2-19-4396/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-4396 Tsiviilasi Valentina Puzeiko avaldus kaasomandi kasutuskorra muutmiseks ja märke kandmiseks kinnistusraamatusse Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 26. septembri 2019 määrus Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid Valentina Puzeiko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Valentina Puzeiko (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev

Puudutatud isik: Gleb Sinitsin (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Igor Belugin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. septembri 2019 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada Valentina Puzeiko määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Valentina Puzeiko (avaldaja) esitas 22. märtsil 2019 avalduse Gleb Sinitsini (puudutatud isiku) vastu kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palub:

1) määrata kindlaks, et XXXXXX asuva kinnisasja ühiseks kasutamiseks määratud maatükil on igale kaasomanikule oma sissepääs ühise maatüki sellele osale, mis külgneb kinnistu selle osaga, mis asub iga kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses, ning igal kaasomanikul on ühisel maatükil mootorsõiduki oma parkimiskoht vastavalt plaanile;

2) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmine märkus: „Igal kaasomanikul on oma sissepääs ja juurdesõit ühise maatüki sellele osale, mis külgneb kinnistu selle osaga, mis asub iga kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses, ning igal kaasomanikul on mootorsõiduki parkimiskoht, vastavalt kohtuotsusele ja kohtuotsuse lisaks olevale plaanile“;

3) kohustada puudutatud isikut andma tahteavaldus punktis 2 osutatud kande tegemiseks, asendades tema tahteavaldus kohtuotsusega. Alternatiivselt taotleb hageja:

4) määrata kindlaks, et XXXXXX asuva kinnistu kaasomanikud ei kasuta ühist maatükki mootorsõiduki ja muude vahendite parkimiseks;

5) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmine märkus: „XXXXXX asuva kinnistu kaasomanikud ei kasuta ühist maatükki mootorsõiduki ja muude vahendite parkimiseks“;

6) kohustada puudutatud isikut andma tahteavaldus punktis 5 osutatud kande tegemiseks, asendades tema tahteavaldus kohtuotsusega. Avaldaja on kinnistu aadressil XXXXXX , kaasomanik, kellel kuulub ½ kaasomandist.

6. aprillil 2017 notariaalse lepinguga omandas puudutatud isik Gennadi Romanenkolt teise poole kinnistust. Sama lepingu p-s 9 leppisid avaldaja ja puudutatud isik kokku kinnistu kasutuskorras. Kasutuskorras ei ole määratud, millist sissepääsu ja juurdesõidukohta kaasomanikud ühisele maatükile minemiseks kasutavad ning kus peavad asuma sissepääs ja juurdesõidukoht. Samuti pole kokku lepitud mootorsõiduki parkimiskohtades. Puudutatud isik ei nõustu eelnimetatud küsimustes kokku leppima. Puudutatud isik ei arvesta kaasomanike ühisvaldusesse ja -kasutusse jäetud ala kasutades avaldaja huve. Narva-Jõesuu linnavalitsus vastas päringule, et võib lubada teise juurdesõidukoha rajamist, kui esitatakse vastav taotlus ja projektilahendus.

2. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata. Juhul, kui kohus rahuldab avalduse, palub puudutatud isik jätta juurdepääsu ja parkimiskoha rajamisega soetud kulud avaldaja kanda. Avaldaja ainuvalduses ja –kasutuses on kinnisasjal asuv garaaž. Seega soovib avaldaja veel täiendavat parkimiskohta. Avaldaja kasutab oma kinnisasja ainult suvel. Puudutatud isik pargib oma autot värava ees ajutiselt, kuivõrd majaalune garaaž on remontimata. Puudutatud isiku auto ei takista avaldajal kinnisasjale juurdepääsu. MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohtu jättis avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid 6. aprilli 2017 notariaalselt tõestatud lepingu p-s 9 kokku vaidlusaluse kinnisasja maatüki ning sellel paiknevate ehitiste valdamise ja kasutamise osas.

12. septembri 2019 kohtuistungil leidis kinnitust asjaolu, et avaldaja taotleb kohtult 6. aprillil 2017 lepingus kokku lepitud kasutuskorra muutmist, mis ei ole kohtumenetluses võimalik. Maakohus jättis avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning jätkata tsiviilasja menetlust.

6. aprilli 2017 lepingus ei leppinud pooled kokku, millist sissepääsu ja juurdesõidukohta kaasomanikud ühisele maatükile minemiseks kasutavad ning, kus peavad asuma sissepääsud ja juurdesõidukohad. Kohtumääruses ei ole põhjendatud, miks ei ole esitatud avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, s.o määrata kindlaks ühisele maatükile sissepääs, juurdesõidukoht ja sõidukite parkimiskohad. Avaldaja ei taotle olemasoleva kasutuskorra muutmist ega sellel asuvate ehitiste valdamise ja kasutamise korra muutmist.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isik palub mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud. Pooled ei vaidle, et 6. aprillil 2017 kokku lepitud kasutuskord kehtib. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja soovib kokkulepitud kasutuskorra täiendamist. Avaldaja ei saa taotleda lepingu muutmist kohtumenetluses (TsMS § 475).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause).

7. Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib jätta kohus hagi (praegusel juhul avalduse) läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd pooled on 6. aprillil 2017 kokku leppinud nende kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutuskorras, siis ei ole võimalik kohtu kaudu kasutuskorda muuta.

8. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 esimese lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 75 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ringkonnakohus selgitab, et kaasomanik võib nõuda teiselt kaasomanikult juba olemasoleva kasutuskorra muutmist või täiendamist kohtu kaudu, kui ta leiab, et olemasolev kasutuskord rikub tema õigusi (Riigikohtu 22. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-03, p 11, 8. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 16, 16. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15). Seega ei võinud maakohus jätta avaldust läbi vaatamata põhjusel, et kaasomanikud on juba

6. aprilli 2017 lepinguga kaasomandi kasutuskorras kokku leppinud. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi