1-12-5921/425 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1-12-5921

Määruse kuupäev

20. detsember 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kannatanu OÜ T tsiviilhagi lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ T esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Taavi Pern

Süüdimõistetu A.U kaitsja vandeadvokaat Andres Simson

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

20. november 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2019. a määrus OÜ-d T, M. K-d ja M. G-d puudutavas osas ning

jõustada selles osas Harju Maakohtu 25. märtsi 2019. a otsus.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2014. a otsusega mõisteti A.U, V.I, K.T ja AS Gild Financial Advisory Services

(AS GFAS) süüdi investeerimiskelmuses. Otsus jõustus 10. veebruaril 2015. Sama otsusega saatis ringkonnakohus

kriminaalasja P OÜ, OÜ T, M. K. ja M. G. tsiviilhagide lahendamise osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Seda

põhjusel, et maakohus jättis P OÜ ja M. K. tsiviilhagid lahendamata ega lahendanud OÜ T ja M. G. tsiviilhagisid piisava

põhjalikkusega.

2. Maakohus arutas tsiviilhagisid kohtuistungitel aastatel 2015-2018. 2. augustil 2017 jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg-te 2 ja 3 ning pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata V.I, K.T ja AS-i GFAS vastu

esitatud hagid. 31. jaanuaril 2019 määras maakohus, et lahendab kannatanute hagid lõplikult kirjalikus menetluses.

Eelnevalt, s.o 14. juunil 2018 peetud kohtuistungil, küsis kohus selleks nõusolekut kohtumenetluse pooltelt.

3. 25. märtsi 2019. a otsusega rahuldas maakohus OÜ T, M. G. ja M. K. hagid ning jättis P OÜ hagi ja menetluskulude

hüvitamise taotluse rahuldamata.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas P OÜ esindaja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist P OÜ nõuete rahuldamata jätmise

osas ja P OÜ hagi rahuldamist. Alternatiivselt palus esindaja saata hagi maakohtule uueks arutamiseks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2019. a määrusega tühistati eelmenetluses maakohtu otsus täies ulatuses ja

kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus selgitas, et kannatanute

tsiviilhagide lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda eeskätt kriminaalmenetlusõigusest. Kriminaalmenetluse

seadustik ei võimalda lahendada üldmenetluses arutatavas kriminaalasjas tsiviilhagi kirjalikus menetluses. Maakohus rikkus

hagisid kirjalikus menetluses arutades kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtet.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse OÜ T esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist OÜ-d T puudutavas osas.

6.1 Esindaja hinnangul tuleb kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast,

arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kuigi kriminaalasja arutati üldmenetluses, lahendas maakohus vaidlusaluse otsusega

üksnes tsiviilhagisid. Kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud menetluslikud tagatised on mõeldud eelkõige

süüküsimuse lahendamiseks. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. Maakohus järgis neid nõudeid, pooled olid kirjaliku menetlusega nõus ja hagide lahendamine kirjalikus

menetluses seega lubatav. Kohtumenetluse pooled said umbes 4 aasta vältel avaldada seisukohti nii süüküsimuses kui ka

hagide osas. Seega on kujunenud olukord võrreldav kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg-s 3 kirjeldatuga.

KrMS § 310 lg 5 kohaselt ei ole aga prokurör ega kaitsja kohtumenetluse pooleks menetluses, milles lahendatakse ainult

tsiviilhagi.

6.2 Maakohtu otsus OÜ T hagi osas jõustus, kuna selles osas otsust ei vaidlustatud. Ringkonnakohtul ei olnud alust

jõustunud kohtuotsuse tühistamiseks.

7. Ka prokuratuuri vastuses leitakse, et tsiviilhagid võis lahendada kirjalikus menetluses. Kõik menetlusosalised olid sellega

päri. Seadus ei reguleeri prokuratuuri rolli menetluses, kui süüküsimus on jõustunud otsusega juba lahendatud ning

arutatakse vaid hagisid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohus selgitab esmalt tsiviilhagi lahendamise korda kriminaalmenetluses pärast süüdimõistva otsuse jõustumist (I)

ning võtab seejärel seisukoha küsimuses, kas ringkonnakohus ületas maakohtu otsuse tühistamisel pädevust (II).

(I)

9. Vaidlust ei ole selles, et A.U süüdi mõistev otsus on jõustunud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 41). Seega lahendas maakohus asja uuel arutamisel üksnes tsiviilhagisid. Maakohus juhindus

seejuures TsMS § 403 lg-st 1, mille järgi võib kohus tsiviilkohtumenetluses poolte nõusolekul lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Ringkonnakohus tugines aga kriminaalmenetluses kehtivale kohtuliku arutamise vahetuse ja

suulisuse põhimõttele ning leidis, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 2, 3 ja 4 ning

lg 2 tähenduses.

