mai 2013. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja määras usaldusisikuks YY. Pankrotimenetluses on seitse võlausaldajat, kelle

tunnustatud nõuete eest on jäänud raha saamata.

2. Võlgnik esitas 17. aprillil 2019 maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Samal päeval esitatud usaldusisiku

aruande kohaselt on võlgnik menetluse ajal käinud tööl ja töötamise vahepeal on olnud

töötukassas arvel. Hetkel saab võlgnik vanemahüvitist. Võlausaldajatele on välja makstud 16.

aprilli 2019 seisuga kokku 2160,20 eurot.

3. Maakohus tegi järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile (MTA).

Võlgnikul on panagakontod AS-is SEB Pank, Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank, millest

esimesele on laekunud toimetulekutoetused, töötasu ja erinevate selgitustega laekumised

UNICLEAN OÜ-lt. MTA andmetel on võlgnik ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 28.

veebruarini 2019 saanud äriühingutelt brutotulu kokku 41 319,87 eurot.

4. Võlausaldajad Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu), AS SEB Pank, DD, Imatra

Elekter Aktsiaselts ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts palusid menetluse lõpetada ja

jätta võlgnik kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova

tegevuse otsimisega ega oma kohustuste katteks midagi tasunud. Lisaks märkis Danske Bank

A/S, et võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teistele, kuna tasus Bigbank ASile menetluse

kestel 2285,88 eurot. Bigbank AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine ei oleks

põhjendatud. MTA-l vastuväiteid ei olnud.

5. Aktsiaselts Intrum Estonia teavitas 5. septembril 2019 maakohut, et omandas Danske

Bank A/S-lt võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude.

6. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on teinud kõik mis võimalik võlgnevuste tasumiseks.

Võlgnik oli mitu aastat töötuskassas arvel. Töö saamist takistas kriminaalmenetlus. Võlgnikul

on kõrgharidus. Praegu on võlgnik lapsega kodus, tööl ei käi. Võlgnik kasutab tööandja autot,

kes annab raha ka kütuse jaoks. Võlausaldaja DD vaidles võlgniku avaldusele vastu. Ülejäänud

võlausaldajad ärakuulamiseks soovi ei avaldanud. Usaldusisik toetas võlgniku kohustustest

vabastamist.

Esimese astme kohtu määrus

7. Harju Maakohus lõpetas 27. septembri 2019. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud

jättis maakohus võlgniku kanda.

Maakohus leidis, et võlgnik rikkus kohustustest vabastamise menetluses süüliselt oma kohustusi

(oli vähemalt raskelt hooletu), kuna ei tegelenud menetluse ajal mõistlikult tulutoova

tegevusega ja varjas oma sissetulekuid ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Seetõttu

tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest

3 (6)

pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 ja § 173-te 1, 2 alusel vabastamata. Usaldusisik tuleb

tema kohustustest vabastada.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik valdava osa menetluse ajast tegelenud

tulutoova tegevusega. Menetluse alguses oli võlgnik töötukassas arvel ning sai

toimetulekutoetust ja peretoetust, 2014. a jaanuarist augustini sai võlgnik töötasu osaühingust

Unicorn keskmiselt 156,70 eurot kuus. 2015. aastal oli võlgnik töötukassas arvel ning sai

toimetulekutoetust Tallinna linnakantseleist ja peretoetust. Kuni 2016. a maini oli võlgnik

töötukassas arvel, peale seda sai võlgnik töötasu UNICLEAN OÜ-lt keskmiselt 409,66 eurot

kuus. 2017. aastal oli võlgniku keskmine töötasu 1560 eurot kuus, 2018. aasta alguses 773 eurot

kuus. Pärast seda jäi võlgnik lapsega koju. Ei ole usutav, et kõrgharidusega töövõimelisel

inimesel ei ole võimalik teenida vähemalt keskmist töötasu. Võlgniku väitel takistas töö saamist

tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Võlgnik ei ole tõendeid töö otsimise kohta esitanud.

