2-19-11601/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-11601

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON I. Kinnitada G O ja A O vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt: 1. Tuvastada, et hageja G O, isikukood: XXX, on korteriomandi nr. 46, asukohaga: XXX, registriosa nr. 500209 mõttelise osa suuruses 3/4 omanik 2. Kanda II jakku „Omanik“ registriosa 500209, asukohaga: XXX ¾ mõttelise osa omanikuna G O, isikukood: XXX. 3. Asendada A O, isikukood: XXX nõusolek kande tegemiseks kinnisturaamatuse Kinnisturaamatuseaduse § 34¹ lg.1 alusel teise jakku registriosa nr. 500209 kanne omaniku kohta, omaniku muutmise kanne ning kanda G O ¾ mõttelise osa omanikuna kohtuotsuse alusel, milles on näidatud ära isikud, kes on kohustatud andma sellise tahteavalduse. 4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-11601 seoses kompromissi kinnitamisega. III. Menetluskulud (v.a menetlusabi kulud) jätta menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. IV. Hageja vabastada menetlusabina antud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-19-11601 Kohtuasi G O hagi A Ovastu pärandvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 18.12.2019 Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: G O (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Mihhail Tuštšenko (XXX) Kostja: A O (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

2-19-11601

V. Määrus saata menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile menetlusabi kulude kandmise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD Hageja esitas Viru Maakohtule 02.08.2019 hagiavalduse pärandvara jagamise nõudes. 18.12.2019 kohtuistungil sõlmisid pooled kokkuleppe, kus kostja oli nõus hageja poolt nõutuga, eeldusel, et ei pea hüvitama hageja menetluskulusid. Hageja oli nõus oma menetluskulude nõudest loobuma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

2-19-11601

Menetlusosalised leppisid kompromissis menetluskulude jaotuses kokku. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. Hagejale oli käesolevas tsiviilasjas 13.09.2019 määrusega antud menetlusabi ning hageja oli vabastatud riigilõivu summas 300 eurot tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg-te 3 ja 7 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, peab hageja kandma oma menetluskulusid, s.h riigilõivu kulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks ebaõiglane menetluskulud hagejalt välja mõista. Menetlusabi andmisel tuvastas kohus, et hageja varaline olukord ei võimalda tal ise kulusid kanda. Samuti arvestades seda, et pooled on saavutanud asjas kompromissi, leiab kohus, et tuleb vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber- Kivisoo kohtunik