10. Määruskaebuse esitaja märgib põhjendatult, et maakohus arutas hagisid algul suulises menetluses. Selleks peeti mitu

istungit, nii et prokuröril, kaitsjal ja A.U oli võimalik menetluses osaleda. Viimane tsiviilhagide lahendamiseks peetud

istung toimus 14. juunil 2018 ning sellelgi osalesid nii A.U, tema kaitsja kui ka prokurör. Kõik olid nõus asja edasise

läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seejärel määras maakohus jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses

TsMS § 403 lg 1 alusel. Maakohus tegi hagide lahendamist puudutava otsuse vähem kui kaks kuud pärast kirjalikule

menetlusele üleminekut.

11. KrMS § 15 lg 1 sätestab kriminaalmenetluse olulise põhimõttena kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse printsiibi.

Selle kohaselt võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud

ning mis on protokollitud. Tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttel on oluline roll kaitseõiguse ja ausa

kohtumenetluse tagamisel - selle kaudu on süüdistatavale kindlustatud võimalus tutvuda vahetult tema vastu esitatud

tõenditega, esitada vastuväiteid ja küsitleda tunnistajaid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-89-12, p 6.) See põhimõte ei ole aga absoluutne ning võimaldab reservatsioone, kui samal ajal on piisaval määral

arvestatud süüdistatava kaitseõigusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 17).

12. KrMS § 381 lg 1 annab kannatanule õiguse esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille

kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Seadus ei reguleeri eraldi seda, kuidas toimub hagi lahendamine

kriminaalmenetluses pärast seda, kui süüdimõistev otsus on jõustunud. Kuna sellist eriregulatsiooni ei ole, tuleb üldjuhul

jätkata asja menetlemist senises korras, s.o samas menetlusliigis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni 2019. a määrus

nr 1-17-2291/43, p 20).

13. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamist korraldavate sätete kohaselt tuleb kohtuliku uurimise käigus kohtul teha

kannatanule või tema esindajale ettepanek anda ülevaade tsiviilhagist ja seda kinnitavatest tõenditest, mida prokurör ei ole

käsitlenud, või avaldab kohus ise tsiviilhagi (KrMS § 285 lg 4). Seejärel teeb kohus süüdistatavale, kaitsjale, tsiviilkostjale

ja viimase esindajale ettepaneku anda arvamus, kas hagi on põhjendatud (KrMS § 285 lg 5). Lisaks on kohtuliku uurimise

käigus võimalik esitada täiendavaid tõendeid tsiviilhagi kohta (KrMS § 2961). Pidades enne kirjalikule menetlusele

üleminekut hagide lahendamiseks mitu istungit, korraldas maakohus nende menetlustoimingute tegemise kõigi

menetlusosaliste osavõtul. Muu hulgas võttis kohus 14. juuni 2018. a istungil vastu kõik esitatud tõendid ning

menetlusosalistel oli võimalik esitada veel täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Seega ei saa väita, et A.U kaitseõigusega ei

oleks arvestatud või et seda oleks mingil viisil rikutud. Järelikult on alusetu ringkonnakohtu etteheide, nagu oleks maakohus

arutanud tsiviilhagisid süüdistatava, kaitsja ja prokuröri osavõtuta ning seeläbi oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus tsiviilhagisid lahendades kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 2, 3

ja 4 ega lg 2 tähenduses. Tsiviilhagid lahendati menetlusosaliste osavõtul - A.U, tema kaitsja ja prokurör said hagide

lahendamisel kaasa rääkida, osaleda hagide arutamiseks korraldatud kohtuistungitel ning esitada seisukohti nii suuliselt kui

ka kirjalikult. Seega ei rikutud tsiviilhagide lahendamisel kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtet.

14. KrMS § 381 lg 6 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi

menetlemisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Riigikohus on selgitanud, et seejuures tuleb arvestada

kriminaalmenetluse erisusi, nagu ka seda, et kõiki üldisi põhimõtteid ja nõudeid, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette

nähtud süüküsimuse lahendamiseks, ei saa automaatselt üle kanda tsiviilhagide lahendamisele (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2017. a otsus nr 1-16-6115/67, p 36, vt ka 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-

07, p 32). Kolleegium märgib, et ka sellises olukorras, kus tsiviilhagide lahendamine leiab aset pärast süüdimõistva otsuse

jõustumist, tuleb kohtul lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu kriminaalmenetluse

üldiste põhimõtetega. Praeguses asjas lahendati hagid kirjalikus menetluses kõigi menetlusosaliste nõusolekul ja pärast mitut

kohtuistungit, kus menetlusosalised said esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Seetõttu ei eksinud maakohus

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikule menetlusele üleminekul ka ühegi teise kriminaalmenetluse põhimõtte vastu.