Võlgnikul võib olla varjatud tulusid, millele viitavad erinevate selgitustega laekumised

UNICLEAN OÜ-lt ning võlgniku elustiil. UNICLEAN OÜ-lt on võlgnikule ajavahemikul

2017. a maist kuni 2019. a märtsini laekunud kokku 41 783 eurot, s.o. keskmiselt 1816,65 eurot

kuus. Võlgnik on ajavahemikul 2017. a märtsist kuni 2018. a septembrini teinud makseid

Reisiosakond OÜ-le kokku 7045 eurot ning võlgniku pangakaarti on kasutatud 2017. a augustis

Türgis. Võlgnikul on ka keskmisest suuremad kulud meelelahutusasutustes (restoranid, kino,

spordiklubid jms.) Arvestades võlgniku sissetulekute suurust menetluse jooksul ja kohustusi

võlausaldajate ees, ei ole sellises ulatuses kulud põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on usutav, et

võlgnikul on varjatud tulusid ja seetõttu oleks olnud ka võimalus tasuda võlausaldajatele

suuremas ulatuses.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Määruskaebuse kohaselt heitis maakohus võlgnikule põhjendamatult ette seda, et võlgnik ei

tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja varjas oma tulu võlausaldajate ees. Maakohus ei

täitnud ka selgitamis- ega põhjendamiskohustust, sh jättis asjas tähtsust omavate asjaolude

kohta tõendid kogumata. Maakohtu rikkumised viisid materiaalõiguse vale kohaldamiseni.

Maakohus ei arvestanud, et võlgniku suhtes 2010. aastal alusetult alustatud kriminaalmenetlus

mõjutas oluliselt tema väljavaateid tööjõurutul ja tema vaimset tervist ega küsinud võlgnikult

sellekohaseid selgitusi. Isegi menetluse jooksul keskmist töötasu teenides ei oleks võlgnik olnud

võimeline tasuma võlgade katteks rohkem kui 12 085,09 eurot (s.o 3,16 % võlgniku

kohustustest). Võlausaldajatele maksti välja 2150,55 eurot. Perioodil, mil võlgnikul tööd ei

olnud, oli ta töötuskassas arvel.

Maakohus ei küsinud võlgnikult selgitusi ega tõendeid eluliselt ebausutavate asjaolude kohta

seoses tema tulu ja väljaminekutega. Samuti ei asunud maakohus ise asjaolusid välja selgitama

ja nende kohta tõendeid koguma. Võlgnik ei näinud ette vajadust esitada täiendavaid tõendeid.

Maakohus ei põhjendanud, miks ta peab võlgniku kulutusi keskmistest suuremateks. Võlgnik

võib säästude arvel võimaldada oma lastele aeg-ajalt meelelahutust ja viia nad korra kaheksa

aasta jooksul puhkusereisile Türki. Soojamaareis ei olnud ebamõistlikult kallis, selle eest tasuti

18 kuu jooksul võrdsete osamaksetena ca 391 eurot kuus ja suuremas osas võlgniku emalt

saadud raha eest.

Maakohus ei kaalunud kohustustest vabastamata jätmise asemel võlgnikku vähemkoormavate

abinõude kohaldamist.

9. AS SEB Pank, Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, Aktsiaselts Intrum Estonia,

Imatra Elekter Aktsiaselts vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Teised võlausaldajad oma seisukohta ei avaldanud.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

4 (6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹

koosmõjus TsMS §-ga 659).

12. Võlgnik on määruskaebusega ja 4. detsembri 2019. a menetlusdokumendiga esitanud

dokumentaalseid tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Arvestades määruskaebuse sisu on täiendavad dokumentaalsed

tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

13. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema

pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

14. Kolleegium selgitab, et füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib

PankrS § 175 lg 1, mille järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui kohus vabastab võlgniku

kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise

menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d

2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16,

p 15).

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Seega, kui esineb mõni PankrS §-s 173 sätestatud alus, siis ei pea kohus kaaluma võlgniku

ja võlausaldajate huve, sest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse

minetanud.

15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173

lg-te 1, 2 alusel seetõttu, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud

seda ning võlgnikul võis olla varjatud tulusid. Maakohus tuvastas, et usaldusisiku aruandes

esitatud andmed ei olnud õiged, st ei kajastanud kogu võlgniku sissetulekut. Kolleegium

nõustub määruskaebuse väitega, et nimetatud asjaolude tuvastamisel rikkus maakohus

menetlusõiguse normi ja kohaldas materiaalõigust osaliselt ebaõigesti, kuid need eksimused ei

mõjuta siiski asja lõpptulemust.

16. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et võlgnik ei rikkunud menetluse kestel

mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Maakohus rikkus selle asjaolu

tuvastamisel oluliselt selgitamis- ja põhjendamiskohustust, mis viis PankrS § 173 lg 1

ebaõige kohaldamiseni.

Riigikohus on selgitanud, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega (Riigikohtu 30. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-

1124696, p 18). Maakohus seda teinud ei ole, vaid keskendus määruses üksnes võlgniku

haridusele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik väikelaste ema ja tema suhtes viidi läbi

kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr X-XX-XXXX). Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016. a

määrusega võlgniku suhtes kriminaalmenetlus lõpetati seoses mõistliku aja möödumisega.