15. Arvestades kõnealuse menetluse eripära (süüdimõistev otsus on kriminaalasjas jõustunud ning lahendatakse üksnes

tsiviilhagisid), on õigustatud esindaja viide, et kaitsja ja prokurör ei kanna selles menetluses enam sama rolli, nagu neil oli

süüküsimuse lahendamisel. Seetõttu loeb kolleegium asjakohaseks analoogia KrMS § 310 lg-ga 3, mis võimaldab

tsiviilhagi kriminaalasja raames eraldiseisvalt menetleda. Viidatud paragrahvi 4. lõike kohaselt jätkab kohus pärast

süüdimõistva osaotsuse jõustumist tsiviilhagi menetlemist ning 5. lõike järgi on sellisel juhul kohtumenetluse pooled

kannatanu, süüdimõistetu, tsiviilkostja ja kolmas isik, kelle õiguste või kohustuste üle selles menetluses võidakse otsustada.

Prokuratuur on menetluse pooleks üksnes juhul, kui kannatanu on avaliku võimu kandja ja nõude kannatanu nimel on

esitanud prokurör. Seega, lähtudes analoogia korras KrMS § 310 lg-s 5 sätestatust, olid praegusel juhul maakohtus

menetluse poolteks eeskätt süüdimõistetu ja kannatanud, kuid mitte prokuratuur, kuivõrd KrMS § 310 lg 5 praeguses asjas

vastupidiseks alust ei andnud. Järelikult ei olnud kaitsja ja prokuröri osavõtt kohtumenetlusest KrMS § 339 lg 1 p-de 3, 4

mõttes kohustuslik.

16. Tsiviilhagi lahendamine kriminaalmenetluses peab toimuma sarnaselt asja lahendamisega tsiviilkohtumenetluses ning

selliselt, et lõpptulemus ei sõltuks menetluse liigist (kriminaal- või tsiviilkohtumenetlus). Kui süüdimõistev otsus

kriminaalasjas on jõustunud ning kohus lahendab üksnes hagisid, ehk siis olukorras, kus süüdimõistetu kannab menetluses

pelgalt kostja rolli, ei saa eeldada, et talle peaksid laienema kõik menetlusõiguslikud garantiid, mis on antud

kriminaalsüüdistusega silmitsi seisvale süüdistatavale. Vastupidine seisukoht võiks viia vastuoluni tsiviilõiguses kehtiva

üldise poolte võrdsuse põhimõttega (TsMS § 7).

17. Eeltoodust johtuvalt on kolleegium seisukohal, et maakohus ei rikkunud TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikule menetlusele

üle minnes menetlusõigust. Nii tühistas ringkonnakohus ekslikult maakohtu otsuse ja saatis alusetult asja täies mahus uueks

arutamiseks.

(II)

18. Ringkonnakohus tühistas eelmenetluses ühe kannatanu apellatsiooni alusel maakohtu otsuse ka teiste kannatanute

tsiviilhagide lahendamise osas. Kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtul selleks õiguslikku alust ei olnud.

19. Apellatsioonikohus viitas maakohtu otsuse täies mahus tühistamisel KrMS § 327 lg 1 p-le 1 (eelistungi korraldamise

alused); § 328 lg 1 p-le 2 (maakohtu otsuse eelmenetluses tühistamine); § 339 lg 1 p-dele 2, 3, 4 ja lg-le 2 (menetlusõiguse

olulised rikkumised); § 337 lg 2 p-le 2 (ringkonnakohtu pädevus) ning § 341 lg-le 3 (asja maakohtule uueks arutamiseks

saatmine). Ükski viidatud normidest ei käsitle asja arutamise piiride laiendamist apellatsioonist väljapoole.

20. Üldjuhul arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires (KrMS § 331 lg 2). KrMS § 331 lg 3 järgi laiendab

ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui

ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava

olukorda raskendatud.

21. Praegusel juhul maakohus kriminaalmenetlusõigust, liiati süüdistatava olukorda raskendavalt, ei rikkunud. Samuti ei

tuvastanud ringkonnakohus rikkumist materiaalõiguse kohaldamisel ega laiendanud ka asja arutamise piire teistele

süüdistatavatele. Sisuliselt laiendas ringkonnakohus asja arutamise piire teistele süüdistatava vastu esitatud nõuetele, ehk

teisisõnu teistele kannatanutele. Selliseks asja arutamise piiride laiendamiseks kriminaalmenetluse seadustik alust ei anna.

Vajaduse tõttu tagada hagide lahendamise ühetaolisus sõltumata menetluse liigist tuleb seega apellatsioonimenetluse piiride

ja ringkonnakohtu pädevuse väljaselgitamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse sätetest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. novembri 2019. a otsus nr 1-18-7833/63, p 18).

22. Hindamaks, kas tsiviilkohtumenetluse seadustik andis ringkonnakohtule aluse kõnesolevas asjas apellatsiooni piiridest

väljudes

maakohtu

otsuse

tervikuna

tühistada,

tuleb

silmas

pidada

järgmist.

Ringkonnakohus

kontrollib

tsiviilkohtumenetluses esimese astme kohtute otsuseid TsMS § 651 lg 1 kohaselt üksnes edasi kaevatud osas (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 2018. a otsus nr 2-17-280/31, p 12.3). Menetlusõiguse rikkumise tagajärjed on

loetletud TsMS §-s 656. Selle lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsiooni põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule,

kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet või on tehtud

otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Olukorras, kus menetlusõiguse rikkumine puudutab lahendi

seda osa, mille peale ei kaevatud, peab ringkonnakohus TsMS § 656 lg 4 kohaselt ise otsustama, kas otsuse see osa

tühistada.

23. Riigikohus on TsMS § 656 lg-t 4 analüüsides selgitanud, et ka ringkonnakohus on hagimenetluses üldjuhul seotud

menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole nõuet või kaebust

esitatud. Vastasel korral oleks apellatsioonikohtul igas asjas võimalik maakohtu otsus tervikuna üle kontrollida ja tühistada

ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud. See ei vastaks aga

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile. Seega on ringkonnakohus üldjuhul seotud apellatsioonkaebuse

piiridega ning TsMS § 656 lg 4 kasutamist tuleb põhjendada. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. jaanuari 2018. a otsus nr 2-

13-56825/57, p 12.)

24. Eeltoodust nähtuvalt on apellatsioonikohus ka tsiviilkohtumenetluses seotud apellatsiooni piiridega. Tulenevalt

dispositiivsuse põhimõttest ning sellest, et hagimenetluses on menetlusõiguste käsutamise õigus menetlusosalistel, saab ta

seega kontrollida vaidlustatud lahendi üksnes seda osa, mille peale on kaebus esitatud. Seetõttu sai ringkonnakohus

lahendada vaidlusalust kriminaalasja üksnes apellandi, s.o P OÜ hagi puudutavas osas. Asja arutamise piiride

laiendamiseks kõigile kannatanutele, nii nagu ringkonnakohus seda tegi, tulnuks tuvastada TsMS § 656 lg 1 p-s 1 või 2

sätestatud rikkumine. Sellist rikkumist aga ei tuvastatud. Järelikult ei saanud ringkonnakohus ka TsMS § 656 alusel

apellatsioonimenetluse piire kõikidele hagidele laiendada.

25. TsMS § 456 lg 4 ls 2 järgi kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub see vaidlustamata osas (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-184-12, p 22). Seega leiab kolleegium, et maakohtu otsus jõustus

OÜ-d T, M. G-d ja M. K-d puudutavas osas, ringkonnakohus väljus alusetult apellatsiooni piiridest ja tühistas õigustamatult

maakohtu otsuse ka juba jõustunud osas. Alusetu kaebuse piiridest väljumise ja kohtulahendi jõustunud osa tühistamisega

rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust (vt nt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2019. a otsus nr 2-17-

11858/48, p 13 ja 20. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-57-11, p-d 19-21).

26. TsMS § 692 lg 4 kohaselt ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse

põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Sama kehtib TsMS § 695 alusel ka

Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-

24-17, p 11; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-83-16, p 28.) Seetõttu laiendab

Riigikohus määruskaebemenetluse piire TsMS § 692 lg 4 ls 3 alusel M. G. ja M. K. hagidele. Lähtudes eeltoodust ja

juhindudes TsMS § 669 lg-st 2, § 692 lg 4 ls-st 3, §-st 695 ja § 701 lg-st 3, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

24. aprilli 2019. a määruse OÜ-d T, M. G-d ja M. K-d puudutavas osas ning jõustab selles osas Harju Maakohtu 25. märtsi

2019. a otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Saale Laos Velmar Brett Hannes Kiris

(allkirjastatud digitaalselt)