Määruskaebuses tõi võlgnik esile, et alusetu kriminaalmenetluse tõttu kannatas tema vaimne

tervis. Kolleegiumi hinnangul on neil asjaoludel piisavalt alust arvata, et võlgnikul võis

vähemalt keskmist töötasu makstava töökoha leidmine olla keeruline, kui mitte võimatu.

Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid, millistele

töökohtadele ta on menetluse ajal kandideerinud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnikule

5 (6)

oleks menetluse kestel selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö otsimiseks tehtud

jõupingutuste kohta.

17. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus tuvastas võlgniku tulude süülise

varjamise ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamise PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi valesti.

Võlgnik on saanud ringkonnakohtus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, miks ei pea

võlgnik pangakontole laekunud raha enda varaks. Ringkonnakohus peab vajalikuks PankrS

§ 173 lg 2 kohaldamise osas maakohtu määruse põhjendusi muuta.

Maakohus leidis, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuigi ta omas

sissetulekut, mis väljamaksete tegemist võimaldas. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga.

UNICLEAN OÜ (äriühing) on võlgniku pangakontole ajavahemikul 2017. a maist kuni 2019.

a märtsini kandnud üle 41 783 eurot, s.o. keskmiselt 1816,65 eurot kuus. Ringkonnakohus andis

võlgnikule võimaluse selgitada, kas tegemist on tuluga, millest tulnuks seaduse kohaselt teha

võlausaldajatele väljamakseid (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-31-16, p 16).

18. Võlgnik esitas 4. detsembril 2019 seisukoha koos dokumentaalsete tõenditega

(UNICLEAN OÜ äriregistri üld- ja isikuandmed, YY ja Reisiosakond OÜ selgitused koos

tõlkega).

YY (võlgniku ema) kinnitab oma kirjalikus seletustes väljamakseid teinud äriühingu juhatuse

liikme ja ainuosanikuna, et vaidlusalune summa koosnes osaliselt võlgnikule väljamakstud

preemiatest ja osaliselt võlgnikule antud laenudest (IV kd, tl-d 45 ja pöördel). Kolleegiumi

hinnangul on võlgnikule väljamakstud preemiad PankrS § 173 lg 3 mõttes tuluks, mida tuli

kasutada võlausaldajate nõuete täitmiseks. Seda arvestades tuleb ajavahemikus 2017. a maist

kuni 2019. a märtsini äriühingu poolt võlgnikule väljamakstud preemiaid ja selgitusteta

ülekandeid käsitleda võlgniku tuluna. Nt kanti ajavahemikul 2017. a maist kuni oktoobrini

äriühingu poolt võlgniku pangakontole raha järgmiste selgitustega: „töötasu“ 2810,38 eurot,

„preemia“ 1328,46 eurot, „laen“ 3450 eurot ja „ülekanne“ 3590 eurot (III kd, tld 28–34

pöördel). Võlgnikul oli võimalus eeltoodud rahaülekannete sisu selgitada ning tõendada, et

tegemist ei ole temale kuuluva rahaga PankrS § 173 lg-te 3 ja 5 mõttes või miks ei kuulu see

võlausaldajatele väljamaksmisele. Kolleegium märgib, et rahaülekannete kohta saab selgitusi

ja tõendeid esitada võlgnik, sest nende asjaolude esinemine on võlgniku kontrolli all. Võlgniku

selgitus tema pangakontole üle kantud raha kohta on jäänud üldsõnaliseks ning seega on

põhjendatud PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine. Võlgnik on praegusel juhul oma sissetulekuid

varjanud.

19. Maakohus tugines PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel ka võlgniku elustiilile, millest

maakohtu arvates saab järeldada, et võlgnikul võib olla varjatud tulusid. See seisukoht tuleb

maakohtu määruse põhjendustest välja jätta. Praeguses asjas on ringkonnakohus

tuvastanud, et lisaks töötasule sai võlgnik muud tulu.

20. Maakohus leidis, et võlgnik oli tulude varjamisel raskelt hooletu. Kolleegium peab

vajalikuks selles osas maakohtu määruse põhjendusi muuta. Tuvastades, et PankrS § 173

lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid varjanud, tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi

rikkunud tahtlikult (vt eespool viidatud Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus, p 17). Vara

saab põhimõtteliselt varjata ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku

kohustuse rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 mõttes. Kui kohus tuvastab, et

PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus

ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi.

21. Kuna maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks esineb PankrS §s

173 sätestatud alus, on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud

ja maakohus ei pidanud kaaluma võlgnikult vande all seletuse võtmist ega menetluse

pikendamist.

6 (6)

22. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS §

171 lg 1). Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

24. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik (PankrS §

175 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler